Eesti naiste rahvuskoondise peatreener ja Audentese Spordigümnaasiumi tüdrukute osakonna eesotsas töötav Kaspars Majenieks on kohalikus korvpallis tegutsenud üle kahe aasta. Korvpall24.ee portaal uuris lätlaselt, milline tuleb Audentese naiskonna hooaeg ja kuidas mõjutab Eesti naiste korvpalli see, et kõrgemal tasemel tänavu ühtegi Eesti võistkonda ei näe.
Enne Eestisse tulekut hankis Majenieks kogemusi Lätis erinevatel tasemetel, kus ta on tööd teinud nii poiste ja tüdrukute kui ka meeste ja naistega. 2021. aasta suvel tuli lätlane Eestisse ning asus Eesti naiste ja tüdrukute korvpalli edendama.
Intervjuus 40-aastase treeneriga saime ülevaate, kus Audentese Spordigümnaasiumi võistkond tänavu mängima hakkab ning miks tehti just sellised otsused. Muidugi tegime lätlasega juttu ka sellest, kuidas mõjutab Eesti naiste korvpalli seisu TalTechi naiskonna lagunemine. Samuti küsisime, mida tuleks tema arvates teha teisiti, et Eestit saadaks senisest suurem edu ja meil oleks rohkem naisi, kes korvpalli mängivad.
Kaspars, kodune naiste korvpallihooaeg on alanud. Palun selgita, kus Audentese Spordigümnaasiumi võistkond tänavu mängib?
Me mängime Läti liigas. Parimad Läti võistkonnad mängivad Balti liigas ja meie mängime koos ülejäänutega n-ö teises divisjonis. Kokku osaleb liigas kümme võistkonda, neist üheksa teevad kaasa põhiturniiri ja teises ringis lisandub veel Läti U16 võistkond. Langetasime sellise otsuse, sest tahtsime mängida Balti liigat. Sel suvel oli palju mängijate liikumisi ja jälgisime, kuidas mängijad taastuvad eelmisel hooajal saadud vigastustest. Leidsime koos teiste treeneritega, et tahame mängida välismaa võistkondade vastu, aga kõigepealt peavad meie neiud terveks saama. Me ei taha oma mängijaid liigselt koormata, sest mõned neist said suvel noortekoondistes vigastada. Samuti teeme koostööd ühe teise Eesti klubiga, kes lubab meil kasutada oma mängijaid. Leidsime, et praegusel hetkel on kõige targem jätkata nii. Kui kõik meie neiud oleksid terved ja me poleks kahe hooaja vahel kedagi kaotanud, siis mängiksime endiselt Balti liigas.
Kes see teine klubi on, kellega te koostööd teete?
Teeme koostööd treener Anastassia Ptitsõna juhendatava TalTech/Altiuse U19 vanusegrupiga. Nad tulevad ja aitavad meid treeningutel ja mõned neist mängivad ka Läti liigas. Anastassia Ptitsõna on perspektiivikas treener ja ma tahan aidata tal areneda. Ta osaleb ka meie treeningutel ja me hakkame tihedalt koos töötama. Tahan arendada mitte ainult meie ja tema mängijaid, vaid ka teda ennast, sest Eesti vajab rohkem naiste treenereid. Näiteks teen praegu tööd veel Audentese spordiklubi noore treeneri Ksenija Lebedevaga, kes käib samuti meie treeningutel ja ta mitte ainult ei jälgi, vaid korra nädalas tegutseb ka abitreenerina, et ennast arendada. Eelmisel aastal käisin ma rohkem ise teistes klubides. Teen seda ka tänavu, aga vähem, sest olen hõivatud Audentese Spordigümnaasiumiga. Ksenija treeninguid on palju kergem külastada, sest me tegutseme samas kohas. Tahan aidata noortel treeneritel areneda, eriti siis, kui nad näitavad, et nad tahavad seda.
Eesti meistriliigaga liitute play-off‘ideks?
Jah. Samuti osaleme Eesti karikavõistlustel.
Ja kui Lätis play-off‘i jõuate?
Siis mängime kahe liiga play-off‘ides. Ma loodan, et me jõuame ka seal play-off‘i, aga peamine on see, et saame noorte mängijatega tööd teha. Meil on mõned kaheksanda ja üheksanda klassi tüdrukud ja on väga oluline, et me neid arendada saame. Samal ajal tahame teha koostööd kõigi Eesti klubidega. Oleme teinud mõned muudatused ja 10.-12. klassi Audentese Spordigümnaasiumi neiud, kes mullu ei saanud oma koduklubide eest mängida, saavad seda tänavu teha. Igaks mänguks me neid ära lubada ei saa, aga kui nad on terved ja meil pole mänge, siis korra kuus võivad nad minna. Seda otsustame meie ja nende klubide treenerid. Me kõik peame tegema noorte mängijate jaoks parimaid otsuseid.
Kuidas Läti teid vastu võttis? Kas n-ö avatud kätega?
Mul on Läti poolega head suhted ja see käis kergelt. Nad uurisid juba eelmisel aastal, kas mõni Eesti võistkond ei tahaks seal mängida. Enne Balti liigat oli ju Eesti-Läti naiste liiga. Me tahtsime kõiki kodumänge kodus pidada, aga mõned Läti võistkonnad polnud valmis siia tulema. Enamik Läti võistkondadest asuvad Riias ja see teeb asja lihtsamaks ka meie tüdrukute jaoks. Kui me mängiksime Balti liigas, siis oleksid sõidud palju pikemad ja see oleks kooliõpilastele raske. Läti liigas on ainult kaks võistkonda, mis asuvad Riiast kaugemal. Lisaks on Valmiera, mis on lähemal.
Palju on räägitud TalTechi naiskonna lagunemisest. Mida Sina sellest arvad? Kas see on Eesti naiste korvpallile väga halb?
On erinevaid nägemusi. Ma nõustun täiesti, et on halb, et meil pole kõrgemal tasemel rohkem võistkondi, aga arvan, et ei saa olla nii, et võistkond toetub täielikult ainult ühele korvpallifanaatikule ja võistkonnal pole mingit muud tuge ega püramiidi. See tugi ei saa tulla korvpalliliidult, sest korvpalliliit ei saa ju kõiki toetada. Kujuta ette, kui meil oleks neli või viis sellist võistkonda, kes kõik vajaksid rahalist abi. Usun, et kui tahame, et Eesti naiste korvpall areneks, siis peame minema sama teed, nagu on läinud Läti, kus suurematel klubidel on oma püramiidid. Neil on oma noormängijad, kes näevad, et nende jaoks on väljund ja sealt edasi võib järgmine samm olla juba välismaa, kas Euroopa või Ameerika. Võistkond vajab palju raha. Tean, et TalTech toetas võistkonda kõvasti, aga sponsorlus peab olema pikaajaline. Mingil hetkel kaaluti võistkondade liitmist, et mängijaid aidata, aga see tähendaks jällegi lisakulusid ja praegusel hetkel on majanduslik seis raske. Mul on väga hea meel, et TSA juht Eduard Beilinson võttis Sergio (Cubeiro Rico) ja TalTechi mängijad enda juurde, sest see tegi asjad kohe ka minu jaoks lihtsamaks. Ma tean, kuidas Sergio tööd teeb. Tean, et need mängijad on heades kätes ja et mul on rahvuskoondises abitreener.
Kuidas mõjutab koondist see, kui paljud koondislased mängivad vaid Eesti liiga tasemel ja rahvusvahelisi mänge ei saa?
Kui aus olla, siis mõjutab ikka. Mul on väga hea meel, et Marta Eleri Jaama on Rootsis. Praegu räägime ka USA ülikoolides mängivate palluritega. Neljaga neist, sest üks on vigastatud. Nad mõistavad meie olukorda ja teavad, et vajame nende abi. Treeningud Sergioga jäävad samaks, aga mängukogemuse mõttes koondis kannatab. Ma loodan, et see periood, kui me kõrgemal tasemel ei mängi, kestab ainult üks-kaks aastat. Peame tegema sammu tagasi ja mõistma, et vajame rohkem noortetreenereid, kelle käe all sirguksid mängijad, kes jääksid korvpalli juurde ka pärast noorteklassi. Siis oleks Eestil piisavalt mängijaid, et mängida kõrgemal tasemel ja siis võime juba edasi minna. Praegu vajame lihtsalt rohkem noormängijaid.
Kas oled optimistlik ja arvad, et see üks samm tagasi annab tulevikus kaks sammu edasi?
Sellele küsimusele saan paremini vastata oktoobri teises pooles. Praegusel hetkel töötan koondiste spordidirektori Raido Roosiga. Mulle väga meeldib temaga koos töötada, sest ta on juba pikka aega selles keskkonnas olnud ja tema tütar mängib ka korvpalli. Ta näeb seda asja mitte ainult korraldaja vaatevinklist, vaid ka teise poole pealt. Meil on mitmeid ideid ja üks neist on see, et me tahame luua naiste treenerite komisjoni. Toome kokku kõikide suuremate klubide treenerid ja hakkame kõik koos töötama. Praegu on nii, et igaüks tegutseb justkui omaette. Me peame seda muutma. Me oleme väike riik ja peame rohkem koos töötama. Peame mõtlema, mis on parim mängijate jaoks, mitte lihtsalt Eestis medaleid jahtima. See toidab lõppkokkuvõttes ainult sinu enda ego, aga me peame mõtlema mängijate peale ja ma loodan, et see (komisjon) aitab sellele kaasa.
Kas see on ainult Eesti probleem, et klubisid on vähe, aga klubidevaheline koostöö puudub ja kõik tegutsevad omaette, selle asemel et koos naiste korvpalli arendada?
Ma ütleks nii, et mida väiksem on tiik, seda tihedam on konkurents. Lätis on sarnased probleemid, aga Lätis on rohkem mängijaid ja naiste korvpallil on pikem ajalugu, mistõttu sponsorid annavad rohkem raha ja klubid saavad endale lubada ka välismängijaid. Kui võrrelda praegust aega kümne aasta taguse ajaga, siis oli Läti naiste korvpall samuti suures kriisis. Praegu on Eestis sarnane olukord. Mingil hetkel peame tegema sammu tagasi, vaatama enda sisse ja lõpuks üheskoos tööle hakkama. Usun, et ainult ühiste jõududega suudame midagi korda saata ja ennast sponsoritele ja maailmale näidata. Oleme juba paaris mängus näidanud, et kui me oma parimad naised kokku saame, siis võib Eesti koondis mängida Euroopa tippudega võrdselt. Aga selleks peavad nad olema kõik koos ja pühendunud.




