Kalle Klandorf on mees, kes on alates 2003. aastast olnud Tallinna Kalevi võistkonna juhendaja, abitreeneri kui ka abimehe rollis, kuid nüüd on otsustanud pärast mõneaastast pausi võtta uuesti üle võistkonna peatreeneri rolli. Suvel loobumise äärel olnud Kalevi meeskonna päästis välja just Klandorf, kes tänu toetajate jutule oli peatreeneri koha uuesti vastu võtnud. Eelmisel hooajal Audentesega koostööd teinud Tallinna Kalev on uueks hooajaks naasnud juurte juurde ning Klandorfi sõnul ongi uue hooaja Kalev üliõpilaste, tööliste ja talupoegade meeskond.
Võistkonda on suudetud meelitada endised koondislased Erik Keedus ja Toomas Raadik, eelmisest hooajast jätkavad Mario Paiste, Erik Schmaltz, Artur Evestus ja Georg Oliver Metsaorg. Keilast on liitunud Illimar Raiend, Pärnust tuli Mark Andreas Jaakson, Itaaliast naasis Daniil Mäeorg, Ameerikast Andre Loigu, kodukamaralt eelmisel hooajal esiliigas Tamsalu Los Toroses mänginud Janar Aniste ning tiimiga taasliitus Georg Allemann. Lisaks alustab Kalev hooaega kolme välismaalasega: tiimi kuuluvad USA mängujuht Kelvin Robinson ning pikkade osakonnas ameeriklane James Moore ja ukrainlane Dmitri Tõhhonov.
Uueks hooajaks omale püsiva treening- ja kodusaali Nordi Spordihoonesse leidnud Tallinna Kalev korraldas hooajaeelse Tallinna Karika kontrollturniiri, mis ka võideti. Esimesel päeval alistati KK Viimsi 87:81 ja päev hiljem finaalis TalTech/Optibet 72:69. Korvpall24.ee portaal oli finaalmängul kohal ja pärast seda saime peatreener Klandorfiga pikemalt arutada, millised on tema esimesed emotsioonid võistkonnast, kuidas on treeningud sujunud, mis tegelikult kutsus Klandorfi tagasi peatreeneri kohale, miks lõppes Audentesega koostöö ning mitmel huvitaval teemal veel.
Tallinna Kalev on saanud nüüd mängida mitu hooajaeelset kontrollmängu. Milline on peatreenerina esimene emotsioon?
Nagu ikka, ma olen seda võistkonda nimetanud üliõpilaste, tööliste ja talupoegade meeskonnaks. Tallinna Kalev algselt oli Nõukogude ajal ametiühingute spordiklubi ehk klapib hästi. Tegelikult on selle vähese kahenädalase aja jooksul poisid tublid olnud, oleme suutnud ühtteist omandada ning paistab, et võistkonnal on tahtmine mängida. Võistkond koosneb nii vanematest kui ka noorematest, täitsa seinast seina, mõni on juba isa ja mõni veel lapseeas. Sel aastal tundub, et ka välismängijad on tublisti alustanud, välja arvatud Ukraina mees (Dmitri Tõhhonov – toim.), kes on veidi vormist väljas. Aga arvata võib, et kui ta saab vormi, siis ta on päris hea. Ta on tulnud meile Kiievi Budivelnikust, kust tulles peaks olema suur kogemustepagas ning tundub ka, et ta oskab mängida, kuid me veel ei oska neid palle talle sööta. Temaga on muidugi probleeme ka, kaal on üks neist, aga ehk saab selle ka korda. Proovime tasapisi edasi liikuda, mängime mõne kontrollmängu veel ja siis hakkame meistriliigaga pihta.
Meedias pole väga palju Kalevist ega mängijate nimedest kuulda olnud. Kas see on spetsiaalne taktika või mis selle taga on?
Keegi pole huvi tundnud. Kui keegi oleks küsinud, siis ma oleks öelnud. Ise me väga ei reklaami, mis me siin ikka reklaamime, sest see töö meestega on suur teha. Eesti mängijad on piisavalt tuntud, kes aastaid kõrgliigas ja koondises mänginud, eesotsas Keeduse ja Raadikuga. Huvitav võistkond on.
Kuidas välismängijate valik tänavu Tallinna Kalevil käis?
Meil on teatud agendid, kes pakuvad, aga nendega on selline lugu, et mingil aastal läheb nendega täppi ja siis mitu aastat võib mitte minna. Praegu tundub, et on enam-vähem läinud.
Kuidas treeningud siiamaani sujunud on?
Eks meil on mõned traumad ka ette tulnud, näiteks üks noormees on jalaluu väsimusmurruga väljas (Daniil Mäeorg – toim.). Georg Metsaorg tuli U18 3×3 MM-ilt tagasi ning pole veel meiega treenida saanud. Janar Aniste on esiliigast, väga huvitav mängumees on, keda võib täitsa usaldada. Kuigi tal on ka mõningad vead, nagu kõigil, aga esiliigal on kõrgliigaga ka vahe sees. Küll ta kosub ja täna mängis täitsa vahvasti.
Kas Tallinna Kalev on uueks hooajaks komplekteeritud või mõnel positsioonil on keegi veel puudu?
Vaadates seda, mida kontrollmängud on näidanud, siis tundub, et meil on palju tagamängijaid, aga juurde võiks võtta sellise universaalse mehe, kes suudaks mängida nii “ühte”, “kahte” kui ka “kolme”. Täna ma näen, et pikkus pole oluline, sest kõik on võimelised kõiki positsioone mängima. Pikkuselt jääme ilmselt teistele võistkondadele alla, aga saame hakkama. Tagaliini olekski kedagi vaja, sest tänapäeva mängutempo on nii kõrge ja nemad saavad kõige suurema koormuse. Edurivi on meil Eesti kohta täitsa okei.
Oled tagasi Tallinna Kalevi peatreeneri kohal. Korvpallirahvas tahab kindlasti teada, mis Sind tagasi kutsus ja kust tuli viitsimine?
Kui päris aus olla, siis selle võistkonnaga oli kevade lõpus suur küsimärk, kas me üldse jätkame. Toetajatel oli mingi vana mälu, et mina tegin kunagi midagi ja siis nad esitasid ultimaatumi, et kui mina ei jätka, siis saadame võistkonna laiali. Seda me muidugi teha ei tahtnud, sest olen selle võistkonnaga seotud juba 2003. või 2004. aastast ehk 20 aastat. Vahepeal oli muidugi väike paus, eelmisel aastal ei olnud üldse tegemistega kursis, üle-eelmine aasta lihtsalt kõrval. Endal praegu jõudu on, tervist ka jagub, pensioni aeg on käes, mis sa, vanainimene, ikka teed. Korraks võib ahju alt välja kobida ning spordile pühenduda. Väga tore on üle pika aja meeskonnaga olla, poisid ise ka töötavad, sest nad näevad, et asjad liiguvad. Korvpall on lihtne mäng, mina olen sellise lihtsa mängu harrastaja ja pole vaja suurt raketiteadust rakendada. Praegu etteheiteid meestele selles osas pole, kuigi füüsilises osas oleme kehvemad kui teised. Tuues näiteks Viimsi, kelle noortega meil oli mängus kõvasti tegemist, TalTechiga jäime füüsiliselt alla, aga sellised mängud tuleb kavaluse ja taibuga üle mängida.
Mis põhjusel Tallinna Kalev Audentesega koostöö lõpetas või oligi tegemist üheaastase projektiga?
See püramiidide ehitamine toimub ainult teatud ajani ehk abi peab otsima hakkama välismängijatelt, tänu millele see püramiid enam ei aita nii, nagu räägitakse. Audentese pealt oli näha, et need poisid lähevad kõik laiali, kes läheb ülikooli, kes Ameerikasse. See oligi ühe aasta projekt, kust me lootsime, et suudaksime luua vähe pikema vaatega asja, aga minu arvates see nii ei olnud ega saanudki tulla. Tulime tagasi vanade liistude juurde ja oleme võtnud endale poisid, kes kuskil mujal mängida ei saa. Meil nad mängivad välja oma koha, sest nii tekib suurem tahtmine ja oskused. Eks igaüks unistab paremast, näiteks TalTechil on ülimõnus komplekteerida tänu suurele ülikoolile, kes aitab ka rahaliselt. Meie koostöö Tallinna Ülikooliga lõppes ära tänu rektorivahetusele, sest rektor peab ka armastama sporti. Ka peaminister ja linnapea peavad armastama sporti, et kõigil hästi läheks. Selle projekti balanss polnud selline, nagu oleks pidanud eeldama. Aga see oli vaja ära näha ja ma sain kinnitust, et tuleb mängida meestega, kes väga tahavad ning saavad seda teha väikese raha eest. Meie klubi eelarve on ilmselgelt kõige väiksem, aga eks paistab, kuidas minema hakkab.
Kui raske oli Tallinna Kalevil eelarvet kokku korjata praegust majanduslikku olukorda silmas pidades?
Väga raske. Huvitav on see, et tuttavad väikesed ettevõtted aitavad hea meelega, aga suuremad ettevõtted Eestis ei taha kuidagi toetada. Muidugi on ka neid, kes toetavad. Näiteks Utilitas, kes meid veel ei toeta, aga toetab Raplat ja teisi, mis näitab, et mõni ettevõte suudab tubli olla.
Millised eesmärgid on Tallinna Kalevil plaanis uue hooajaga saavutada?
Ega ei tasu varjata, et oleme seadnud omale eesmärgi tulla Eestis nelja hulka. Muidugi me ei tea, kas see ka õnnestub, sest mul endalgi on mõni isiklik probleem, mille tõttu ei saa ma kogu aeg võistkonna juures olla. Nagu ütlesin, et olen juba pensionär ja olen oma elu sättinud ka Eestist välja, mis tähendab, et proovin olla juures nii palju, kui ma saan. Abitreener (Karl Reismann – toim.) on tubli, ta on saanud meestele ühe trenni anda, kui mind polnud, ja mehed on ka rahule jäänud. Jutu jätkuks tahan öelda, et väga raske on leida kõrgliigavõistkonnale treenereid, kes oleks valmis võtma tiimi üle. Igal aastal valmistatakse ette tohutul hulgal treenereid, aga keegi neist pole valmis tulema kõrgliigavõistkonda juhendama. Ega ma ei taha olla see peatreener, aga ma pidasin läbirääkimisi alates noortest kuni päris vanade treeneriteni. Ju siis neil pole seda usku juhendada meeskonda, kes oli aastaid eelviimane enne Rakveret. Minu asi on seda muuta ja sellega võib isegi hakkama saada, kuigi piisab mõnest traumast ning tuleb uus mees juurde võtta, kellest ei pruugi õrna aimu ka olla. Kui see koosseis jääks, kes praegu on, siis nendega saaks töötada väga hästi.
Kuidas uue kõrgliigahooaja tase hakkab välja joonistuma seninähtu põhjal?
Kui seda turniiri vaadata, siis need võistkonnad tunduvad väga võrdsed. Mängisime kümne punkti sees, aga korvpallis pole kümme punkti mitte midagi. Tase tundub päris kõrge, aga pakun välja, et Kalev/Cramo ja Tartu on soosikud, Pärnut ma pole muidugi veel näinud. Tundub, et Eestis oleks võimalik mängida kõigiga.
Mille poolest erineb praegune Tallinna Kalev teistest Kalevitest eelnevatel aastatel?
See praegune Kalev väga ei erine Kalevitest, millega olen eelnevalt aastakümneid tegelenud. Meil ongi võistkond, kus osad mehed käivad koolis ja tööl. Ega me palju kaks korda päevas trenni ei tee, võib-olla ühel kuni kahel päeval nädalas, sest meestel on ka teatud kohustusi. Välismängijad muidugi teevad mitu korda päevas trenni, kuid peame arvestama sellise treenitusega, nagu ta on. Ta ei erine väga teistest, mul on selge oma mängijatega, kes mis tasemel on.
Tallinna Karika turniirist ka. Kas sellised kontrollmängud on vähe erilisemad ka, kui karikas on mängus?
Muidugi on erilisem, kui sel hooajal karikavõistlustel ei osale. Üks karikas on käes (Naerab.). Karikavõistlustest loobusime seetõttu, et me polnud suutelised juulis nii palju raha korvpalliliidule maksma, sest nad soovisid ülesandmisel kogu liiga ja karika raha kohe saada. Ma küll juulis ei leidnud ligi 11 000 eurot, et maksta kõik kohe ära. Liiga rahad tasusime õnneks ära. Üldse ma pole nõus selle väitega, et peaksime ka karikavõistlusi korraldama nii, nagu mujal maailmas. Mulle väga istus, et saime kontrollmänge septembris ja oktoobris karika raames ning jõulude ajal mängisime finaale. Nüüd on finaalid veebruaris. Esiteks on sinna nii palju aega minna ja teiseks, mida ta annab, sest kontrollmängudena sobisid nad hästi. Ega Tallinna Karika turniiri eesmärk ongi anda teistele kõrgliigatiimidele ka kontrollmänge. Põhjusega jätsime soomlased ja teised tänavu eemale.
Mida Tallinna Kalevi tulisemad fännid, kes sel hooajal saali tulevad, võistkonnalt oodata võivad?
Meil on neid tuliseid fänne, kes on aastakümneid meie juures olnud, kaks-kolm tükki. Aga see rahva saali meelitamine on ka omaette kunst. Suurem osa publikut tuleb saali siis, kui võistkond teeb tulemusi ehk me proovime mängida huvitavalt ja võimalikult hästi. Kui me alustasime Pirita võistkonnaga, siis rahvas tuligi saali ja tegi klubist külaklubi, täpselt nagu Rapla ja Pärnu, kellel on kõik tore. Tallinnas on aga klubisid palju. Seega kas kõik leiavad omale selle tiimi, keda toetada? Nüüd on meil olemas oma saal, kus me treenime ja mängime, siiani tuli teha trenni Tallinna Ülikooli saalis, mis meistriliiga nõuetele ei vasta. Tekib küsimus, miks üldse siis selline saal ehitati, aga las see jääb… Vähemalt on meil olemas korralik saal, kus treenida ja mängida, ning loodetavasti leiab ka publik siia tee üles.




