Close

INTERVJUU | Kogenud Reet Rausberg on naiste liigahooaja suhtes optimistlik: see oli praegu hädavajalik samm

-Reet Rausberg | Foto: Siim Semiskar

Juba pikemalt kiratsenud Eesti naiste korvpallile üritatakse sel hooajal uut hingamist leida, kui senisest esiliigast sai erinevatel põhjustel tänavuseks hooajaks 10 naiskonnaga meistriliiga. Teiste tiimide kõrval leiab end justkui natuke uudses olukorras Audentes/Tallinna Ülikooli kogenud peatreener Reet Rausberg, kellega Korvpall24.ee portaal tegi intervjuu vahetult enne hooaja algust.

Septembri alguses Argentinas mängijana 60+ vanuseklassis maailmameistriks kroonitud Rausberg on viimastel aastatel pühendunud Audentese Spordiklubis tütarlaste treenimisele ning juhendanud ka Audentese naiste esiliigatiimi. Eelmise hooaja lõpetas Audentese Spordiklubi naiskond esiliigas hõbemedalitega ja lisas hiljem sinna juurde Eesti meistrivõistluste pronksmedalid.

Alljärgnevas intervjuus hindab naiste korvpalli väga hästi tundev Rausberg värskete ümberkorralduste mõju liiga ülesehitusele, mõtiskleb noortekorvpallis toimuva üle ja sotsiaalmeedia rollist naiste korvpallile positiivse kuvandi loomisel. Selgub kurb tõsiasi väheteadlike lapsevanemate kohta ning lõpetuseks toob elupõline korvpallihing välja selle hooaja favoriidid Eesti meistritiitlile.

Reet, mida Sina arvad Eesti naiste korvpalli praegusest olukorrast, kus esiliiga nimetatakse ümber meistriliigaks ja kõik on justkui hästi?

Mulle tundub, et see on ikkagi hea mõte. Vähemalt minu naiskonna mängijad hakkasid kohe trennis rääkima, et nüüd oleme meistriliigas ja peame rohkem pingutama. Arvan, et see oli hea lahendus, sest kuskilt peab ju alustama. Sel aastal kõik võib-olla arvavad, et meistriliiga jääb esiliiga tasemele, aga ma siiski usun, et järgmisel või ülejärgmisel aastal see asi paraneb. Peale tulevad noored, kes näevad, et see on meistriliiga ja mitte selline koduperenaiste liiga.

Ma ei tea, kas Sa oled seda jälginud, aga Andres Sõber tahaks meestega midagi sarnast teha, et väikestes kohtades oleksid võistkonnad, kus mängivad omad kutid. Nüüd naised justkui teevad selle visiooni ette ära. Kas Sa näed siin mingit paralleeli?

Ei oskagi öelda. Meestel on mängijaid palju rohkem ja ma ei tea, kas neil on selleks vajadust. Kuna naistel pole mängijate arv nii suur, siis see oli praegu lihtsalt hädavajalik samm. Me pidime midagi muutma ja arvan, et see muudatus on hea.

Kuidas Sina võtsid vastu selle uudise, et TalTech, meie ainus kõrgel tasemel mängiv naiskond, läheb laiali?

Eks meil kõigil oli kahju. See oli ju naiskond, kus said areneda meie parimad noored ja naiste koondise mängijad ja nende treeningud olid täisprofivõistkonna või vähemalt sinna poole püüdleva tiimi tasemel. Muidugi on see kurb, et nad läksid erinevatesse kohtadesse laiali või lõpetasid ära. Hea on see, et treener Sergio Cubeiro Rico Eestisse jäi. Võib-olla sealt midagi veel koorub.

Kuidas Sa vaatad treenerina seda, et Eesti naised ei saa hooaja jooksul rahvusvaheliste mängude kogemust? Mitmed naised lähevad koondisesse koduse liiga taseme pealt ja peavad seal hoopis teisel tasemel mängima. Kas see on suur probleem?

See on kindlasti suur küsimus. Loodame, et meie välismaal mängivad naised saavad sel hooajal kõik koondisesse tulla. Siis nii suurt probleemi pole. Kui sealt jääb tulemata ja peab tõesti meie liigast mängijaid võtma, siis on rahvusvahelise mängu kogemuse puudumine kindlasti probleem.

Kuna tegemist on endise esiliigaga, siis mängijate kogemuste ja vanuse vahed on suured. On noored mängijad, siis on need, kes veel eelmisel hooajal mängisid TalTechiga kõrgel tasemel ja on kogenud mängijad. Milliseks kujuneb liiga keskmine mängustiil? Kas domineerima hakkavad noorus ja kiirus või n-ö vanad võtavad ikkagi tarkusega ära?

Ma väga loodan, et domineerima hakkab kiirus, kuna igal võistkonnal on palju noori ja noored peavad olema kiired ja vihased. Eks elu näitab, kuidas hooaeg minema hakkab. Mulle tundub, et trennis proovime ikka kiiremat korvpalli mängida, aga vaatame, mis välja tuleb.

Kuidas Sa üldse hetkel naiste noortekorvpalli hindad? Kui meistri- või esiliigas toimuv on nähtavam, siis noortetöö tavalisele kõrvaltvaatajale võib-olla väga silma ei paista. Mis seisus noored hetkel on?

Tundub, et nooremates aastakäikudes hakkab uusi keskusi juurde tulema. Meie suur probleem ongi see, et meil on väike kandepind. Kui võistkondi tuleb juurde, siis tuleb juurde ka konkurentsi. Ülemistes aastakäikudes on suve jooksul toimunud väga suuri muudatusi. Eks näis, mida need võistkonnad teevad, kui nüüd mängud pihta hakkavad. U19 vanuses on meil ikkagi vähe võistkondi. Neid peaks olema rohkem, kui tahame, et oleks kedagi, kes tuleks naistesse ja ei lõpetaks kooli lõpetades ka korvpalli. Minu arvates on suur probleem see, et meil on näiliselt küll kuus U19 võistkonda, aga enamus mängijatest on seal tegelikult nooremad. Seda õiget aastakäiku meil väga palju ei ole. Võib-olla hakkab nüüd alt juurde tulema, kui keskusi on rohkem.

Kui kõrgeim liiga on laiapõhjaline, siis see võib sellele samuti kaasa aidata?

Ma ise väga loodan, et see nii on. Me hakkame oma klubis samuti väiksemaid mängudele tooma. Esmalt abiks, et nad näeksid, mis asi see üldse on. Seda peab tegema, sest muidu pole meil midagi.

Tänapäeval ei saa üle ega ümber sellest, et spordiala peab olema nähtav ka sotsiaalmeedias. Ma tean, et paljud nendest võistkondadest on sotsiaalmeedias juba küllalt aktiivsed, aga kuidas see pool asjast üldises pildis käima läheb?

Eks me kõik oleme suhteliselt aktiivsed, sest tahame ju pildis olla ja kui ise ei tee, siis sa polegi pildis. Ma üritan olla positiivne ja tõesti loodan, et sellest on meile kasu ja kandepind laieneb ning noori ja treenereid tuleb juurde. Mina ise olen praegu küll väga rahul, et mul on kõrval väga äge ja sportlik abitreener (Merike Anderson – toim.). Ma loodan, et see koostöö sujub hästi.

Palju on räägitud ka sellest, et treenereid võiks olla oluliselt rohkem ja et see aitaks ka kandepinda laiendada. Miks siis ei tulda tüdrukuid treenima?

Ei tea. Ju nad mõtlevad, et see on raske töö.

Kas see on raskem kui poiste treenimine?

Arvan, et on küll. Paljud poisid tulevad ise trenni, aga tüdrukuid peab tikutulega taga otsima ja tüdrukutel peavad vanemad korvpalli soosima. Kui me tegime kossuliidu projekte, siis oli neid, kes olid huvitatud, aga trenni ei tulnud, sest kodus ema-isa ütlevad, et korvpall pole tüdrukute ala. Seda suhtumist peaks kuidagi muutma. Korvpallinaised on täiesti normaalsed inimesed. See aspekt tuleb koolides väga tihti päevavalgele, et trenni ei tulda sellepärast, et ema ütleb, et see pole tüdrukute ala.

Kust see arvamus levima on hakanud?

Ma ei tea.

Kes peaksid olema selle hooaja favoriidid, kes lõpuks medalitele mängivad?

See on keeruline küsimus. Ma arvan, et huvitavaid võistkondi on palju. Loodan, et üks favoriitidest oleme ikka meie (Audentes/Tallinna Ülikool ongi hooaega alustanud kolme järjestikuse võiduga – toim.) ja siis kindlasti Tallinna Spordiakadeemia. Võrdseid võistkondi on palju – Tartu, Luunja, Rapla. OSK on sel aastal kindlasti tugevnenud ja tubli. Käisin neid vaatamas ja neil oli täitsa võitluslik võistkond. Kergeid mänge kindlasti ei tule.

Sa lugesid kümnest võistkonnast ette kuus. Juba see peaks näitama, et läheb põnevaks?

Ma arvan, et nii ongi. Loodame, et on põnev.

See ongi vist edu ja positiivsuse alus, sest kui on igav, siis lõpuks ei huvita see ka mängijaid.

Absoluutselt. Ma olen pigem positiivne ja usun, et tuleb äge hooaeg ja sellest meistriliiga kuvandist on abi.

scroll to top