Noorena välismaale siirdunud 19-aastane Jorke Aav tegi möödunud hooajal Saksamaa tugevuselt kolmandas liigas häid etteasteid ning sügisest jätkub tema karjäär meistriliigas Trier Gladiatorsi meeskonnas. Intervjuus Korvpall24.ee portaalile rääkis tagamängija selja taha jäänud Eesti U20 koondise ebaõnnestunud B-divisjoni turniirist, Saksamaa klubihooajast ning kõrgliiga klubiga liitumise tagamaadest.
Mitu hooaega Ehingen Urspringi ridades pallinud 188 cm pikkune Aav sai võrreldes üle-eelmise hooajaga oluliselt rohkem mänguaega. See kajastus ka statistilistes näitajates, mis kahe hooaja võrdluses sisuliselt kahekordistusid. Eestlasest tagamängija arvele jäi mullu Saksamaa tugevuselt kolmandas liigas keskmiselt 31 minutiga 13,4 punkti, 3,3 lauapalli ja 4,9 korvisöötu.
Intervjuus vaatas Aav esmalt tagasi Eesti U20 koondise B-divisjoni turniirile ning tõi välja, mis võis olla meeskonna tagasilöökide taga. Samuti peatusime tema senisel Saksamaal perioodil ja palusime analüüsida nii isiklikku kui ka meeskonna käekäiku. Lisaks tuli jutuks meistriliigas palliva Trier Gladiatorsi tiimiga liitumine ja klubi duubelmeeskonnas mängimine. Muuhulgas peatusime ka Eesti meestekoondist ees ootaval EM-il ning palusime ennustada turniiri võitjat.
Jorke, palun võta alustuseks kokku Eesti U20 koondise B-divisjoni turniir.
Väga suur läbikukkumine. Süüdistada pole kedagi, ainult peeglisse vaadata, õppida ja edasi minna. Enne EM-i saime Rootsis Nordicu turniiril juba väikese positiivse lükke, eriti mäng Soome vastu, aga EM-il kujunesid erinevate hetkede peale palju negatiivseid faktoreid, millest sellisel turniiril on raske välja tulla ja keeruline kiireid ja efektiivseid vastuseid leida. Usun, et kogemuse võrra rikkamad on kõik, aga kripeldama jääb see eriti nendele, kellel see oli viimane noortekoondiste aasta. Minule personaalselt oli see suur õppetund.
Mänge jälgides tundus, et koondisele valmistas raskusi 40 mänguminuti stabiilne kokkupanek. Millest see Sinu hinnangul võis tuleneda?
Lihtne tagasi vaadata ja targutada, aga kogemusest, kvaliteedist ja üldiselt asjadega kiirelt kohanemisest (jäi puudu). Just sellest, et peale kaotust lihtsasti parandatavad asjad kiirelt analüüsida ja edasi liikuda, et kõik fookus oleks järgmisel mängul.
Kuidas isiklikus plaanis turniiri kokku võtad?
Ei jäänud absoluutselt rahule. Visketabavus, efektiivsus ja realiseerimine olid kõik allapoole arvestust. Asjad, mida kontrollida sain, nagu minu võitluslikkus, kaitsemäng, rääkimine väljakul ja võistkonna juhtimine, olid paremad. Olen siiski enesekindel nii enda kui ka enda mängu suhtes ning selle suhtes, mille kallal ma töötan. Vahet pole, kui vahel tulevad ka sellised perioodid ette, see on loomulik. Pigem andis see turniir veel rohkem motivatsiooni, et edasi treenida ja mitte sellise esinemisega rahul olla.
Kuidas suurte “saunade” järel pea püsti hoidsite, kas mast läks maha ka?
Eks see on kindlasti kurnav, eriti kui lähed Euroopasse enda riiki esindama ja loomulikud positiivsed ootused põruvad läbi. Aga peab realistlikult mõtlema ja ka pärast selliseid mänge edasi liikuma. Pigem seda kaotuseviha millegi positiivse ja kasuliku poole suunama. Mast läks maha küll ja oli palju mõtlemist. Õnneks olid kõik asjaosalised intelligentsed inimesed, kellega sai asjad selgeks räägitud ja pikemat mõõna polnud.
Mis Läti mängus nii valesti läks, et ülisuurelt kaotasime?
Me polnud nende nahaalsuseks ja füüsiseks valmis. Muidugi kvaliteedivahe oli algusest peale märgatav ja seda tõestas ka see, kui Läti lõpuks turniiri ära võitis. Pikka seletust sellele kaotusele ei leia, võib otsida vabandusi, aga see oli ilmselge ülesõitmine, milleks me ilmselgelt valmis ei olnud.
Kes oli koondisest teinud vahepealse ajaga Sinu hinnangul suurima arengu ja miks just tema?
Kuigi ma Gregor Vendlaga varem polnud koos mänginud, jättis ta väga positiivse mulje. Ta suudab mängu paljudes osades mõjutada ja potentsiaal on suur. Herman Tamm oli ka väga oluline faktor, kes on minu arust sammu edasi teinud. Skoorimine on väga stabiilseks läinud ja ei karda vastutust võtta. Karmo Kilk on üks mees, kellega olen päris palju koos mänginud ja tema tööeetika ja võitluslikkus jääb silma igaühele, kes korvpalli vähegi jälgida oskab.
Räägi oma tunnetuse põhjal, kes oli selle koondise riietusruumi liider?
Eks see tuumik oli lai tegelikult, oli väga huvitavaid persoone koos. Aga ütleks eelkõige Karmo Kilk, kes oli ka kapten, ja ma ise proovisin ka võimalikult palju, eriti nooremaid, õpetada ja positiivselt suunata.
Palun võta mõne lausega kokku oma senine Saksamaa periood. Mida see Sulle korvpallurina enim juurde on andnud ja õpetanud?
Korralik reaalsuskontroll oli. Paljude erinevate inimestega koos töötamine õpetas mind multiperspektiivselt korvpalli vaatama. Kõige tähtsam detail, mis oli nooremana tagaplaanile jäänud, oli enda keha eest hoolitsemine ja professionaalne mõtlemine. Aga igapäevane raske töö ja eesmärgipõhine mentaliteet viivad ainult edasi.
Ütlesid mulle eravestluses, et Saksamaal kehtib mängijapass ainult selle liiga ulatuses, kus mängid. Kas sa oled uurinud või teada saanud, mis säärase reegli mõte on?
See vastab tõele. Kahjuks neid reegleid muudetakse suhteliselt tihti ja täpset vastust ma anda ei oska.
Ehingen langes hooaja lõpetuseks Saksamaa tugevuselt neljandasse liigasse. Palun valgusta, miks hooaeg selliseks kujunes.
Oli palju faktoreid, mis seda mõjutasid. Kolm erinevat peatreenerit hooaja peale, mitte kõige parem satsi komplekteerimine hooaja alguses ja ka finantsprobleemid. Vabandusi ma otsida ei taha, olen pigem tänulik, et suutsime selle hooaja rahuldavalt lõpuni mängida. Isegi kui kaotusi oli palju ja negatiivne oli ülekaalus positiivse vastu, oli tore näha, et kodumängudel oli palju fänne ja atmosfäär saalis oli väga lahe. Selle eest müts maha kontoriinimeste ees, kes suutsid kõik fännid saali saada. Toetajatele läks rohkem korda meie võitluslikkus ja tahtmine, isegi kui võidud ei tulnud.
Sinu kaheste tabavus oli viimasel hooajal 38% ja kolmestel 31%. Kuidas nende numbritega rahule jääd?
Ma pole kunagi rahul, isegi siis, kui hästi mängin. On alati veel tööd teha ja asju, milles paremaks saada. Aga visketabavuse poolelt oli see ka läbikukkumine, just stabiilsuse poolest. Oli ka mänge, kus olid protsendid vägagi positiivsed. Kolmeste protsent on okei, arvestades, et sooritasin suhteliselt suure ülekaaluga pigem kolmeseid kui kaheseid.
Andsid keskmiselt viis söötu mängus. Kas suur söötude arv on mingil määral tingitud sellest, et visked ei kukkunud ja otsustasid hakata mängima teistmoodi?
Ei, see on mul alati nii olnud. Mulle meeldib enda kaasmängijatele viskekohti luua ja tulenevalt ka minu positsioonist on see loomulik.
Kas liigas viljeletav korvpallistiil muutus ka kuidagi Sinu seal oldud aja jooksul?
Mitte ekstreemselt. Liiga läks stabiilsemaks ja pigem tase tõusis iga aastaga paremuse poole.
Kuidas Sinu suvi korvpallialaselt möödus, kas tegid individuaaltrenni mõne eratreeneri juures?
Peale EM-i oli vaja kindlasti puhata, isegi kui see oli raske pärast sellist turniiri. Loomulik oleks olnud kohe saali minna, aga tuli peaga mõelda, et keha ja mõtlemine saaks korvpallist pausi. Eestis treenisin enda vennaga ja plaanid saadeti juba uuest klubist, et oleks hooaja ettevalmistuseks valmis.
Kui tähtsaks Sa pead üldse suvist tööd, paremaks saamisel ja arenemisel?
Väga tähtsaks, perfektne aeg individuaalselt samm edasi teha ja sealt ka tuleneb mängijate valmisolek hooajaks. Kahjuks endal pole veel olnud sellist võimalust, kuna kõik suved on noortekoondistega kinni olnud. Mis on muidugi privileeg, ei soovi et keegi valesti aru saaks.
Millistele mänguelementidele oled rõhku pannud ja edaspidi plaanid tähelepanu pöörata?
Viskamine ja kõikidel levelitel skoorimine on ikka ja alati prioriteet. Füüsis on ka koht, kus võiks paari asja lihvida. Pallikäsitsus ja söötmine tulevad õnneks suhteliselt naturaalselt. Pigem ikka viskamine ja olukordade lugemine, eriti tagamängijana.
Kas oled pigem üksi nokitseja või on seltsis segasem trenni teha?
Meeldib pigem üksi nokitseda. Juba see tunne, et oled üksi saalis. Aga tore on ikka, kui keegi lauda viitsib võtta ja sööta. See on perfektne kooslus minu meelest.

Jätkad karjääri Saksamaa meistriliigas Trier Gladiatorsi tiimis. Palun kirjelda lepinguni jõudmise protsessi.
Eks see variant tuli tegelikult suhteliselt hilja pigem. Aga tuttav treener, kellega olen koos töötanud ja positiivseid kogemusi saanud ning kes aitas mul palju areneda, läks sinna. Sealt tekkis n-ö kontakt. Aga lepingu ja aruteluga tegeles mu agent Janis Porzingis. Tema aitas mind väga kõvasti ja olen tänulik selle võimaluse eest.
Kui pikk leping Sind sakslastega seob?
Leping on üheks aastaks.
Kui palju Sa treenid eelduslikult meistriliiga satsiga ning palju Saarlouisi Sunkingsi nimelises n-ö duubelsatsis?
Enamus trennid ikka meistriliigaga. Jõusaal, individuaaltrennid jne. Kolm korda nädalas treenin õhtuti duubelsatsiga.
Kui palju erineb nende tiimide treeningute tase?
See tasemevahe on pigem ikka päris suur. Bundesliga trennid ja professionaalsus on ikka Euroopas tipptasemel.
Kui palju enesekindlust lisab teadmine, et üks treeneritest on Sulle varasemast tuttav? Jakob Burger juhendas Sind ka eelmisel hooajal Ehingenis.
Väga palju. Ta teab, kuidas ma mängin. Temal on ka väga suur kogemustepagas juba all ja usun, et ta suudab mind veel järgmisele tasemele viia.
Kas oled rääkinud meistriliiga satsi treeneri Jacques Schneideriga oma rollist võistkonnas ja mis Sa arvad, kuidas tema stiil võiks Sulle sobida?
Ikka olen. Tema mängis ka suurt rolli, miks ma sinna lähen. Esimesed vestlused ja arutelud olid üllatavalt positiivsed. Eks eelnevalt on mu roll kõvasti trennis vastu panna teistele ja usun, et võimalus mängida on väga realistlik. Eks läheb kindlasti tõestamiseks, kuna konkurents on minu eelnevatest tiimidest paar levelit kõrgem. Ka Jacques oli minu mängustiiliga väga tuttav ning rääkis mulle enda visioonist, et mida ja kuidas paremaks saada.
Nentisid, et uus mängupaik peab Sind korvpallurina edasi viima, palun laienda natuke seda mõtet. Millised tingimused peavad organisatoorselt ning mänguliselt olema täidetud, et Sa tunneksid arengut?
Eks see duubelsatsis mängupraktika ja enesekindluse saamine on ka suur faktor. See annab ka juurde, et Bundesliga trennides sajaga edasi panna. Väga suur asi on ka keskkond, mis klubis ja täpsemalt satsis luuakse. Kuidas treener võistkonda kontrollida suudab ja kui vaja, siis karmilt õpetada. Aga tähtis on balanss raske töö ja protsessi nautimise vahel. Pisidetaile on palju, aga olen kindel et Trieri klubi on mulle perfektne järgmine samm.
Räägime natuke kohe algavast EM-ist ka. Mis arvad, kas Eesti saab alagrupist edasi?
See võimalus on kindlasti olemas. Kuigi grupis on väga kõvad riigid, siis tuleb ikka enesekindlalt mängida ja kõike võib juhtuda. Eestil on juba see suur pluss, et palju fänne tuleb vaatama.
Kes tuleb Euroopa meistriks ja miks nõnda arvad?
Ma arvan, et Euroopa meistriks tuleb Saksamaa. Neil on head individuaalsed mängijad ja lahe satsivaim. Lisaks võitsid nad hiljuti MM-i.




