Close

INTERVJUU | Konkreetsel põhjusel Keilaga liitunud Denis Krestinin: hea turunduse ja juhtimise korral on Eesti-Läti liigal palju kasvuruumi

-Denis Krestinin | Foto: Keila Coolbet Facebook

Keila korvpallimeeskonna ümber lahvatanud skandaal on maha vaibunud ja korvpalliüldsus saab taas keskenduda sellele, mis toimub väljakul. Eelmisel hooajal Eesti-Läti liigas korraliku debüüdi teinud Keila tahaks hea hooga jätkata ning selleks on meeskonda võrreldes eelmise hooajaga täiendatud mitme leegionäriga. Korvpall24.ee uuris ühelt uuelt tulijalt ehk Denis Krestininilt, kuidas jõudis Leedu korvpallur Eestisse mängima ja miks ta otsustas just Keilaga liituda. 

29-aastane leedukas on karjääri jooksul leiba teeninud nii Leedu, Poola, Läti, Kosovo kui ka Ungari liigas ning muuhulgas pallinud ka VTB Ühisliigas. Eelmisel hooajal sai 203 cm pikkune Krestinin Ungaris Ose Lionsi eest mängides 23 minutiga kirja keskmiselt 9 silma ja 5,6 lauapalli. Aasta enne seda kuulus ta Ventspilsi ridadesse ja käis platsil Eesti-Läti liigas. Toona jäi leeduka arvele 21 minutiga 9,1 punkti, 6,4 lauapalli ja 1,1 korvisöötu.

Küsisime hooaja esimestest mängudest vigastuse tõttu eemale jäänud Keila leegionärilt, mismoodi ta korvpalli juurde jõudis ja kas Leedus oli noorel poisil üldse teist varianti. Krestinin rääkis muuhulgas sellest, mis ajal ta taipas, et temast võib saada elukutseline korvpallur ja kuidas on tema karjäär selles valdkonnas seni kulgenud. Lisaks võrdleb leedukas erinevaid liigasid, kus ta on mänginud, avaldab oma lemmikud Eesti mängijad ning toob esile Leedu koondise tema jaoks silmapaistvamad mehed.

Denis, kui mu andmed on õiged, siis oled pärit Vilniusest. Palun räägi, miks, kus ja kuidas Sa korvpalli juurde jõudsid?

Kui olin 7-aastane, siis mu ema ja vanaema tahtsid, et mul oleks mingi kooliväline tegevus. Pidin valima muusikakooli ja korvpalli vahel. See valik oli üsna lihtne ja nad saatsid mind Šarunas Marciulionise korvpalliakadeemiasse. Esimesed aastad olid rasked, aga pühendumise, raske töö ning ema ja vanaema toel oli tulemus päris hea.

Leedu on korvpallihull riik. Kas Leedus tahab iga väike poiss korvpalluriks saada?

Korvpall on meil kui teine religioon. Kindlasti on kõigil sellised unistused.

Millal esimest korda taipasid, et Sinust võiks saada elukutseline korvpallur?

See juhtus 15-aastaselt, kui sõlmisin esimese profilepingu oma korvpalliakadeemia esindusmeeskonnaga, kes mängis Leedu esiliigas. Meie noortetreener ütles ikka, et kui ma piisavalt pingutan, siis ükskord jõuan selleni.

Sa olid üsna noor, kui siirdusid Poolasse ja liitusid oma esimese välisklubi Turowiga. Vahepeal mängisid veel ühe hooaja Jelgavas ja seejärel taasliitusid Turowiga. Mida mäletad Turowis veedetud hooaegadest ja kui väärtusliku kogemuse andis Sulle mängimine VTB Ühisliigas?

Esimene aasta Turowiga andis mulle väga hinnalise kogemuse. Sain võimaluse treenida ja mängida koos suurepäraste mängijatega ja õppida neilt. Samuti oli seal treener Miodrag Rajkovic, tänu kellele õppisin korvpallist palju paremini aru saama. VTB liiga oli samuti väga tore kogemus. Sain võimaluse mängida Euroopa ühtede parimate korvpallurite vastu ja see kogemus aitas mul saada korvpalluriks, kes ma praegu olen. Jelgava oli minu jaoks ka suur samm, sest kõik need kogemused, mis ma VTB liigas nappide mänguminutitega omandasin, sain Läti liigas suure mänguaja jooksul väljakul käiku lasta. Minusuguse noore mängija jaoks oli see väga tähtis.

Pärast Turowit oled veel vaid ühe hooaja Leedu liigas mänginud. See oli hooajal 2020/21, kui mängisid Šiauliais. Miks ainult ühe hooaja? Kas Sinu eesmärk on proovida võimaluse korral alati välismaal mängida?

Põhjuseid on palju. Üks neist oli see, et toona tundus see hea võimalusena oma karjääris järgmine samm teha. Kahjuks see ei õnnestunud. Mul pole kindlaid eesmärke mängida mingites kindlates riikides. Minu peamine eesmärk on jõuda nii kaugele kui võimalik ja mina ise valin tee, kuidas sinna jõuda tahan.

Kas oled oma karjääri jooksul ka varem Eesti klubidelt pakkumisi saanud? Kui jah, siis miks Sa neile ära ütlesid?

Kontakte oli ka varem, aga konkreetseid pakkumisi polnud.

Sa oled oma karjääri jooksul mänginud erinevates Läti klubides. Millises Läti klubis Sa ennast kõige kodusemalt tundsid?

Jelgava oli nagu lapsepõlvekodu, kus ma Läti liigaga tutvust tegin, Riia Baronsiga sain oma esimese pronksmedali, kuigi olime autsaiderid, Jurmalas tegime ägeda hooaja, kus saime Balti liigas hõbeda ja Lätis pronksi ning Ventspilsiga teenisin oma esimese Läti liiga hõbemedali. Kõik need klubid olid minu jaoks nagu kodud.

Kuidas Sa võrdleksid Leedu liigat Eesti-Läti omaga? Kui suur on tasemevahe?

Vahe on kindlasti olemas. Leedu liigas mängitakse ainult suurtel areenidel ja klubidel on ka suuremad eelarved. Aga mulle meeldib, kuidas Eesti-Läti liiga kasvab. Usun, et hea turunduse ja juhtimise korral on sel liigal palju kasvuruumi.

Sa oled mänginud ka Kosovos ja Ungaris. Palun võrdle neid liigasid Eesti-Läti omaga.

Ungari liigas on mäng füüsilisem ja kontakti on rohkem. Kõik maadlevad korvi all ja lasevad sul kaugelt peale visata. Eesti-Läti liigas on rohkem ohtlikke viskajaid, mistõttu korvi all on mäng vabam. Kosovos ja Ungaris mängitakse valdavalt mees-mehe kaitset ja tehakse palju kiirrünnakuid. Eesti-Läti liigas on rohkem run and gun mängu, rohkem kolmeseid ja käiakse rohkem lauas.

Palun kirjelda ennast mängijana. Millised on Sinu tugevad ja nõrgad küljed?

Väljakul annan alati endast kõik, et mu meeskond võidaks, ükskõik, mida sel päeval vaja on.

Mis positsioonil Sa mängida eelistad ja mis positsioonidel Sa oma karjääri jooksul seni mänginud oled?

VTB liigas mängisin “kolme”, kõigis teistes liigades “nelja”-“viie” peal. Olen valmis mängima igal positsioonil, kus iganes treener mind sel päeval vajab.

Miks Sa otsustasid just Keilaga liituda ja millised pakkumised Sul veel laual olid?

Keila tegi oma pakkumise üsna varakult. Rääkisin ka paari teise klubiga, aga lõpuks otsustasin treener Peebu (Pahv – toim.) tõttu Keilaga liituda. Ta tundis minu vastu suurt huvi ja mulle meeldib tema korvpallistiil.

Kas peatreener Peep Pahv on rääkinud, mida ta Sinult ootab?

Jah, oleme sellest rääkinud, aga ma ei taha treeneri plaane avaldada.

Sa oled mänginud erinevates Leedu noortekoondistes ja võitnud nendega ka medaleid. Mis oli Sinu tipphetk noortekoondiste ajast?

Kõik noortekoondised olid mingis mõttes erilised, aga kõige erilisem oli arvatavasti EM-hõbemedal U16 koondisega. Meie saldoks oli neli võitu ja viis kaotust, kuid imekombel saavutasime teise koha. Arvan, et see on rekordarv kaotusi hõbedale tulnud võistkonna jaoks.

Kui lähedal oled olnud Leedu meeste koondisele?

Ma ei tea, ma pole sellele kunagi mõelnud. Aga see oleks unistuse täitumine, kui ma sinna pääseksin.

Kui palju tead Eesti korvpalli kohta? Kas Sa oskad nimetada oma esikolmiku Eesti korvpalluritest ja selgitada, miks valisid just nemad?

Tean Kristian Kullamäed, Kristjan Kitsingut, Kristjan Kangurit, Kaido Saksa, Siim-Sander Venet, Kerr Kriisat, Maik Kotsarit ja paljusid teisi. Eestis on palju häid mängijaid. Nende hulgast oleks päris keeruline kolm parimat välja valida.

Kes olid Sinu lemmikmängijad Leedu MM-koondises ja miks just nemad?

Minu lemmikmängijad Leedu koondises jätsid selle MM-i vahele. Nendeks on Lukas Lekavicius ja Arnas Butkevicius. Mulle meeldib nende iseloom ja energia, millega nad mängivad. Samuti on nad minu endised meeskonnakaaslased. Loodetavasti pääsevad nad järgmisel aastal olümpiamängudele.

Kui palju Sa vabal ajal korvpalli vaatad? Kes on Sinu lemmikmängijad ning millisele ja miks just sellele meeskonnale kaasa elad?

Vaatan hea meelega kõike, alates Leedu esiliigast ja lõpetades Euroliigaga. Huvitav on jälgida oma endiseid koduklubisid ja meeskonnakaaslasi. Lemmikmeeskonda mul pole, aga tavaliselt elan kaasa autsaideritele. Mul pole ka lemmikmängijaid, mulle lihtsalt meeldivad erinevate mängijate oskused.

scroll to top