USA ülikooliliigas sai tänavu korraliku debüüthooaja kirja Kaspar Sepp, kes on sarnaselt mitmele teisele Eesti mängijale otsustanud oma mängijakarjääri ja haridusteed jätkata ookeani taga. Korvpall24.ee portaal rääkis 20-aastase eestlasega tema esimesest hooajast NCAA korvpalliliigas, Valparaiso ülikooli meeskonnast ning uuris, kuidas ta jäi rahule nii enda kui ka võistkonna etteastega lõppenud hooajal.
Mullu Ameerikas prep school’i lõpetanud 20-aastane Sepp liitus sel hooajal NCAA I divisjonis mängiva Valparaiso ülikooliga, kus eestlane sai juba oma esimesel hooajal rohkelt mänguaega. 28 kohtumises väljakul käinud 200 cm pikkune Tartust pärit mängumees viskas 19,5 minutiga keskmiselt 3,9 punkti ja hankis 4 lauapalli.
Intervjuus rääkis Sepp, missuguse mulje jättis esimene hooaeg USA ülikooliliigas ning milliste tunnetega vaatab ta tagasi Valparaiso ülikooli ja enda etteastele. Lisaks saime teada, milles on eestlane enda arvates enim edasi arenenud ja kuidas tal õnnestus juba debüüthooajal korralikult mänguaega teenida. Samuti tuli jutuks ülikoolimeeskonna peatreeneri käekiri ning 20-aastase mängumehe roll võistkonnas. Muuhulgas rääkisime USA ülikooli vahetamise võimalusest, eestlase tulevikuplaanidest, elust Ameerikas, koondisest ja veel paljust muust.
Kaspar, debüüthooaeg USA ülikooliliigas on nüüd selja taga. Kas NCAA korvpall oli see, mida Sa ootasid?
Võib nii öelda küll. Eelmine hooaeg valmistas mind ikkagi hästi ette ja teadsin enam-vähem, mida oodata ja kuidas siin asjad käivad.
Valparaiso meeskonda peeti hooaja alguses Missouri Valley konverentsi tänavuseks autsaideriks. Kahjuks üllatust ei sündinud ja Valparaiso jäi 12 meeskonna konkurentsis selgelt viimasele kohale. Kas see oli paratamatus, kuna teil on noor meeskond ja uus treener? Või pettumus on ikkagi suur?
Eks pettumus oli ikka suur, meie eesmärgid olid kõrgemad. Kui tegelikult mänge vaadata, suutsime konverentsis kõigiga peale Belmonti võrdselt mängida. Hästi tihti jäi meil just mängulõppudes kogemusest puudu ning sealt tuli ka väga palju nappe kaotusi. Meil toodi selline huvitav fakt välja, et me olime 10 punkti kaugusel, et meil oleks kuus võitu rohkem. Ühesõnaga mängupilt ei olnud nii kole, kui seda tabel võiks näidata ja suutsime kõigi vastu mängida küll. Kahjuks jäi tihti natukene kogenematuse tõttu puudu.
Kuidas isiklikus plaanis oma esimese ülikooliaastaga rahule jäid?
Eks mingid olukorrad ja mängud jäävad ikka kripeldama, kuid suuremat pilti vaadates olen ikkagi väga rahul. Sain freshman’i kohta ikka üpris korralikult mänguaega ja treeneri usaldust. Teekond selleni jõudmisel jääb mulle kõige eredamalt meelde ja on ehk isegi selle hooaja suurim saavutus. Omaette eesmärk oli ka konverentsi All-Freshman viisikusse (uustulnukate sümboolne viisik – toim.) pääseda, kus statistikat vaadates oleksin pidanud olema, kuid kahjuks meeskonna vähene edu mängis suurt rolli, (et ei saanud).
Milles oled viimase aasta jooksul edasi läinud?
Tõstaksin esile kõige enam ehk füüsilise vormi ning viskamise. Treeningkoormus oli ikka kordades suurem, kui näiteks Eestis on olnud. Tšehhi treeneriga nägime palju vaeva ka mu viske kallal ning hooaja lõpupoole hakkas see ka vilja kandma – nii kolmene kui ka post move’id. Samuti olen mentaalselt kordades tugevam – see hooaeg oli selle koha pealt mu elu kõige õpetlikum.
Sa said keskmiselt ligi 20 minutit mänguaega, mis on esimese aasta mängija kohta päris hea tulemus. Peatreeneri usaldus on vist olemas. Millist tagasisidet oled temalt saanud?
Ega need minutid lihtsasti ei tulnud, sellest võiks lausa eraldi loo kirjutada. Hooaja esimesed mängud ei saanud ma minutitki mängida ning isegi trennides vaatasin tihti pealt. Ühesõnaga polnud treeneri suhtumine minusse nii hea, kui lootsin. Kuid ühel hetkel olin lõpuks oma võimaluse välja teeninud. Mängisin too mäng 20 minutit ning viskasin 6 punkti ja võtsin 12 lauapalli. Võib öelda, et see mäng muutis tema arvamust minust ja usaldus hakkas muudkui kasvama – viis mängu hiljem olin juba algviisikus. Kokkuvõttes oli lõpuks tagasiside ikka pigem positiivne. Eks tuli ka kehvemaid mänge sisse ning minult oodati kohati rohkem punkte, kuid nagu ütlesin, suuremat pilti vaadates võib rahule jääda. Ka järgmise hooaja kohta on ta juba öelnud, et minul on koht meeskonnas olemas ja seda kõike hinnete, tööeetika ja selle sama loo pärast, kus suutsin alla andmata väga sügavast august välja tulla. Muidugi ei tähenda see ilmtingimata, et minuteid ka jagub.
Valparaiso peatreener Roger Powell on huvitava taustaga mees. Treenerikarjääri alguses oli ta Valparaiso abitreener, kuid viimased aastad kuulus ta ülitugeva Gonzaga treeneritiimi, töötades koos selliste tuntud meestega nagu Mark Few või Tommy Lloyd, kellest hiljem sai Henri Veesaare praeguse ja Kerr Kriisa endise koduülikooli Arizona peatreener. Kas Powell on sarnase käekirjaga mees, kellele meeldib kiire tempo? Mida ta mängijatelt nõuab?
Täpselt. Number üks asi, mida ta iga trenn ka rõhutab, on kiire tempo. Järgmine hooaeg tahab ta kasutada rohkem mängijaid rotatsioonis, et kogu mäng kaitses survestada ning kiirrünnakuid joosta. Vahet pole, kas oled pikk või tagamängija, tempo on peal ning kõik toimub väga kiiresti.
Milline Sinu roll tiimis oli ning kas see hooaja jooksul ka kuidagi muutus? Pidid Sa tegema ka midagi sellist, mida Sult varem treenerid pole kunagi nõudnud?
Enamasti pidin kaitses võtma vastasmeeskonna parimat pikka. Enamjaolt oligi minul n-ö musta töö roll – kaitse, lauapallid, playmaking. Tihti toodi mind ka väljakule, kui oli näha, et rünnak on jäänud seisma ja on vaja see uuesti liikuma saada. Kuna meie rünnakul liigub pall pika käest palju läbi, siis sain seal hästi oma tugevusi näidata. Eks mu roll rünnakul kõikus ka hooaja jooksul, olenevalt palju mängida sain. Algviisikus oli muidugi suurem usaldus ja isegi ootused ning vastupidiselt vähemate minutitega keskendusin ainult kaitsele ja lauapallidele.

NCAA-s on kooli vahetamine muutunud palju lihtsamaks. Kas järgmiseks hooajaks on meeskonna koosseisus oodata suuremaid muudatusi või tuumik jääb enam-vähem samaks, aga kõik on aasta vanemad ja kogenumad?
Tuumik peaks enam-vähem samaks jääma, aga eks võib ka veel kõike juhtuda. On ka muidugi paar mängijat lisaks seenioritele ära saadetud ning neile otsitakse portaalist kogenumaid ja vanemaid asendusi. Treeneril on kindel eesmärk olla konverentsi tipus kohe järgmisel hooajal, mitte paari aasta pärast.
Kas konkreetselt Sina jääd Valparaisosse? Kas vahepeal kaalusid ka ülikooli vahetamist või Sinul sellist mõtet pole peast läbi käinud?
Järgmiseks hooajaks jään kindlasti. Eks on erinevaid mõtteid ikka peast läbi käinud, kuid hetkel olen siin tahetud ja olen ise ka rahul.
Valparaiso meeskond NCAA tugevamate sekka ei kuulu ning ülikool ja ka linn ise on üsna väikesed, aga ülikoolisport on USA-s teadupärast väga populaarne. Kas oled Valparaisos kohalik kuulsus?
Eks mõni fänn ikka on ära tundnud ja rääkima tulnud paar korda. Samuti, kuna kool on nii väike, siis enamik õpilasi ikka teab, et see on see korvpallur.
Pole saladus, et tänaseks päevaks on ka ülikoolikorvpallis liikuvad suured rahad järjest enam jõudmas ka mängijateni. Kas ka väiksemates ülikoolides on muudatusi näha või suuremad rahanumbrid mängivad rolli üksnes suuremates ülikoolides?
Olen üpris kindel, et meil ei liigu siin midagi ning see on tõesti rohkem suuremate ülikoolide teema. Olen aga kuulnud küll palju jutte, kus meie konverentsi mängijad on läbi portaali leidnud uue kooli ja saanud sellega ka päris korralikke summasid.
Kuidas õpingud on kulgenud? Möödunud sügisel Korvpall24 portaalile antud intervjuus ütlesid, et hakkad õppima biomeditsiinitehnoloogiat, mis pole kindlasti mitte kõige lihtsam eriala. Kas oled sellele valikule truuks jäänud?
Olen muidugi. Eks see ole raskem ikka ja koormus on seega natuke kõrgem kui mõnel teisel mängijal meie meeskonnas. Samas olen väga rahul ning endal on suur tahe ja huvi olemas. Ka selles valdkonnas on mul tulevikus suured sihid.
Sinu jaoks sai noortekoondiste aeg nüüd vist läbi? Kas oled hooaja jooksul suhelnud Jukka Toijala või teiste meeste koondise esindajatega? Kui palju on Sinu vastu Eestist huvi tuntud?
Noortekoondistega on nüüd kõik. Olen Jukkaga suhelnud küll ning ta käis jaanuaris isegi ühel mu mängul. Nagu aru sain, siis suvel palju koondise osas ei toimu ning kuna pean kooliga trenni tegema, siis otsustasime, et targem on korvpallikodu vahele jätta ja suvel siin (USA-s) trennides olla.
Mis plaanid Sul selleks suveks on? Kas või kui kauaks Eestisse tuled?
Mai keskel kohe pärast lõpueksameid tulen paariks nädalaks Eestisse. Juuni algul pean juba tagasi olema ja siis hakkab suvine ettevalmistus. Korraks tulen veel augustis Eestisse, kuid kogu ülejäänud suve veedan siin.




