Eesti korvpallikoondisel on esimene mäng Serbia vastu tehtud ning loodetavasti sellega ka esimesed värinad üle elatud. 64:98 kaotusmängus meil selle turniiri suurima tiitlifavoriidi vastu mingeid võimalusi ei tekkinudki, aga arutamist pakkus see kohtumine ühe ja teise nurga alt kõvasti, kuna üks osa fänne sõimas meie tiimi maapõhja, aga teine osa keskendus sellele, et vastased olid ülikõvad ja meie võtmemängud on alles ees. Kumb see õigem suhtumine on?
Huvitaval kombel oli kõvasti menetlemist ka Läti fännidel ja ajakirjandusel, kuna lätlaste 20-punktiline allajäämine tuli paljude jaoks korraliku šokina. Oma koosa sai kätte imelikult käitunud ja lati alt läbi kukkunud lätlaste staar Kristaps Porzingis ning probleeme on Läti koondisel veel. Igatahes on paljud endised mängumehed saanud meedia vahendusel erinevaid asju arvata ning kütet tuleb pidevalt veel peale ka. Meie nurgast vaadates võiks see küte panna veel heledamalt põlema selle leegi, mis lätlased Türgi vastu kogu naha ja karvadega läbi kõrvetas.
Kõigest eelnevast ning näiteks ka Serbia legendaarse peatreeneri Svetislav Pešici laserteravast fookusest ja trikkidest pressikonverentsil, Heiko Rannula kriitikast Serbia mängul näidatud esituste kohta, Vasilje Micici mõtetest tänavuse EM-finaalturniiri osas, Läti koondise pehmusest, lätlaste plaanidest eestlaste vastu, Eesti koondise koosseisu tasakaalust või õigemini selle puudumisest ning mõnest teemast veel saate lugeda seekordses ülipikas päeviku sissekandes.
“Riia päevik” on EM-finaalturniiri ajal kirjanurk, kus Riias TV3 ja Go3 Sport kanalitele reporteri- ja kommentaatoritööd tegev Korvpall24.ee peatoimetaja Siim Semiskar võtab kokku nii oma mõtteid ja emotsioone kui vahendab ka kõigi teiste asjaosaliste ütlemisi ning EM-finaalturniiril nähtut ja kogetut.
Kas peaks sae käima tõmbama?
Kolmapäeva õhtul Eesti korvpallifännide kommentaare lugedes ja kuulates tundus, et jaguneti väga konkreetselt kahte leeri: ühed, kes pigem proovisid üliraske vastasega peetud heitlusest leida midagi positiivset ning teised, kes tõmbasid kohe kõvasti sae käima, et meie kutid ei viitsi ennast liigutada, poevad peitu ning üleüldse ei oska absoluutselt korvpalli mängida. Mis siis tegelikult tõde on?
Tegelikult valmistati ju nii koondise kui ka korvpalliajakirjanike poolt üldsust päris pikalt vaikselt ette, et see Serbia kohtumine võib lõppnumbrite poolest kujuned päris kurvaks, aga Serbia näol on vähemalt paberil tegemist ka ilmselt ühe tugevama tiimiga, kes üldse kunagi EM-finaalturniiril platsile on astunud. Seepärast tundus, et need fännid, kes korvpalli tihedamalt jälgivad ja asjaga rohkem kursis on, jäid pigem sinna esimesse leeri. Aga loomulikult, pahaks ei saa panna ka teistsuguseid arvamusi ja tõsi on, et koondislased ise raputasid endale ju pärast kohtumist ikka kuhjaga tuhka pähe.
Pärast mängu TV3 otse-eetris intervjuu andnud Kristian Kullamäe paugutas kohe päris otsekoheselt, et eriti esimesel poolajal ei saanud meie koondis oma rünnakut absoluutselt jooksma ning igasugune teravus ja loogika puudus. Kullamäe võrdles heitlust suisa U14 võistkonna ja meestekoondise vastasseisuga, kus siis Eesti esindus oli see suurt aukartust üles näidanud U14 pool. Samalaadseid väljaütlemisi, nii pehmemaid kui krõbedamaid, tuli ka teiste meie meeste poolt.

Rannula: me pole enam noortevõistkond
Mängujärgsel pressikonverentsil jätkas ka peatreener Heiko Rannula sama joont ning nõustus ka Kullamäe poolt veidi varem välja öeldud nooruse mõttega: “Kõva kiitus Serbiale, nad näitasid oma klassi kohe esimesest minutist alates, nagu selline tippkvaliteediga meeskond peabki tegema. Meie poolt pole ühtegi vabandust, see on Eurobasket, me pole enam noortevõistkond. Peame olema palju tugevamad ja mentaalselt paremini valmis mänge alustama. Aga see on alles esimene kohtumine, peame pea püsti hoidma ja edasi rühkima. Olen kindel, et järgmine mäng saab olema parem.”
Samuti pressikonverentsil käinud Artur Konontšuk arvas, et meie meestel lihtsalt napib selliste mängude kogemust: “Mängu tase oli meie jaoks tavapärasest erinev. Paljud koondislased pole sellise tasemega harjunud. Isiklikult ma nautisin selliste mängijate vastu platsil olemist. Tean, et meie meeskond läheb selle kaotuse pealt kiirelt edasi, ülehomme mängime juba Lätiga ning peame olema tugevamad, füüsilisemad ning jooksma kiiremini kaitsesse tagasi.”
“Ma teadsin, et Serbia tiim on tugev ja meil saab probleeme olema. Aga me ei mänginud enda taset välja, eriti, mis puudutab rünnakut. Kui alustad mängu juba paanikas, siis see annab vastastele tunde, et saavad kohe su nurka lükata. Me suudame näidata paremat esitust ning oleme võimelised tugevatega vähemalt mängus püsima. Seetõttu ma ei tahagi vabandusi leida ja öelda, et selliselt me mängimegi. Suur tänu publikule, see oli ülivõimas, aga natuke see atmosfäär alguses oli meile täna liiast,” võttis Rannula kaotuse veel enda poolt kokku.
Micic: me teame, mida peame tegema
Kui hea see tänavune Serbia koosseis ikkagi on? Esiteks oli seda näha juba puhtalt väljakule vaadates, kui sisuliselt igal positsioonil olid serblased meist pikemad, suuremad ja võimsamad. Kõige paremini ilmestab seda meie läbi aegade teise NBA mehe Henri Drelli mängujärgne kommentaar: “Nad on nii suured ja head. Nad on päriselt ka head. Mõned söödud, mis muidu lähevad läbi, nii suurte meeste vastu ei lähe läbi. See oli korralik reaalsuskontroll.”
Serbia poolelt on palju räägitud, kuidas nende ainus siht siin EM-il on kuldmedal, aga tee sinna tähendab mäng-mängult keskendumist igale järgnevale vastasele. Ettevalmistusfaasis vigastustega kimpus olnud ning vaikselt ennast vormi mängiv kogenud Serbia tagamees Vasilje Micic sõnas pärast Eesti mängu suurt pilti kommenteerides: “Ma ei usu, et peame kellelegi enam midagi tõestama, oleme oma karjääridega seda juba piisavalt teinud. Samuti ma ei usu, et siin turniiril meie ainsad favoriidid oleme. Nägime täna (kolmapäeval), kuidas Türgi mängis. Neil on kõik positsioonid kaetud ja nemad on minu jaoks suurfavoriidid. On ka teisi tiime teistes gruppides. Me teame, mida peame tegema, aga läheme üks mäng korraga.”
Vanameister Pešic nalja ei tee
Serbia koondise puhul on palju räägitud sellest, kuidas nende megastaar Nikola Jokic võttis isiklikult aega ja kutsus riigi parimad pojad koos endaga sel suvel koondisesse EM-kulda võtma. Riias on turniiri esimeste päevadega nende ülikogenud peatreener Svetislav Pešic näidanud, et tiim on sellele eesmärgile ülimalt keskendunud ning juba 76-aastane treener hoiab koondise mängumehi ja ka korraldajaid korralikult joonel.
Hea näide sellest keskendumisest ja Pešici karmist käest oli Eesti – Serbia mängu järel toimunud pressikonverents, kus esmalt käisid ära eestlased ja seejärel tuli Serbia kord. Enne küsimuste algust riidles Pešic läbi pressikonverentsi läbiviija ning nõudis, et kõik toimuks kiiremalt. “Kell on 23.30, meil pole siin tahtmist tund aega pressikonverentsi oodata. Ma olen kõigeks valmis, aga kell on palju,” sõnas Pešic päris tungival toonil ning kui korraldaja tahtis sõna Vanja Marinkovicile anda, siis lisas Pešic: “Sa ikka said aru, mida ma ütlesin?”
Sellega asi aga ei piirdunud. Kui lõpuks mõned aastad tagasi Baskonias koos Sander Raieste ja Maik-Kalev Kotsariga mänginud Marinkovic sõna sai, siis lausus ta: “See oli meie hea võit ning nüüd hakkame sättima järgmiseks mänguks Portugali vastu. Kui suudame samasugust suhtumist näidata, nagu täna (Eesti vastu), siis meil probleeme ei tule. Aga saame näha.”
Selle kommentaari peale Pešici kulmud kerkisid ning ise sõna saades vaatas ta päris tungiva pilguga Marinkovicile otse silma ja ütles rõhutatult: “Me alustasime Eurobasketit ühe võiduga, aga me ei taha seda tulemust ülehinnata ning samal ajal kedagi järgmist alahinnata.” Selle peale peitis Marinkovic silmad ära ja pobises midagi enda ette. Pešic jätkas: Võidust Eesti üle meile ei piisa, me tahame rohkem, rohkem, rohkem!”
Pehme Läti vajus täpse Türgi vastu läbi
Kolmapäevane kõige suurem šokk Riia Arenal tuli aga päeva keskmises mängus, kui Läti jäi väga kindlalt 73:93 alla suurepärast esitust näidanud Türgile. See tõmbas Läti spordimeedias ja arvajate seas korraliku mürgli käima. Fännide käest sai avamängu eest ainsana enam-vähem positiivse hinde tagamees Rihards Lomažs, kes ei peaks olema see mees, kellelt koondise tassimist ootaks.
“Me olime algusest peale liiga pehmed ja türklased mängisid oluliselt agressiivsemalt. Kõik 50/50 olukorrad läksid nende kasuks. Palju oli hetki, kus meil oli pall juba sisuliselt käes, aga türklased said ikka kaks vabaviset või vaba kolmesekoha. Nad tegid rünnakul seda, mida nad iganes tahtsid. Meil oli plaan nende parimaid viskajaid segada, aga nägite ise, kui hästi nad kõik kolmeseid tabasid. Võib-olla me jäime liiga lootma selle peale, et saalis olnud suurepärane atmosfäär kannab meid niisama võidule. See on omamoodi poeetiline, et nii kõva atmosfääriga mängult pidime selliste tunnetega koju minema,” võttis Läti hävingu kokku vanameister Dairis Bertans.
Liiga kaugeleulatuvaid järeldusi pole mõtet Läti kaotuse osas muidugi teha ning tõenäoliselt on Eesti koondise jaoks üsna halb, et Läti esimene esitus oli selline fopaa, kuna nüüd tahetakse meie vastu häbi kindlasti maha pesta. Ka Serbia peatreener Svetislav Pešic oli seda meelt, et Läti ei näidanud avamängus oma tõelist taset: “Meil on väga raske grupp. Siin on kolm koondist, kes on medalikandidaadid. Esimeses mängus nägime, kui kõva on Türgi, aga arvan, et Läti suudab mängida palju paremini. Võib-olla avamängus olid neil liiga suured pinged peal ja polnud piisavalt keskendumist. Aga Läti on tiim, keda me väga austame.”

Miks Porzingis rütmist väljas on?
Omajagu kriitikat sai Läti koondise NBA staar Kristaps Porzingis, kui siin kuluaarivestlustes kritiseeriti näiteks mehe suhtumist Türgi mängu eelsesse soojendusse. Areenil jäi silma, kuidas Porzingis liitus meeskonnaga soojendusele hiljem ning tuli saali Coca-Cola purk käes, üsna lohvaka sammuga ning nägu nalja täis. Türklased võtsid 30-aastaselt Atlanta Hawksi siirdunud mängumehelt naeratuse aga kiirelt näolt, kui 218 cm pikkuse mängumehe arvele jäi 25 minutiga lõpuks 10 punkti ja koguni 6 pallikaotust. Porzingis ise muidugi Läti meediale intervjuud andes kaotusest liiga ennast morjendada ei lasknud ja sõnas: “Ma pean rünnakul lihtsalt paremasse rütmi saama ning siis saab kõik korda.”
Endine Läti koondise tagamees Kristaps Valters pani Läti meedias Porzingise ebaõnnestumise süü ka ülejäänud meeskonna kaela, kui sõnas, et lätlased ei oska oma NBA staari ära kasutada. Valtersi sõnul oli Porzingise roll kontrollmängudes selleks lihtsalt liiga väike: “Ta polnud kontrollmängudes koondise liider. Nüüd hakkas EM peale ja kõik miskipärast arvavad, et me peaks hakkama palli igal rünnakul ainult Porzingisele suruma. Seda oleks pidanud juba sõprusmängudes tegema. Mängijad ei tunne teda veel nii hästi. Kõik teised on palju omavahel kokku mänginud, aga temaga koos pigem vähe.”
Valtersi sõnul saaks Porzingist kahes mänguelemendis palju paremini ära kasutada – kiirrünnakud ja pick and roll‘i olukorrad. “Kuidas ta NBA-s mängib? Ainult pick and roll‘ides ja kiirete ja poolkiirete rünnakute pealt,” küsis ja vastas kunagine mängujuht. “Me peaks tegema rohkem kiirrünnakuid, kus just Porzingis jookseb keskmise mehena korvile välja. Samuti võiks temaga rohkem pick and roll‘i mängida, kuna ta on võimeline nii korvi alla keerama kui ka väljast viskama.” Valtersi sõnul peaks Eesti vastu välja tulema ka Porzingise pikkuse eelis, mis Türgi vastu faktoriks polnud.
Läti kaks suurt probleemi
Läti koondisel on enne mängu Eestiga päri mitu nähtavat probleemi, millest üks tekkis Türgi mängus ning teine on asi, millega nad peavad läbi kogu turniiri hakkama saama. Türgi vastu avapoolajal kolme minuti jooksul väga võimsalt tabavate visete ja 11 punktiga sähvatanud Arturs Žagars sai samas ka kerge jalavigastuse, mis jättis ta teisel poolajal pealtvaatajaks. Läti poolt tulnud viimane info on, et Žagarsi osalemine Eesti vastu otsustatakse mängupäeval, aga pigem on vigastus väidetavalt kergemate killast ning üldiselt turniiri jätkamist ei ohusta.
Teine ja oluliselt suurem probleem on Läti jaoks see, et pärast Rodions Kuruci vigastuse tõttu eemalejäämist on neil suur ikaldus “number kolme” ehk väikese ääre positsioonil. Irooniana on just Eesti koondisel “number kolmesid” n-ö jalaga segada, aga puudus tagameestest ja tsentritest.
Türgi vastu pidi Davis Bertans, kes tavapäraselt mängib suure ääre positsioonil, kohtumise alguses platsil olema 11 järjestikust minutit. “Ma olen “kolme” peal sisuliselt ainus mees, kuigi ma ise pole sellel positsioonil ammu mänginud. Aga olin kogu treeninperioodi ja kõik kontrollkohtumised väike äär. Peamiselt annab Dairis (Bertans) mulle vahetust, aga tema kohe kindlasti pole väike äär. Ka kontrollmängudes tegin ma järjest kogu esimese veerandaja. Tunnen, et olen praegu päris heas vormis, suudan need minutid ära mängida küll, see pole probleem,” rääkis Davis Bertans Sportacentrs.com portaalile antud intervjuus.
Eesti probleemid positsioonidega
Loomulikult on ka Eesti koondise roster tasakaalust väga väljas, kui meil on 12-mehelises koosseisus Matthias Tassi näol vaid üks puhtakujuline keskmängija ning ka tagaliinis on kehasid napilt, kui traditsioonilisi tagamehi on vaid kolm – Kristian Kullamäe, Märt Rosenthal ja Mikk Jurkatamm. Millest meil aga puudus pole, on ääremängijad, neid on meil palju ja erinevat tüüpi.
Maik-Kalev Kotsari viimase hetke eemalejäämise tõttu on pidanud tavaliselt suure ääre positsioonil palliv 204 cm pikkune Kaspar Treier liikuma “viie” peale ning madistama EM-il maailmatasemel tsentritega, nagu Nikola Jokic (211 cm), Alperen Sengün (211 cm), Neemias Queta (210 cm) ja mingites viisikutes samuti tsentrina väljakul olev Kristaps Porzingis (218 cm).
“Seganud see (positsiooni vahetus) mind küll pole, aga raske on kindlasti. Kui su vastas on sellised mehed, siis ilmselgelt on raske. Kõigil on nendega raske. Aga pean selle nüüd kuidagi enda kasuks pöörama. Kaitses ma võin küll alla jääda, aga ega pikkadele meestele ei meeldi selliste tugevate ja lühemate kaitsjate vastu väga mängida, see tekitab neis ebakindlust. Rünnakul pean samuti seda ära kasutama ning olema õigel ajal õiges kohas ja loodetavasti ka mõne kolmese sisse viskama,” kommenteeris seda teemat Kaspar Treier ise.

Zoriks: tunneme eestlasi hästi
Läti koondises tegid mängus Türgi vastu oma EM-debüüdid viis meest: Rihards Lomažs, Arturs Žagars, Kristers Zoriks, Arturs Kurucs ja Mārcis Šteinbergs. Eestlastel on EM-debütante kuus ehk täpselt pool koosseisust: Märt Rosenthal, Kaspar Treier, Mikk Jurkatam, Kregor Hermet, Joonas Riismaa ja Artur Konontšuk. Läti kõige kogenum mees Dairis Bertans tõusis neil EM-finaalturniiride kõigi aegade paremuselt teiseks skooritegijaks, kui tal on nüüd EM-idel visatud 304 punkti. Bertans sai mööda Ainars Bagatskisest (301) ja Kristaps Janicenoksist (302) ning suveräänsel liidrikohal on Valdis Valters (476).
Mänguvabal neljapäeval tegi Läti 1,5-tunnise treeningu, kus keskenduti sellele, mis läks Türgi vastu valesti ning valmistuti ka Eesti rünnakuid peatama. “Me jooksime läbi mõned Eesti kombinatsioonid. Me tunneme nende mängijaid hästi, vähemalt 90% ulatuses kindlasti. Aga mängupäeva hommikul vaatame veel videot,” rääkis Läti meediale nende koondise tagamees Kristers Zoriks. Rihards Lomažs lisas omaltpoolt: “Me ei saa avamängu kaotust põdema jääda. Peame võtma sealt negatiivsed aspektid ja pöörama need positiivseteks.”
Lomažsi sõnul peavad lätlased keskenduma nii rünnakule, mis võrreldes Türgi mänguga peab muutuma distsiplineeritumaks, kui ka kaitsele: “Me peame kaitse poolel suutma rohkem survet anda ning mängima suurema viha ning energiaga. Meil on tiimis vaja suuremat sädet, kui eelmises kohtumises.” Läti ajakirjanikud nägid ära, kuidas serblased eesotsas Aleksa Avramoviciga suutsid meie tagaliini liidri Kristian Kullamäe suruda nõrgema ehk vasaku käe poole ja küsisid selle kohta ka Zoriksi käest. Läti tagamees muigas vastuseks: “Ma ei saa detaile välja öelda. Aga ei, me nii täpselt pole veel rääkinud, aga meil on aega veel õhtul ja hommikul seda teha.”
Treier: Läti tasemevahe Serbiaga on väike
Päev varem meediale antud kommentaaridest võis selgelt välja lugeda, et Eesti koondis austab lätlaste kvaliteeti väga ning Kaspar Treieri silmis pole Läti koondis oma oskustelt üldse väga palju Serbiast maas: “See vahe on väga väike. Lätlased suudavad väga hästi mängida ja on seda näidanud ning saavutanud nii mõndagi. Aga pall on ümmargune, loodame, et neil on natukene kehvem päev ja meil natukene parem.”
“Esimene kehv mäng oli neil ära küll, aga sellele üle reageerimine võib nende kahjuks mängida. Neil ei saa ka meie vastu selle publiku ees kerge olema, olles seejuures ka favoriit. Kui nad selle raskusega hakkama ei saa, siis me üritame nad ära karistada,” vastas Treier küsimuse peale, et kas mitte Läti juba oma seda ühte halba mängu Türgi vastu ära ei teinud.
Läti koondise nõrkusi Treier detailselt lahata ei soovinud ning keskendus pigem Eesti meeskonna puuduste likvideerimisele: “Eks neil mingeid nõrkusi on, aga me peame kõigepealt ennast üles leidma ja enda mängu kätte saama. Loogilisemad lahendused, vähem pallikaotusi jne. Kui me selle ära teeme, alles siis hakkame mõtlema selle peale, kust neid täpselt hakata karistama.”
29.08 mängude kava:
14.45 Türgi – Tšehhi (TV 3 ja Go3 Sport 1, kommenteerivad Siim Semiskar ja Heino Enden)
17.20 Korvpallistuudio (TV3)
18.00 Eesti – Läti (TV3 ja Go3 Sport 1, kommenteerivad Kalev Kruus ja Gert Kullamäe)
21.15 Portugal – Serbia (Go3 Sport 1, kommenteerivad Kalev Kruus ja Gert Kullamäe)




