Close

INTERVJUU | Esiliiga meister, skoorikuningas Janar Aniste: kindlat eesmärki profina leiba teenida mul enam pole

-Janar Aniste | Foto: Ain Liiva

Esiliiga värske meistri, skoorikuninga ning finaalis võiduviske tabanud Janar Aniste jaoks võiks sellise vägeva hooaja järel olla loogiliseks jätkuks tõusta mängutasemelt aste kõrgemale, ent 24-aastase tagamängija perspektiiv näib olevat elu tasakaalus hoidmine ning eelkõige mängu nautimine. Ennast õpingute ja palgatöö vahel jagav Aniste avas Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus, milliste valikute ees seisab tasemelt esiliiga ja kõrgliiga piiri peal oleva korvpallur edasiste karjääriotsuste tegemisel nii elus kui ka palliplatsil.

Kadrina Karude ridades kogus 180-sentimeetrine Aniste 27 mängu ja ligi 32 minuti jooksul 23,4 punkti, 3,3 lauapalli, 4,3 korvisöötu ning 2,3 vaheltlõiget, olles liiga parim nii punktide kui ka tabatud kolmeste arvestuses. Play-off`is kerkisid Karude liidriks tõusnud Aniste numbrid veelgi, kui ligi 39 minutiga läksid kirja 30 punkti, 3 lauapalli, 5,6 korvisöötu ning 1,6 vaheltlõiget.

Intervjuus leiab detailsemalt kajastust Kadrina Karude eelmise hooaja fenomen ja muuhulgas saame teada ka Kristo Saage rolli meeskonnas. Esiliiga skoorikuningas avaldab valemi, kuidas ta sellisele tasemele on jõudnud ning milliseid spordialasid ta hea meelega lisaks harrastab. Uurisime ka kõrgliigaklubide huvi kohta tema aadressil ning kas oleks realistlik teda taas Eestis kõrgemal tasemel mängimas näha. Lõpetuseks saavad lugejad teada, millise tuntud kaubamärgiga on tal tööleping ja palju ta enda tegemiste kõrvalt korvpalli jälgib.

Janar, tulid koos Kadrina Karudega esiliiga meistriks ja tabasid lõpusekunditel ka otsustava viske. Mida see tiitel ja sellised elamused Sulle tähendavad? Kas see ongi põhjus, miks üldse korvpalli mängid?

Meil oli tegelikult terve hooaja vältel rahvast saalis, Rakveres oli keskmiselt 600-700 inimest. See oli teistsugune emotsioon, mida igapäevaelust ei saa. Ma arvan küll, et see võibki olla põhjuseks, miks ma kossu teen.

Te saite kogu hooaja peale ainult ühe kaotuse ja sedagi alles põhiturniiri viimases kohtumises. Kas pidev võitmine ära ei tüüdanud?

Võitmine mind küll kunagi ära ei tüüta ja arvan, et võistkonnakaaslasi samuti mitte. See kaotus enne play-off‘i oli mingil määral isegi positiivne, sest siis jõudis kõigile kohale, et niisama ei tule midagi ja kui väljakule lähme, siis peame endast 100% andma.

Mis olid Kadrina Karude trumbid teiste ees?

Ma ise ennast meistriliiga kogemusega mängijaks ei pea, aga meil olid Sten Saaremäeli ja Joonas Järveläineni näol väga kogenud mängijad, kes on meistriliigas tegusid teinud. Samuti Anton Davydiuk, kes on Ukraina kõrgliigas pallinud. Meil oli tasemelt hea sats, koosseis oli piisavalt suur ja trennid olid ka intensiivsed. See oli ka üks boonus, mis aitas hooaja edenedes konditsiooni hoida.

Kui tihti ja kui intensiivselt te trenni tegite? Kuidas Sa neid trenne näiteks TalTechi esindusmeeskonna trennides kogetuga võrdleksid? Kui palju trennide intensiivsus esiliigas langeb?

Meistriliiga meeskonnad teevad kindlasti nii ÜKE kui ka meeskondlikke trenne rohkem. Meie treenisime kolm korda nädalas, pluss mäng. Trennid ise olid suhteliselt intensiivsed, seal võib-olla ei olnudki vahe meistriliiga meeskondadega nii suur. Meistriliiga trennid on kindlasti taktikalisemad, aga meil olid pigem mängulised elemendid.

Kas Kadrina Karudel on esiliiga tasemel üldse veel arenguruumi või on juba saavutatud sisuliselt maksimum, mis Eesti amatöörkorvpalli tingimustes võimalik?

Võib-olla prooviks põhiturniiril järgmisel korral ilma ühegi kaotuseta läbi ajada. Aga organisatsiooni poole pealt suudeti palju rahvast saali tuua. Eks mingid väikesed asjad on ikka, aga maksimumtase oli tõesti lähedal.

Iseloomusta palun peatreener Jaanus Liivakut. Millist tüüpi treener ta on?

Pigem mängijaid usaldav tüüp, kes ei suru oma asju peale. Mängijana oli lihtne.

Kas on nii, et esiliigas peab peatreener arvestama sellega, et see on ikkagi amatöörkorvpall ja iga mees võib iga hetk minema kõndida? Sellepärast tuleb treeneril ennast tagasi hoida, erinevalt meistriliigast, kus meestel on lepingud.

Mina seda treenerite asja nii hästi ei tea, aga arvan, et see mängib rolli küll.

Kas vanameister Kristo Saage “edutati” lõpuks ülikonda kandma seepärast, et Sa nii võimsalt skooritegemise enda õlule võtsid?

See on küsimus Tribule (Kadrina Karude mänedžer Raivo Tribuntsov – toim.), aga kui enda seisukohalt vaadata, siis Kristo on selline, kes tahab kõigega tegeleda. Selleks tuleb kuskilt järele anda. Kuna ta teeb organisatsiooni siseselt päris palju asju ja proovib natukene treener ka olla, siis seda kõike oli ehk liiga palju ja mängimiseks jaksu ei jätkunud. Pluss tal oli hooaja alguses vigastus ja see jättis võib-olla ka oma jälje. Meil olid lisaks minule ka Järvekas (Joonas Järveläinen – toim.) ja Davydiuk. Ütleme nii, et palli sisseviskajatest puudust ei olnud ja Kristo sai endale natuke kergemalt puhkust lubada.

Sa tegid oma elu resultatiivseima hooaja, visates keskmiselt 23,4 punkti mängu kohta, sealhulgas play-off‘i mängudes koguni 30 punkti. Kolmeste protsent oli 42. Kui palju esiliigas skoorikuningaks tõusmiseks on lisaks tiimitrennidele vaja lisatööd teha? Kui palju Sina seda tegid?

Ma tegin üsna palju lisatrenni, kuna minule treenimine ja sport meeldivad. Ma ei lähe trenni otseselt selleks, et kossus rohkem punkte visata, aga kaudselt tuleb see ikka kasuks.

Ehk siis Sa teed individuaalselt päris palju juurde?

Jah.

Kas need on füüsilised trennid või käid ka viskamas?

Visketrenne sel hooajal väga ei teinud. Palli puudutasin põhimõtteliselt ainult Kadrinas ja mängudel. Pigem meeldib mulle joosta ja jõusaali teha. Mängin ka muid pallimänge, näiteks tennist.

TalTechi võistkondades olid enamasti noored mehed, Kadrina Karude koosseisus on aga mitmeid vanemaid mängijaid, kel on pikaaegne kõrgliiga kogemus ja mõnel on ka välisliigade kogemused. Sina olid põhimeestest noorim. Kui kerge või keeruline oli sellesse võistkonda sisse sulada?

See ei olnud raske. Lõppkokkuvõttes on korvpall meeskonnamäng ja mulle meeldis Kadrina puhul see, et nende punt oli fun. Meeskonna sisekliima oli väga hea. Kuna mul olid seal juba mõned sõbrad ees, siis sissesulandumine käis päris kiirelt. Me käisime koos Tallinna ja Kadrina vahel. Kõik vanemad mehed, nagu Järvekas ja Saaremäel, olid ka toetavad kujud. Sulandumisega polnud üldse probleeme.

Aga kellega Sulle rohkem koos mängida meeldis, kas noorte ja kiirete või kogenud meestega, kes tempo alla tõmbavad?

Arvan, et mõlematega. Kokkuvõttes võiks olla sümbioos, et on noored, kes tahavad joosta, ja vanemad, kes oskavad tempot vajadusel alla võtta ja kombinatsioone mängida.

Kadrina Karud ei ole Eesti-Läti liigas mängimisest huvitatud. Kas Sina isiklikult oled?

See oleneb pakkumisest, aga päris täisprofina ma vist mängida ei taha. Kui see oleks võimalik, siis pigem teeks seda töö kõrvalt. Mingit kindlat eesmärki profina leiba teenida mul otseselt enam pole. Korvpalliklubi võiks olla selline koht, kuhu saab minna peale tööd või kooli ja ennast natuke maha laadida.

Tallinna Kalev oli tööliste ja talupoegade võistkond, nagu Klandorf on öelnud. Miks Sul nendega tänavuse hooaja alguses lõpuks asja ei saanud?

Meil olid eriarvamused mõnede asjade osas ja sellepärast kokkuleppele ei jõudnudki. Tee viis Kadrinasse. Ma ei tea, kuidas see oleks välja kujunenud, aga kui vaadata, kuidas neil tabeliseisu järgi läks, siis Tallinna Kalevis poleks kindlasti nii nauditav mängida olnud.

Kas mõni teine kõrgliigaklubi Sinu vastu hooaja jooksul huvi ei tundnud?

Viimsi tundis ja võttis ühendust, aga detailideni asi ei jõudnud. Lõpuks läks siis sinna Kaspar Kuusmaa.

Mille taha see jäi, et asi detailideni ei jõudnud? Kas Sinu soovimatuse taha?

Mul oli talvel küll kool ja töö, aga kuna Viimsi kuhugi väga kõrgele ei pürginud, siis pigem oleks isegi liitunud. Kokkuvõttes jäi see ikkagi Viimsi taha. Oli üks kõne ja siis rohkem me enam ei suhelnud.

-Janar Aniste | Foto: Ain Liiva

Miks on nii, et esiliigaklubidest leiab mitmeid selliseid mängumehi, kes tasemelt võiksid ka kõrgliigas mängida?

Arvan, et asi jääbki kõige rohkem aja taha. Meistriliigas teevad enamus satse tööd profitasemel. Kui sa päris profitasemel mängida ei taha ja tahad pigem hobikorras kossu teha, siis esiliiga on ideaalne koht, kus kossu nautida.

Millega Sa igapäevaselt tegeled? Kus Sa õpid ja kus Sa töötad?

Nüüd on sügiseni aega, et otsustada, kas jätkan õpinguid. Ülikoolis sai bakalaureus tehtud ja töötan Nike’is lao poole peal.

Kui palju Sa igapäevaselt korvpalli jälgid? Kas vaatad NBA, Euroliiga või Eesti-Läti liiga kohtumisi ja loed korvpalliuudiseid? Või piisab Sulle sellest, et saad ennast platsil välja elada?

Väga korvpalli ei jälgi, aga vahel on huvitav jälgida sõpru, kellega olen varem koos mänginud. Viimati sattusin TalTechi mängule. Telekast eriti kossu ei vaata ja proovin muid asju teha, sest muidu on liiga palju korvpalli.

Sina oled siis rohkem see, kes saab selle naudingu kätte ise mängimisest, mitte suure korvpallifännina?

Jah, pigem küll. Sõpradega koos vaatan ikka, aga üksinda teen pigem midagi muud.

Mis plaanid Sul järgmiseks hooajaks on? Kus Sa mängima hakkad?

Kus, seda veel ei tea, aga pigem mängin esiliigas edasi.

scroll to top