Close

INTERVJUU | Kaur-Kennerth Tomann esimesest välishooajast Itaalias: mu kaitsemäng oli alguses suhteliselt suur probleem

-Kaur-Kennerth Tomann | Foto: fiba.basketball

Möödunud hooajal oma korvpallurikarjääri uuele tasandile viinud ja Itaalia ühe kuulsama akadeemiaga liitunud Kaur-Kennerth Tomann on kõrgetasemeliste treeningute tulemusel saavutamas silmnähtavat edasihüpet ning tegemas nii Stella Azzurra kui ka Eesti U18 koondise ridades tõelise tulevikulootuse väärilisi sooritusi.

Ka hiljutisel Balti matši turniiril nii mänguminutite kui ka punktide poolest kandvas rollis olnud Tomann on suutnud välismaal pallimisega kaasnevatest takistustest vapralt läbi murda ning hinnatud korvpalliakadeemia eest saadava mängupraktika enda kasuks tööle panna. Just tänu Stella Azzurras tehtavale ja sealsete treenerite õpetustele ongi 206 cm pikkusest Tomannist kasvamas sedalaadi mängumees, kelle saavutustel on ka Eesti noortekoondises üha suurem väärtus.

Pärast Balti matši kulminatsiooni peetud intervjuus saigi 17-aastase noormehe elu esimesele välishooajale analüüsiva pilguga tagasi vaadatud ning suurimad arengukohad üheskoos läbi arutatud. Eneseteadlik Tomann rääkis avameelselt ka Itaalias esialgu aset leidnud kommunikatsiooniprobleemidest ja palliplatsil tiimikaaslastelt austuse välja teenimisest. Usutluse käigus sai ühtlasi vesteldud võõrsile püsimajäämisest ja tol hetkel Euroopa meistrivõistlusteks valmistunud U18 koondise hetkeolukorrast.

Kaur, U18 Balti matši turniir kulmineerus Eesti jaoks kolmanda kohaga. Kui vaadata neid tulemusi ja senist mängupilti, siis kui suurt rahulolu koondise hetkeolukord Sulle pakub?

Usun, et võtsime end pärast turniiri esimest mängu tublisti kokku ja olen poiste üle väga õnnelik, sest kõik tulid vaimselt kaasa ja pingutasid. Esimeses mängus olid meil tühjad augud ja kõik olid nii pingil kui ka mängu ajal mossis, aga teises mängus tuli kuskilt see energia tagasi. Ma ei oska täpselt öelda, kust see tuli, aga keegi lihtsalt ei viitsinud enam kaotada. Tulime ju hiljuti Põhjamaade meistrivõistlustelt ja kaotasime viimased neli mängu. Ilmselt sealt tuligi see, et keegi ei tahtnud enam kaotada ja kõigil tuli motti juurde.

Te saite turniiri avapäeval Läti koondiselt korraliku sauna, tegite seejärel vigade paranduse ja alistasite Leedu ning lõpetasite turniiri üllatusliku viigiga. Kuidas Sa hindaksid selle põhjal teie valmisolekut juuli lõpus algavaks EM-iks?

Arvan, et saame trennides kindlasti paremat tööd teha ja üksteist rohkem proovile panna. Jäime sel Balti matši turniiri esimesel mängul ikka täiega alla. Me ei olnud harjunud nii füüsilise mänguga. Põhjamaade meistrivõistlustel polnud sellist füüsilist mängu, aga siin oli, ja me polnud selleks valmis. Just sellega lõpuks alla jäimegi. See oligi lihtsalt meie enda probleem.

Mis teil Põhjamaade meistrivõistlustel valesti läks?

Esimene mäng läks tegelikult hästi. Olime selleks valmis ja füüsiliselt head. Pärast teist mängu mina aga ei mänginud, sest kukkusin esimeses mängus puusa peale. Ma ei tea, kas teistel oli selle tõttu natuke imelik tunne või närv sees, sest nüüd pidi keegi teine selle “nelja” koha peal olema. Lõpuks saimegi ka Norralt kotti ja pärast seda päeva oli kõigil pea norus. Kui muidu sai turniiri jooksul ikka pulli, siis pärast seda kohtumist olid kõik mänguplatsil omavahel vaimselt tülis, mis ei olnud loomulikult hea olukord.

Kas nüüdseks on Su puus korras?

Jah, nüüd on see korras.

Kas Sa oskad tagantjärele öelda, miks või kuidas Rootsi koondis teist nii selgelt üle sõitis? Kas seal tehakse midagi niivõrd teistmoodi või on nad füüsiliselt meie poistest lihtsalt nii palju ees?

Ausalt öeldes ma tegelikult ei ütleks, et nad füüsiliselt meist nüüd nii palju paremad oleks. Arvan, et asi oli selles, et kõik meie eelmised mängud olid nii halvasti läinud. Esimene poolaeg Rootsi vastu oli veel nii ja naa, aga pärast seda polnud kellelgi motti edasi mängida. Kõigil olid jälle pead norus. See ongi alati turniiri viimase päeva probleem.

Samas andsid Kalevi spordihallis peetud kohtumised Leedu ja Iisraeli vastu lootust, et ruumi paranduste tegemiseks on küll ja veel ning EM-il on võimalik oluliselt rohkem juurde panna, eks?

Kindlasti! Meie kaitses on olnud lihtsalt nii palju kommunikatsiooniprobleeme. Nüüd küll saime selle õnneks korda, aga meil on sellised lihtsad probleemid, mis tunduvad korvpalli mõttes lihtsad, aga me ise lihtsalt ei lahenda neid vahepeal õigesti ära. Lõppkokkuvõttes on see mängijate süü. Vahepeal on kuskilt tulnud kommentaare, et kõik on treenerite süü, aga tegelikkus on see, et me ise pole vahel piisavalt keskendunud. Mina ei süüdistaks kogu aeg treenereid.

Sa ise mainisid ka, et kui Sa näiteks vigastuse tõttu rotatsioonist välja langed, valdab meeskonda hetkeline kaos. Mis Sa arvad, mille tulemusel on Sul siin koondises nii suur roll ja vastutus tekkinud?

Kindlasti tänu sellele, et olin möödunud hooajal välismaal. Sellest kindlasti tuli see suurem roll. Võib-olla saadi aru, et ega ma ei käi kuskil suvalises kohas mängimas, vaid Euroopa ja noorteakadeemiate poolest ikka pisut tuntumas.

Kas Sa tunned, et treenerid usaldavad Sind tänu sellele rohkem?

Ma usun küll. Samas tunnen, et ma pole viimasel ajal enda kõige paremat rolli väga välja mänginud. Olen poisse veidi alt vedanud. On olnud päris palju asju, mis on mul pisut valesti läinud.

Millistes elementides oled Sa Itaalias Stella Azzurra akadeemias veedetud aastaga kõige rohkem edasi arenenud?

Kindlasti nii füüsiliselt kui ka kaitsemängu osas. Kui ma Itaaliasse läksin, ei saanudki ma alguses üldse peale, sest mu kaitsemäng oli suhteliselt suur probleem. Füüsilisus tegelikult ka. Jäin teistest ikka maha. Lõpuks läks nii, et kui ma muidu mängin siin koondises rohkem sellist pika kohta, siis seal tekkis mul vaba roll. Võin olla palliga, mängida pick & roll’i ja olla playmaker. Sain selles osas kindlasti paremaks.

Ehk koondise eest tegutsedes pead Sa jälle ümber kohanema?

Jah, natuke ikka.

On see Su jaoks keeruline ülesanne?

Kui aus olen, siis natuke ikka, aga ma tulen sellega tegelikult hästi toime. Olen viimased kaks aastat nii Oliveri (Oliver Kullamäe, U18 koondise tagamängija – toim.) kui ka mitme teisega koos mänginud ja saan hästi hakkama. Mul on kahtlemata just Oliveriga väga hea klapp ja vahel võibki tekkida teatav möödarääkimine, kui keegi teine selle “ühe” peal on. Oliveriga on lihtsalt see teema, et ma tean, et ta leiab mind iga kord üles.

Millised olid Sinu möödunud hooaja suurimad õnnestumised ja raskused?

Esimesed kaks kuud olid kõige raskemad. Pidin sisse elama. Kõige suurem raskus oli teistega kommunikeerimine, sest päris paljud ei rääkinud alguses inglise keeles. Ainult mõned olid väljastpoolt Itaaliat ja rääkisid inglise keelt. Ülejäänutel oli nii ja naa. Õnneks tulid pärast ka teised selle keelega kaasa, sest seda pole nii raske õppida. Lõpuks oli ka teistel see tahe. Alguses polnud neil üldse tahet minuga inglise keeles rääkida. Kõik panid itaalia keeles, millest ma loomulikult ei saanud aru, ja siis naerdi mu üle. Enne Tallinnas peetud U18 Läänemere karikaturniiri oli mul Itaalias ka üks turniir ja seal ma põhimõtteliselt näitasingi oma potentsiaali ära. Sain seal teistelt rohkem respekti ja siis hakkasid nad mind austama. Sellega kaasnes ka see, et nad hakkasid minuga rohkem suhtlema ja läbi saama.

Kas Itaaliasse ja niivõrd suurde akadeemiasse jõudes oli alguses ka midagi sellist, mis nõudis omajagu kohanemist?

Ilmselt trennide füüsilisus ja see, mil moel me neis tegutseme. Seal on ikka nii, et mängime vigadega. Võime üksteist kätte lüüa ja me ei vilista neid asju ära, vaid mängime edasi. Vahepeal on seetõttu mängudel juhtunud, et lähme liiga agressiivseks ja siis tekivad vigadega probleemid, aga ma ütleks, et see on kindlasti aidanud mul kaitse osas paremaks saada. Võib-olla ma pole seda siin koondises nii palju näidanud, aga ma ise tegelikult tean, et suudan palju paremini.

Milline rutiin on Sul nüüdseks jõudnud Itaalias tekkida?

Tavaliselt oli nii, et alustasin kaheksa aeg kooliga, kell 11 hakkas jõusaal ning mõnel kindlal päeval, näiteks esmaspäeviti ja kolmapäeviti, oli pärast jõusaali ka individuaaltrenn. Kell 13 oli lõunasöök ja pärast seda mõnetunnine vahe enne õhtust trenni. Vahepeal jäime ikka päris hilja peale, aga vaba aega oli tegelikult üpris palju. Võisime käia hästi palju linna peal ja selles osas ei tekkinud ei mänedžeri ega peatreeneriga mitte ühtegi probleemi.

-Kaur-Kennerth Tomann | Foto: fiba.basketball

Kui palju oli enne sedavõrd suure sammu astumist ja välismaale suundumist sellist analüüsimist, kaalumist, ülemuretsemist?

Pigem oli palju kaalumist enne selle valiku tegemist. Olin kahe valiku vahel ja mõtlesin, kas liituda Kaunase Žalgirise noortetiimiga või minna Stellasse. Lõpuks läks nii, et Žalgirise asukoht ei tundunud kohana, kus ma tahaks aastaringselt ja veel mitu aastat järjest olla. Stella Azzurra tundus nii sooja kliima kui ka elamiskoha poolest meeldivama kohana.

Kas Sa tunned, et võid selle valikuga senimaani rahule jääda? On esimesel hooajal saadud kogemused Su jaoks piisavad?

Kindlasti! Ma ei arvanud, et mul tekib seal treeneriga nii suur usaldus, mis lubab mul isegi pallirollis olla ja nii playmaker’i kui ka point forward’i osa mängida. Olen talle selle eest kindlasti tänulik. Ta ikka väga usub minusse ja kirjutab mulle iga päev.

Hooaja keskel kõlasid jutud, et Stella Azzurral pole reaalse mängupraktika saamise mõttes piisavalt väljundeid. Kas selles osas on toimunud teatav muutus ja kas uuel hooajal on mõni liiga lisandumas?

Mulle pole ka väga palju räägitud, aga minu teada on võimalus, et mängime järgmine aasta mingi teise satsi eest kolmandat liigat ehk Serie B-d. Lisaks mängime tipptasemel ka U19 vanuseklassi. U17 sai meil nüüd läbi, nii et seda ei tule. Ilmselt mängime hästi palju ka välisturniire ehk see osa jääb ikka alles.

Kas välismaalt saadav kogemus annab Sulle koondises eakaaslaste ees ja platsil olukordi lahendades teatava eelise?

Kindlasti. Trennides ja mängudes on küll vahepeal selline tunne, et kui keegi tagamängijatest on minu peal, siis ma võin temast esimese sammuga mööda minna ja talle jõuliselt ära teha. Eile (Balti matši turniiri teisel päeval Leedu vastu – toim.) ühe korra tegingi ja siis anti ründeviga, nii et see tegelikult vist väga ikkagi ei toimi (Naerab.). Samas peaks EM-il kindlasti uuesti proovima, sest mul on ikkagi tunne, et ma saaks teha füüsilises osas palju paremini.

Intervjuu avaldamise hetkel on Eesti U18 koondis Skopjes toimuval B-divisjoni EM-il kuueliikmelises B-grupis hoidmas kahe võidu ja ühe kaotusega Šveitsi järel teist kohta. Ees ootavad veel mängud Poola (1-2) ja Šveitsiga (3-0).

Kas Sa tunnetad siinsete tiimikaaslaste ees mõningat vastutust ka?

Ikka. Kuigi Oliver (Kullamäe) on kapten, on mul see liidritunnetus Stella akadeemiast ikkagi juba veidi kaasa tulnud. Olen seal õppinud teatud asju ja tegelikult oli ka seal mul see tunnetus vaikselt tekkimas. Olin küll aasta noorem ja mängisin vanematega, aga mul oli sellegipoolest päris palju vastutust. Sealt alates on mul see tunne jäänud.

Kas uuel hooajal võib Sind klubitasandil samaväärses rollis näha? On Sinu vastutus ja Stella Azzurra eest täidetav roll veelgi kasvamas?

Olen hetkel arvamusel, et mu roll U18 satsis võib kasvada, kuna teen iga päev tööd, et olla tasemel. Mulle tundub, et ka satsikaaslased pigem juba vaatavad mind kui potentsiaalset tippmängijat. Olen iseenda suhtes veel muidugi väga kriitiline, sest on kohti, kus on vaja kõvasti areneda, aga tean, et kui olen sihikindel, siis sinna ma ka jõuan!

scroll to top