Ookeani taga USA üliõpilasliigas NCAA palliv Anete Elisabeth Adler vahetas mõned aastad tagasi Rhode Island’i naiskonna Bostoni ülikooli vastu. Nüüd on 21-aastasel eestlannal seljataga kaks aastat Bostonis ning tänavu õnnestus tal teha kaasa terve hooaeg. Korvpall24.ee portaal rääkis intervjuus Adleriga vigastuspausilt naasmisest, lõppenud hooajast ja õpingutest.
198 cm pikkune eestlanna lõpetas Bostoni ridades teise järjestikuse hooaja. Tänavu 28 kohtumises platsil käinud Adleri arvele jäi keskmiselt 16 minutiga 8,1 punkti ja 3,2 lauapalli.
Intervjuus saime teada, millises seisus on eelmisel hooajal viga saanud põlv, kuidas sujus korvpalliplatsile naasmine ja kui rahule jäi ta enda mänguga lõppenud hooajal. Samuti rääkisime Adleriga meeldejäävaimatest hetkedest ning sellest, kui oluline on talle mängijana isiklik statistika. Muuhulgas tuli juttu tema rollist naiskonnas, ülikooliõpingutest ja tulevikuplaanidest.
Meie eelmine intervjuu oli mullu aprillis olukorras, kus Sul oli parasjagu käsil taastumine raskest põlvevigastusest. Kas tänaseks oled selle trauma täielikult unustanud või annab jalg mingites olukordades veel ikka tunda?
Hooaja sees oli ikka päevi, mis ei olnud 100% valuvabad, kuid pigem on nüüdseks seis juba parem.
Kuidas platsile naasmine sügisel läks? Kas uuesti n-ö mängutempos püsimine võttis veidi harjumisaega ka või said ennast taas sujuvalt käima?
Platsile naasmine oli ikkagi raskem, kui ma lootsin. Võistkonna hooaja ettevalmistus jäi mul praktiliselt vahele, sest kontakttrenni sain tegema hakata alles oktoobris. Mul läks ikka mitu kuud, et oma mäng üles leida ja mängutempoga taas harjuda. Lisaks olin kimpus oma põlvekaitsmega, mis limiteeris päris palju mu kiirust, liikuvust ja korvpallimängu.
Novembrist kuni märtsini tegid Sa Boston University eest kaasa 28 ametlikus mängus ja said keskmiselt 16 minutit. Kui rahule Sa ise oma mänguajaga jäid ning mis periood hooajast Sul enda arvates kõige paremini läks ning miks?
Arvestades, et ma ei olnud enne konverentsimängudeni jõudmist oma parimas mänguvormis, siis selliseid mänguminuteid oligi ette arvata. Hooaja lõpu poole, kui olin lõpuks vabanenud oma põlvekaitsmest ja tundsin ennast korvi all palju enesekindlamana, teenisin tegelikult juba rohkem mänguaega.
Mis mäng või mõni konkreetne olukord Sulle hooajast kõige paremini meelde on jäänud ja miks?
Meie konverentsi osariigisisene rivaal on Holy Cross, kellega oleme eelnevalt kaks aastat konverentsi finaalis väga tasavägiselt mänginud. Ütleksin, et esimene mäng nendega kodus, kus suutsime viimastel sekunditel mängu ära võtta, on mu üks eredamaid mälestusi sellest hooajast. Kogu atmosfäär saalis oli päris äge.
Parandasid sel hooajal oma keskmiseid näitajaid ja püstitasid uued ühe mängu tippmargid erinevates kategooriates. Kas põhimõtteliselt jääd oma hooajaga rahule?
Jah, kõiki asjaolusid arvestades jään küll.
Kui olulised üldse statistika ja erinevad numbrilised näitajad sealses süsteemis Sinu, treenerite ja teiste asjaosaliste jaoks on?
Ikka on olulised nii endale kui ka treenerite jaoks. Mitte nüüd nii, et kes kõige rohkem punkte viskab, aga pigem rohkem selles mõttes, et kui palju suudad oma eelmise aasta numbreid parandada. Üldjuhul on igal mängijal sõltuvalt positsioonist pandud mingid kindlad eesmärgid.
Milline Su roll sel hooajal Bostoni mängujoonises oli? Mis nõudmistega enda hinnangul hästi hakkama said ning kas oli midagi, mida oleksid ka tahtnud paremini teha?
Boston mängib palju pikkadele, nii et peaaegu iga rünnak on võimalik korvi all 1-1 mängida. Kuna üle põlve pöörded või ükskõik millised “pukis” pööramised olid mulle mentaalselt rasked, siis enamik post move‘id pidin justkui uuesti õppima. Aga lõpuks hakkas tulema ka, tänu millele sain rotatsiooni kindlamalt ja suuremas mahus sisse.
Mis hinnangu võistkondlikult kogu hooajale saab anda? Kas hooaja eel pandud eesmärgid said täidetud või mitte?
Kahjuks polnud hooaeg meie jaoks täpselt selline nagu hooaja alguses tahtsime. Konverentsis oli iga mäng meie jaoks võidetav ning tegelikult olime alati löögikauguses, kuid tihti ei suutnud mängu lõpus ära võita. Siiski saime noore võistkonnana väga palju kogemust ning kindlasti oleme võimelised järgmine hooaeg rohkem võitma.
Kuidas õpingutega läheb? Kui palju selleks kevadeks veel koolitöid ja eksameid teha on?
Õpingutega läheb hästi. Tegelikult just lõpetasin ühe seni oma tihedaima eksaminädala ja nüüd saan paar kuud kodus suve nautida.
Kas uuel aastal jätkad Bostoni ülikoolis või oled kuskile mujale siirdumas? Mitu hooaega ülikoolikorvpalli Sul veel jäänud on?
Jah, jätkan Bostonis. Põlvevigastusega sain eelmise aasta tagasi, nii et mul on kaks aastat veel järel.
Kas viimaste aastate uued trendid, kus ülikoolivahetus on varasemaga võrreldes läinud väga palju lihtsamaks, on Sinu arvates kuidagi kogu liigat ja sealset ülikoolisporti ka muutnud?
Kindlasti on muutnud. Kahe hooaja vahel liigutakse väga palju, mis suuresti mõjutab konverentside tasemevahet. Hea statistikaga on suur võimalus madalamatest konverentsidest kõrgematesse tõusta.
Oled Sa otsustanud, kas pärast hariduse omandamist ja ülikoolikorvpalliga lõpparve tegemist proovid Sa korvpallurina ka edasi pürgida või mitte?
Kindlasti mõtlen jätkamisele, kui ülikoolikorvpall ükskord läbi saab.




