Tänavusel Optibet Eesti-Läti korvpalliliiga hooajal kaheksa parema hulka jõudnud TalTech/Alexela meeskonna parim mängumees oli efektiivsusteguri järgi äär Oliver Metsalu, kes on juba üheksa hooaega tehnikaülikooli tiimis olnud ilma suurema kära ja furoorita üheks peamiseks nurgakiviks.
32-aastase ja 196 cm pikkuse Metsalu selle hooaja keskmised numbrid Eesti-Läti liigas olid 29,5 minutit, 13,2 punkti, 7,3 lauapalli, 2,9 resultatiivset söötu ja üks vaheltlõige. See kõik andis keskmiseks efektiivsusteguriks kokku 16,5. Eriti tähelepanuväärne on edasiminek ründelauapallides, kui mullu sai Metsalu kätte keskmiselt 1,4 ründelauapalli, siis tänavu oli see number 2,7.
Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus rääkis Metsalu seekordsest Eesti-Läti liiga hooajast, analüüsis põhjuseid, miks ta ründelauapallide number nii palju suurem oli, vaatas ette eestikate otsustavatele mängudele ning rääkis ausalt, et välismaal mängimise ambitsioon pole tal kuskile kadunud ning praegu on viimane aeg, et see unistus ka teoks teha.
Oliver, sel hooajal oli Sul põhiturniiril karjääri parim efektiivsustegur. Oled nagu hea vein, mis läheb iga aastaga paremaks?
Hea vein ja hea vein… (Naerab.) Eks ma näen ikka vaeva ka. Arvan, et pigem on aastatega tulnud väljakul rohkem rahu, midagi muud seal polegi.
Sinu ründelauapallide arv tegi sel hooajal suure hüppe – see oli peaaegu kahekordne. Mis on selle põhjus?
Olen sel hooajal mänginud palju “kolme” peal. Eks ma käin ise ka nüüd natuke agressiivsemalt lauas, aga peamine põhjus ongi positsioonivahetus. On tekkinud rohkem olukordi, kus olen saanud neid palle kätte.
Sa oled juba aastaid olnud meeskonna üks liidreid ja efektiivseim mängija, kuid meedias räägitakse ikka rohkem Siim-Markus Postist, Taavi Jurkatammest või Ran Andre Pehkast. Kuidas Sa sellesse suhtud?
Ma hoiangi pigem tahaplaanile (Muigab.). Mind see ei heiduta, kas räägitakse Postist, Jurkatammest või Pehkast. Mina teen oma asjad ära ja olen sellega rahul.
Sa oled 32-aastane – see pole veel väga palju, aga mitte ka enam vähe. Kui kaua plaanid veel mängida ja kas kavatsed karjääri lõpuni TalTechis püsida?
Eks ole näha. Mängin nii kaua, kuni tervis lubab. Praegu ma naudin korvpalli, see meeldib mulle väga. Kui mingit ränka vigastust ei tule, siis jumal hoidku – mängin veel kaua.
Kas Sul on veel ambitsiooni kuskile edasi liikuda?
Välismaa ambitsioon on tegelikult täiesti olemas. Agent on ringi vaadanud ja eks suvi näitab, kas järgmisel hooajal tekib mingi variant.
Nii et midagi on juba koitmas?
On kombatud ja huvi on tuntud. Kui tuleb mõni hea või sobilik pakkumine, siis miks mitte proovida – praegu on selleks viimane aeg.
Kas jutt käib mõnest kõrgliigast või pigem tugevuselt teistest liigadest?
Ikka madalamad liigad.
Kui palju on Sul karjääri jooksul varem välismaalt pakkumisi olnud? On Sul tunne, et mõni hea võimalus on käest libisenud?
Väga ei ole. Mul polnud pikka aega agenti. Üle-eelmisel aastal võtsin agendi ja siis hakkasid asjad liikuma – tuli rohkem pakkumisi, ta uurib maad ja pakub mind. Nii lihtne see ongi.
Tuleme korraks Eesti-Läti liiga juurde. Valmiera võitis, aga liigas polnud sel aastal sellist domineerivat jõudu nagu varem Prometey. Teie saite põhiturniiril küll hea koha, aga kas leiad, et liiga tase oli sel hooajal natuke lahjem?
Ma ei ütleks, et lahjem. Tegelikult on ju igav, kui Prometey tuleb ja kõigist lihtsalt üle sõidab. See on hoopis ägedam, et üheksa tiimi võitlesid play-off‘i kohtade nimel ja põhimõtteliselt kõik võisid kõiki võita. See loob rohkem intriigi ja rahvale meeldib ka rohkem vaadata, kui keegi ei sõida kellestki 20–30 punktiga üle.
Miks te ise veerandfinaalis Valmierale tugevamat vastupanu ei suutnud osutada?
Me kaotasime lõpuks ju võitjatele (Muigab.). Ma ei ütleks, et nad meist nii palju üle olid, aga me lasime nad jooksma. Nad on selles head ja kui nad hoo üles saavad, on mängu raske tagasi tulla. Nii seekord läks.
Mis tegi Valmiera nii heaks, et nad üllatasid lõpuks nii Riia VEF-i kui ka Tartut?
Nende mängujoonis ja rütm on väga hea. Kõik teavad oma rolle. Seal on viis-kuus meest, kes võivad igas mängus visata 20 punkti. Kui üks vend ära kukub, ei muutu neil midagi. Kvaliteeti ja sügavust oli neil kõvasti.

Kuidas Sa kommenteerid Eesti korvpalli hetkeseisu ja justkui toimunud võimuvahetust, kus Tartu on kerkinud esiklubiks ja Kalev/Cramo positsioon on kergelt kõikuma löönud?
Ma ei pööra sellele nii palju tähelepanu. Minu jaoks on peamine, et meil endal TalTechis oleks kõik hästi ja mehed terved. Me üritame ka seal vett segada. Kõigepealt on vaja veerandfinaalist edasi saada ja siis vaatame, mis järgmised seeriad toovad.
Ehk siis mõtted on ikkagi poolfinaalis Kalev/Cramole ära panna?
Loomulikult, ega me sinna kaotama ei lähe. Kalev/Cramo on tänavu haavatav olnud, neil on olnud probleeme ja vigastusi. Me läheme kindlasti võitma.
Kui poolfinaalis peaks siiski kehvasti minema, siis keda pead pronksimängus kõige raskemaks vastaseks?
Eks see Tartu ole, kes võib teiselt poolt vastu tulla. Aga päeva lõpuks pole vahet, kelle vastu mängida. Kui tahame medalit saada, peab kõigist jagu saama. Kõik on omamoodi ohtlikud.
Kuidas Sul endal praegu tervis vastu peab? Meeskonnas on teil sel hooajal vigastustega päris palju probleeme olnud.
Midagi suurt pole olnud. Pisiasju ikka esineb, aga tulebki rulli peal käia, harjutusi ja venitusi teha. Mida vanemaks saad, seda rohkem pead kehaga vaeva nägema. Aga sülitan üle õla – ei taha ära sõnuda –, midagi hullu pole olnud ja väikesed asjad mind ei sega.
Eelmise hooaja lõpus oli Sul põlvevigastus. Kas tulid sellest hästi välja?
Jah, sain sellega suvega ühele poole. Õnneks polnud midagi hullu, lihtsalt üks väike mõra. Hooaja ettevalmistuse sain juba sajaprotsendiliselt kaasa teha ja mingit jälge see vigastus küll ei jätnud.




