Itaalia on nii mõnelegi Eesti noormängijale saanud justkui teiseks koduks, kus pikema teenistusaja puhul terendab preemiana ka kohalik mängijapass. Tartust pärit 15-aastane Robert Vassiljev on pärast põgusat kohanemist Audentese Spordigümnaasiumis otsustanud karjääri jätkata saapamaal, varem ka Karl Markus Poomi klubiks olnud Novipiu Campus Piemonte meeskonnas. Erinevate Eesti treenerite käel korraliku põhja saanud ligi kahemeetrine mängumees loodab lähiaastatel Itaalia liigaredelil vaikselt aga kindlalt tõusma hakata.
Eelmisest hooajast on Vassiljevil Saku I liigas Audentese Spordigümnaasiumi ridades kirjas 7 mängu ja kokku 25 minutit. U16 vanuseklassi Eesti meistrivõistlustel Tartu Ülikool/Tartu Bussikeskuse särgis kogunes 10 mänguga keskmiselt 8,3 punkti, sealhulgas 0,7 kolmest.
Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus rääkis noormees enda korvpalli juurde jõudmise lugu, tutvustades muuhulgas senise karjääri arvukat treenerite nimistut. Saime teada, kellele neist hangib ta NBA-sse jõudes kindlasti esireapiletid ning millise unelmate liiga superstaari järgi võttis ta endale särginumbri. Lisaks kirjeldas Robert end kui mängijat ning arutles, kuivõrd keeruline oli elumuutus Tartust pealinna kolimisel. Juttu tuli ka Itaaliasse suundumisest, sealse eluoluga kohanemisest, keelebarjäärist ning juba külge jäänud kohalikest kommetest. Lõpetuseks andis ta ülevaate, millised eesmärgid on ta seadnud lähiaastateks ning avaldas enda lemmikmängija.
Robert, Sa oled Tartu Ülikooli korvpallikooli kasvandik. Kuidas ja kui vanalt Sa korvpallitrenni sattusid ning mis Sind selle mängu juures paelus, et tegelema jäid?
Trennidega alustasin kuueaastaselt Erkmaa KK-s. Isa soovitas korvpalli proovida ja vanem vend juba mängis. Kossu juures meeldib mulle kõige rohkem emotsioon, mida see mäng pakub.
Kes oli Sinu esimeseks treeneriks ja missugused on peamised korvpallialased oskused ja tõekspidamised, mille temalt edasiseks korvpalluri karjääriks kaasa said?
Esimene treener oli Jaanus Liivak. Seda küll ainult umbes pool aastat. Tema julgustas mind seda korvpallivärki tegema. Ega ma midagi eriti sellest ajast ei mäleta, aga mäletan, et lubasin talle esireapileteid, kui ma NBA-sse peaksin saama.
Kelle käe all veel enne välismaale minekut treenida said ning mida iga treeneri iseloomustuseks ütleksid?
Kuna Erkmaa KK lõpetas Tartus tegevuse, siis liikusin edasi TÜ-sse (Tartu Ülikooli korvpallikool – toim.). Seal sai minu treeneriks Gert Prants. Ta oli julgustav ja hea treener. Temaga koos tegime minikorvpalli. Pärast Gerti tuli Rene Sepp. Tema trennides tegelesime rohkem taktika ja kombinatsioonidega. Audentese Spordigümnaasiumis oli mu treener Aivar Kuusmaa, kes oli väga toetav ja võttis mind väga hästi vastu. Ta andis mulle enesekindlust juurde ning õpetas teistsuguse stiiliga korvpalli. Martin Rausbergiga tegime rohkem individuaalset trenni. Ta on selles väga hea. Lisaks sellele olen aastate jooksul käinud palju Leedus Kaunases, suviti erinevates laagrites nagu näiteks UBE Talent Camp, kus on olnud väga kõrgetasemelised treenerid ka Euroliiga klubidest, ja Discover Your Best, mida veavad Kaunase Žalgirise akadeemia ja Leedu noortekoondiste treenerid.
Tartu on kõva kossukants, sestap küsin, kas Sul oli noorena treeningutega alustades eeskujusid, kelle moodi soovisid olla ning miks just tema/nemad Sulle sümpatiseerisid?
Tartu mängijatest pole mul olnud suuri eeskujusid. Alguses soovisin olla Stephen Curry moodi. Isegi särginumbri valisin tema järgi.
Mis positsioonil Sulle kõige rohkem meeldib mängida?
Mulle meeldib mängida kõige rohkem “number kolme” peal , aga on hakanud meeldima ka suure ääre positsioon. Ilmselt selline kombinatsioon “kolm”-“neli”.
Kuidas end korvpallurina kirjeldaksid, missugused on Sinu tugevused ning milliste mänguelementide kallal pead enim vaeva nägema?
Tugevusteks pean viskamist, platsinägemist ja söötmist. Arvan, et näen hästi väljakut. Seoses kasvamisega on kaitsemäng jäänud nõrgemaks, jalad ei liigu nii kiiresti, kui tahaks. Lihast on vaja kasvatada, et füüsilise mänguga paremini toime tulla. Tegelen ka sellega, et rünnakul agressiivsem olla ja rohkem läbi murda.
Sa tulid Tartust Audentese Spordigümnaasiumisse. Ajalooliselt tartlased seda teed väga tihti ette pole võtnud. Miks Sina sellise otsuse tegid?
Mul on soov korvpalluriks saada. Tahtsin astuda järgmise sammu ja tegeleda rohkem korvpalliga.
Mis kõige rohkem Audentesesse tulekuga Sinu jaoks muutus, nii korvpalliplatsil kui ka väljaspool platsi?
Korvpalliplatsil pidin hakkama trenni tegema endast vanematega ja tugevamatega. Trennid olid intensiivsemad ja raskemad. Uus kool ja uus elurütm ühiselamus. Pidin õppima ise endaga hakkama saama.
Said Audentesega maitse suhu ka Saku I liigas. Kui keeruline oli nii noorelt meeste liigas mängimine ja mis selle juures kõige raskem oli?
Kui päris aus olla, siis sain kirja ainult loetud minutid, aga kohe oli tunda mängutempo ja füüsilisuse vahet.
Audentese Spordigümnaasiumi peatreeneriks oli mullu Aivar Kuusmaa. Milline treener Aivar on ning kui hästi Sa temaga klapi leidsid?
Aivar oli mulle hea treener ning saime temaga hästi läbi.
Tänavuseks hooajaks siirdusid korvpalluriteed jätkama Itaaliasse Novipiu Campus Piemonte tiimi. Palun räägi lähemalt, kuidas kogu see protsess käis?
Välismaale minekut olime isaga jooksvalt arutanud juba enne Audentesesse minekut. Mõte läks konkreetsemaks sellel suvel, kui mõtlesime, kuidas korvpalluriks saamiseks edasi tegutseda. Üks asi viis teiseni ja tekkis kontakt EL Basketball Agency’ist Marten Lombiotsaga. Lõpuks oli pakkumisi mitmeid, aga lauale jäi Novipiu Campus. Kohapealsed inimesed jätsid väga hea mulje nii korvpallialaselt kui ka inimestena.
Kui rahvusvaheline seltskond teie klubis mängijate mõttes on? Kui palju välismaalasi lisaks Sulle on ning kust riikidest?
Kõik on kohalikud itaallased, aga nad on pärit erinevatest piirkondadest – Milanost kuni Sitsiiliani.
Kuidas oled praeguseks Itaalia eluoluga kohanenud. Mis nõuab kõige enam harjumist?
Mind on väga hästi vastu võetud nii treenerite, meeskonnakaaslaste kui ka kohalike poolt. Kõige raskem on keelebarjäär. Enamik oskab küll inglise keelt, aga seda väga erineval tasemel.
Mis tiimis/tiimides ning liigades Sa mängid ning missuguses rollis minutite mõttes oled?
Hetkel mängin U17 Excellence’is ehk sealses kõrgemas liigas keskmiselt 25-30 minutit mängus.
Mida treenerid Sinult mängudes peamiselt nõuavad?
Nõutakse mängimist n-ö pukis ning viskamist ja läbimurdmist.
Kas Sa tegeled ka Itaalia keele õppimisega ning mis keeles treeningud toimuvad?
Veel ei tegele, aga varsti hakkavad itaalia keele tunnid. Treeningud on valdavalt itaalia keeles, aga vajalik tõlgitakse.
Palun kirjelda, milline Su üks treeningnädal välja näeb?
Kaks-kolm korda nädalas on hommikuti individuaalne treening. Iga õhtu on korvpall või korvpall + ÜKE, mis enamasti on ringtreening. Nädalas on üks täiesti vaba päev. Nädalas korra on mäng.
Palju taustajõude teiega igapäevaselt tegeleb?
Meil on kolm treenerit, üks füsioterapeut ning ka võimalus arsti külastada.
Üsna tihti kuuleb välismaale siirdunud korvpallurite suust väidet, et mäng on kordades füüsilisem ja kiirem kui Eestis. Oma kogemusest lähtudes, kas kinnitad või lükkad ümber ning kas oled praeguseks kohanenud?
Kinnitan, et mäng on tunduvalt kiirem ja füüsilisem. Mängustiil on ka teine. Rünnakul otsitakse kiireid lahendusi. Väga palju on 1-1 olukordade lahendamist. Täiesti ma selle stiiliga kohanenud veel pole.
Itaallased on tuntud oma emotsionaalsuse ja keevalisuse poolest. Kuidas niisugune stiil Sulle sobib?
Pole keevalisust veel kohanud. Pigem on inimesed avatud ja hästi head suhtlejad. Väga normaalne on näiteks, et suhtluses kasutatakse palju käsi. Mulle pigem meeldib selline avatud suhtlus.
Kui saladus pole, siis kui pikk leping Sind itaallastega seob ning milline Sinu n-ö karjääriredel peaks välja nägema?
Lepingu pikkus sõltub arengust ja perspektiividest. Hetkel on väljavaated U19 liiga ja Serie C tase.
Noorelt välismaale kolimine on suur otsus. Kas koduigatsust on esinenud ning kuidas seda leevendad?
Koduigatsust ma ei tunne.
Kas mõni itaallastele omane komme või harjumus on Sulle juba külge jäänud?
Itaaliakeelsed vandesõnad on jäänud külge.
Kui palju Sa vabal ajal korvpalli jälgid? Missuguseid liigasid vaadata eelistad ning miks?
Vaatan nüüd korvpalli rohkem. Vaatan kodusaalis kõiki mänge. Eriti meeldib kodusaalis vaadata Serie C-d. Serie C kodumängudel on saalis väga hea atmosfäär. Kohalike toetus on väga-väga suur ja tugev. Vaatame koos meeskonnakaaslastega Serie A ja Serie B mänge. Jälgin ka NBA-d ja Euroliigat.
Kes on Su lemmik mängija ning miks just tema?
Nikola Jokic. Ta on väga mitmekülgne ja kõrge korvpalli IQ-ga mängija.



