Juba sel neljapäeval pannakse pall mängu Eesti-Läti liigas, kui avamängus kohtuvad vanad rivaalid BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool Maks & Moorits. Kalev/Cramo peatreeneri Heiko Rannula mõtted on kahtlemata ka järgmisel esmaspäeval algava Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiri juures, kus veel kokkumängu otsiv meeskond peab juba tulemust tegema.
Suvel juubelit tähistavat 40. sünnipäeva tähistanud Rannula läheb peatreenerina vastu teisele Kalev/Cramo hooajale. Tunamullu Pärnu Sadama üllatuslikult Eesti meistriks juhtinud ja eelmisel hooajal Kalev/Cramoga saavutust korranud Rannula suutis meeskonna vedada FIBA Europe Cup liiga poolfinaali.
Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus hindab Eesti meisterklubi loots meeskonna senist komplekteeritust ning iseloomustab lähemalt uusi leegionäre. Saame teada, millise võtmemängija konditsioon teeb Rannulale enim muret ning kellelt ootab algaval hooajal arenguhüpet. Lisaks toob peatreener äsjalõppenud MM-ist välja teda rõõmustava trendi ning vaagib meeskonna võimalusi peagi algaval Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiril.
Heiko, kas oled selle komplekteerimisega rahul, mis suvel tehtud sai?
Paberi peal olen rahul, aga meeskond tuleb mängima ka saada. Hooaja alguses on asjad veel toored. Märke on nii häid kui ka selliseid, mis muret teevad, aga see käib asjaga kaasas. Kui FIBA Meistrite liiga hooaeg ei oleks nii vara, siis ei oleks üldse paanikat, aga nüüd peame väga hästi läbi mõtlema, kuidas me esimese (Eesti-Läti liiga) mängu läbi mängime, et me järgmisel nädalal oleksime juba paremas seisus kui täna.
Eelmistel hooaegadel on Kalev/Cramol vormi ajastamine hästi õnnestunud. Kas teil on selleks mingi klubisisene nipp, mida olete kasutanud?
Eelmine aasta oli rohkem selline käigu pealt tegemine. Kuna ma teadsin, et koondisest tulles jääb vähe aega, siis võtsin võimalikult palju vanu olijaid või enda jaoks tuttavaid mängijaid, et see asi läheks kiiremini käima. Tänavu on meil ka palju Eesti poisse, kellest on pilt enam-vähem ees. Ei ole garantiid, et sa selle asja kokku saad ja toimima paned, aga arvan, et meil on selle võrra ikkagi väike eelis, et meil on tuttavaid nägusid rohkem. Ainuke murekoht on praegu (Oleksandr) Kovliar ja see, kuidas tema jalad alla saab.
Ma saan aru, et ta mängib need esimesed mängud ära ja siis vaatate edasi?
Suure tõenäosusega, jah. Tal on selline vigastus, mis lubab mängida, aga arvan, et tema enda tulevikku silmas pidades tuleb mingil hetkel see väike operatsioon ära teha.
Kas te proovisite uute meeste toomisega kopeerida eelmise hooaja satsi, millega te õnnestusite? Kas otsisite sarnase ampluaaga mängijaid?
Suures pildis käib see asi ikkagi niimoodi, et sa võtad mingi positsiooni, sul on enam-vähem teada rahasumma suurusjärk ja siis sa üritad leida sinna maksimaalselt hea mängija. Loomulikult on mingid nüansid, mida sa otsid ja mängijate valik on nii suur. Sa proovid võimalikult kõrge lennuga alustada, aga suure tõenäosusega napsatakse kõvemad poisid sul mingil hetkel eest ära nende klubide poolt, kellel rohkem raha. Konkreetselt eelmise hooaja meeskonna kopeerimist ei olnud. Ma võin ju rääkida, et Mikk Jurkatamm on uus Wes Van Beck, aga tegelikult on nad erinevad mängijad ja lihtsalt positsioon on sama. Mängupilt on meil suhteliselt sarnane, mängijad peavad lihtsalt ise suutma sellega kohaneda ja oma niši leidma.
Eelmise hooaja meeskond, vähemalt kõrvaltvaatajale, tugines väga palju Alterique Gilbertile. Kas tema olete suutnud tagaliinis asendada?
Ma ütleks, et nii ja naa. Gilbertil olid väga suured plussid, aga samas olid ka miinused, mida pidime peitma. Täna oleme võib-olla suutnud Desontaga (tagamängija Desonta Bradford – toim.) neid miinuseid eeldatavasti natuke lappida, aga ta pole skoorijana ja üks-üks mängijana nii terav kui Gilbert. Tal on omad plussid ja miinused. Minu isiklik vaade oli pigem see, et Saša (Oleksandr Kovilar – toim.) on nende kahe aastaga väga suured sammud edasi teinud ja nüüd peaks tema olema meie võtmetegija. Väga palju sõltub sellest, kuidas Saša jalad alla saab.
Meeskonnas on üsna palju noori mehi. Kovliari juba nimetasid, Hugo Toom ja Mikk Jurkatamm on veel noored mehed. Kas te panustate sellele, et ka need mehed on võrreldes eelmise aastaga sammu edasi teinud?
See peab meie tänase eelarve juures olema meie n-ö calling card. See, kuidas me need mängijad siia saame ja mis stiili me mängime. Muud varianti meil suuremate satside vastu mängida pole. Meil peab olema ühtlane, energiline ja agressiivne sats ja need noored mehed sobivad selleks väga hästi. Selge see, et me pole tänasel päeval võimelised täiesti valmis kõrgel tasemel mängijaid enda juurde meelitama. See käib meile lihtsalt rahaliselt üle jõu.
Kas see sats alustab ja lõpetab hooaega sellisena nagu on või on teil ruumi täiendusteks või vangerdusteks?
Ideaalis tahaks ju alati ühe satsiga algusest lõpuni panna, aga see on klubikorvpall ja siin juhtuvad erinevad asjad ja miski pole kivisse raiutud. Eks need esimesed paar kuud näitavad, mis liigas me mängime ja kuidas meil rahaline seis on, aga ma loodan, et tuumik säilib hooaja lõpuni.
Iseloomusta mõlemat uut välismaalast. Tõite mehed võtmepositsioonidele. Mis on nende plussid ja miinused?
Positsioone ma üle ei tähtsustaks. Arvan endiselt, et meie trump on ühtsus. Aga mis Mannyt (Suarez – toim.) teistest eristab ja miks me üldse välismaalase sellele positsioonile võtsime, on see, et ta on meie “neljadest”-“viitest” korvi all kõige füüsilisem. Kui meil on olemas viskajad, meil on (Mihkel) Kirves, kes on musta töö mees, ja meil on (Rauno) Nurger, kes on traditsiooniline tsenter, siis tema on selline universaal. Tal on olemas nii vise kui ka füüsilisus korvi all. Lihtsalt tal võtab veel natuke aega, et meie nõudmistega kohaneda. Esimene asi, mis mulle Desonta (Bradfordi) puhul silma jäi, oli tema potentsiaal kaitses. Ta on võimeline erinevaid positsioone katma, ta on füüsiliselt võib-olla veidi atleetlikum kui meie teised tagumised ja rünnaku puhul meeldis mulle see, et ta on samamoodi universaal, kes on hea söötja ja pole isekas mängija. Ta on meeskonnale kasulik, aga ma tahaks temalt rohkem nahaalsust ja agressiivsust kätte saada. Täna ei saa veel öelda, et oleks seda kätte saanud.

Mihkel Kirves on mees, keda Sa väga hästi tunned, aga Kalev/Cramos on tal nüüd natuke teine roll. Pärnus oli ta viimastel aastatel põhimõtteliselt nii rünnakul kui ka kaitses A ja O. Kuidas ta on võtnud vastu oma uue rolli, kus ta peab rohkem üldisesse gruppi sulanduma?
Kõige suurem vahe ongi see, et samm kõrgemal on sul eksimisruumi vähem. Sa teed kõiki samu asju, aga pead tegema seda kvaliteetsemalt ja stabiilsemalt. See on Kirka jaoks ka natuke selline näitamise koht, et kas ta saab sellega hakkama. Varem on ta saanud suurte minutite jooksul päris palju riske võtta ja siin-seal on eksimusi andeks antud, aga siin on tal eksimisruumi vähem. Kuid arvan, et töökus ja potentsiaal on tal selleks olemas. Lõppude lõpuks isegi MM näitas, et kahemeetrine “viis” pole enam mingi haruldus. Kui sa oma asju hästi ja kvaliteetselt teed, siis võid ükskõik mis tasemel mängida. Arvan, et tal on kindlasti ka sel aastal päris suur roll.
Kui Sa juba MM-i jutuks tõid, siis mida Sina treenerina MM-turniirilt endale kõrva taha panid? Kas korvpall on kuidagi muutumas või muutunud?
Pigem on nii, et kui muidu jääb turniiridel alati mingi uus asi silma, nagu näiteks see, et keegi tegi rünnakul palju hispaania pick & roll‘i või tuli maa-ala pressiga, siis seekord mingit sellist asja silma ei jäänud. Mis silma jäi, oli see, et edu tõi kontrollitud ja meeskondlik mäng. Kõik hurraa-meeskonnad, kes tahtsid ainult joosta ja ei suutnud oma mängu varieerida, mingil hetkel lõpuks kõrbesid. Samuti need meeskonnad, kes sõltusid ainult ühest-kahest mängijast. Arvan, et asi hakkab jälle sinnapoole liikuma, et sul peab olema pikem rotatsioon ja enam kuue-seitsme mehega mängida ei saa. Väga tähtis osa on kaitsest rünnakule ja rünnakust kaitsesse üleminekul, pead kogu aeg kiiresti reageerima ja puhkehetki ei teki. Tempo on läinud kõrgemaks ja mis mulle rõõmu tegi, oli see, et mäng on läinud mitmekülgsemaks. Enam ei ole ainult ühe mehe pick & roll ühe pikaga või kellegi konkreetne üks-üks olukordade lahendamine. Tippmeeskondade puhul varieeritakse hästi palju ja see on just selline korvpall, mida mina mängida tahaks.
Kas Sul on need mehed olemas, kellega sellist korvpalli mängida?
Ma usun küll. Minu eesmärk meeskonna kokkupanemisel oli see, et mul oleks varieerimisvõimalust ja et mul oleks erinevat tüüpi pikad ja tagumised, kellega saab vastavalt vastasele mängu muuta. Küsimus on selles, kas kõik need mängijad, keda ma mingites rollides näen, ka selle pinge ära kannatavad, et oleks stabiilsust ja vähem kõikumisi. Siis saakski seda asja varieerida, mitte ei peaks mängima ühtemoodi, sest mängijad ei ole valmis nii kiiresti kohanema.
Ja viimane küsimus: millised on teie šansid Meistrite liiga eelgrupist põhiturniirile jõuda?
Oleme ausad, kui kõik sõltub ühest mängust, siis on 50/50. Selge see, et Eesti korvpallipublikule võib tunduda, et Rootsi ja Taani klubid ei tohiks olla midagi erilist, aga Bakken on juba 10 aastat sellel tasemel mänginud ja nendel on kogemust, Norrköpingus on Rootsi koondislased ja normaalsed välismaalased ja lõpuks võib vastu tulla Lissabon, kes on meie mõistes juba suure eelarvega klubi. Aga kindlasti on nad mängitavad. Peame hooaja alguses olema kõige paremini valmis meeskond. Kuna meil on piisavalt palju tuttavaid nägusid, siis arvan, et meil on oma võimalused. Kui me ise õnnestume, siis see on meie kätes.




