Close

INTERVJUU | Obrad Tomic valusast Belgradi Partizani kogemusest, Eesti-Läti liiga tasemest ja Raplas jätkamise põhjustest

-Obrad Tomic | Foto: Siim Solman/Rapla Avis Utilitas

Eelmisel hooajal Rapla Avis Utilitase korvialust tsementeerinud Bosnia ja Hertsegoviina passiga keskmängija Obrad Tomic jätkab fännide rõõmuks Raplas ka eeloleval sügisel. Eelmisel aastal juba peatreener Arnel Dediciga päris hästi ühise keele leidnud ja meeskonna üheks liidriks kerkinud 208-sentimeetrise Tomici jätkamine on tiimi jaoks oluliseks lüliks, et kevadel medalimõtetega play-off‘i suunas vaadata.

Augusti alguses 30 aasta juubelit tähistanud mängumees kogus mullu Eesti-Läti liigas ligi 27 minuti jooksul 14,1 punkti, 7,6 lauapalli ja 1,7 korvisöötu, tabades väljakult 63-protsendilise täpsusega. Eesti meistriliiga arvestuses läksid viie kohtumise keskmistena kirja 14 punkti, 7,2 lauapalli, 1,2 söötu, kusjuures tabavus väljakult oli koguni 82% (31/38).

Hooajaeelses intervjuus avaldas Tomic Korvpall24.ee portaalile senise karjääri eredamaid hetki, lahkas Bosnia korvpalliliiduga seonduvaid segaseid asjaolusid ning vaagis enda koondisekutse võimalusi. Rapla telgitagustesse piiludes saame teada, kes on klubi suurim töörügaja ja naljahammas ning miks otsustas Tomic klubiga jätkamise kasuks. Selguvad ka kaks NBA kogemusega keskmängijat, kes on karjääri jooksul olnud Obradi jaoks kõige kõvemad pähklid ning samuti paneb ta lauale Eesti-Läti liiga kolm parimat eestlast.

Obrad, alustame päris algusest. Miks, millal ja kus hakkasid korvpalli mängima?

Hakkasin korvpalli mängima suhteliselt hilja, 12-aastaselt, oma väikeses kodulinnas Gackos. Minu esimene treener, kes oli ühtlasi mu nõbu, nägi, et olen pikka kasvu ja arvas, et minust võiks saada hea korvpallur. Korvpall hakkas mulle väga meeldima ja mängisin palju ka lihtsalt linna mänguväljakutel.

Kui populaarne on korvpall Bosnia ja Hertsegoviinas?

Bosnias on korvpall päris populaarne, nagu ka teistes Balkanimaades.

Enne Eestisse jõudmist olid mänginud ka Serbias, Sloveenias ja Bulgaarias. Kus Sulle kõige rohkem meeldis ja miks?

Jah, olen juba aastaid väljaspool Bosnia ja Hertsegoviinat mänginud. Aga kui peaksin valima lemmikpaiga nii korvpalli kui ka eluolu mõttes, siis oleks selleks Bulgaaria.

Sa oled mänginud ka Serbia tippklubis Belgradi Partizanis, kes mängib nüüd Euroliigas. Räägi sellest kogemusest.

See oli kogemus, millest unistab iga korvpallur. Seda pole võimalik kirjeldada enne, kui oled seda ise tundnud. Partizan on Balkanimaade suurim ja Euroopa üks suurimaid klubisid, kellel on uskumatud fännid. Seda on valus isegi meenutada, aga kahjuks sain siis raske õlavigastuse ja olin sunnitud pidama enam kui aastase vigastuspausi. Kuid kindlasti on see midagi, mis jääb mulle elu lõpuni meelde.

Samuti oled esindanud Bosnia ja Hertsegoviina rahvuskoondist. Kui tähtis on Sinu jaoks rahvusmeeskonna esindamine ja millised on Sinu eredaimad mälestused koondisest?

Koondise esindamine oli minu jaoks väga suur au ja ma sain sealt mõned eluaegsed sõbrad, mis on samuti oluline. Minu jaoks oli kõige ilusam see koondiseperiood, kui juhendajaks oli legendaarne Duško Vujoševic, sest tema kutsus mind alati koondisesse ning andis ka mänguminuteid. Loomulikult olen talle selle eest äärmiselt tänulik.

Kui saad, siis palun selgita meie lugejatele, mis Bosnia korvpalliliidus toimub? Ma olen kuulnud, et rahastusega on suured probleemid ja rahvusmeeskond peab seetõttu leppima kehvade tingimustega.

Bosnia ja Hertsegoviina koondise olukord on viimase 10 aasta jooksul olnud väga keeruline. Bosnia ja Hertsegoviina poliitika segab sporti, meil pole spordi korraldamine seadusega paika pandud ja iga päev kerkivad esile uued probleemid. Kindlasti ei toeta riik sporti nii palju, kui peaks. Vähemalt see on minu arvamus.

Bosnia ja Hertsegoviinal on hetkel kaks väga head NBA tasemel pikka – Jusuf Nurkic ja Luka Garza. Kas see tähendab, et Sinu võimalused koondisesse pääseda on nüüd väiksemad? Mida Sa sellest arvad?

Ma annan lihtsalt oma koduklubi eest maksimumi. Kas sellest piisab, et taas koondisekutse teenida, sellele ei oska ma tõesti vastata.

Kas Sa mäletad, millal Sa esimest korda kuulsid, et Rapla on Sinust huvitatud? Miks Sa otsustasid just Rapla kasuks?

Jah, mäletan oma esimest kokkupuudet Raplaga. Mänedžer võttis minuga ühendust ja ütles, et treener Arnel (Dedic) helistab mulle. Rääkisime siis mõned minutid ja teadsin kohe, et see variant sobib mulle hästi.

Kas Sa jäid eelmise hooajaga Raplas rahule?

Statistika järgi tegin hea hooaja, kuid ma ei hooli sellest, sest meeskond ei saavutanud seda, mida me kõik tahtsime.

Mida Sa arvad Eesti-Läti liiga tasemest võrreldes teiste liigadega, kus oled varem mänginud?

Arvan, et liiga tase on päris hea ja see läheb iga aastaga paremaks. Ukraina sõja tõttu on nüüd lisandunud ka suurepärane Eurocupi meeskond Prometey, mis teeb liiga välismängijatele veel huvitavamaks ja atraktiivsemaks.

Mida Sa arvad Rapla meeskonna selle hooaja koosseisust? Kas selle meeskonnaga on võimalik jõuda mullusest paremale kohale?

Ettevalmistus uueks hooajaks on alles alanud ning meeskonna lõplik koosseis pole veel paigas, aga ma loodan, et kõik läheb hästi ja saab olema võimalikult vähe vigastusi. Nüüd peame lihtsalt tööd tegema. Muidugi proovime Rapla inimesi rõõmustada ja hooaja medaliga lõpetada.

-Obrad Tomic | Foto: Siim Solman/Rapla Avis Utilitas

Kas Sinu vastu tundsid sel suvel huvi ka teised Eesti klubid? Mis pakkumised Sul veel laual olid?

Mul oli palju variante, kuid kõigepealt otsustasin Raplaga rääkida, sest nii oli õige. Arvan, et mul oli eelmisel hooajal Rapla organisatsiooniga hea läbisaamine.

Millest Sa Eestis elades kõige rohkem puudust tunned ja mis Sind Eesti puhul kõige rohkem üllatas?

Kõige rohkem tunnen puudust päikesest, kõige rohkem üllatas puhtus ja hea toit.

Öeldakse, et eestlased on stoilised ja rahulikud, meile ei meeldi palju rääkida ja me ei naerata. Samas bosnialased on vist üsna temperamentne rahvas. Mida Sa arvad, kas see on müüt või tegelikkus?

Mulle ei jäänud muljet, et eestlased on külmad, aga jah, bosnialased on kindlasti temperamentsemad inimesed.

Kes olid Sinu arvates eelmise hooaja kolm parimat Eesti korvpallurit Eesti-Läti liigas?

Minu meeskonnakaaslane Rait-Riivo Laane ning siis veel Karl Johan Lips ja Kristjan Kitsing.

Palun nimeta kolm parimat keskmängijat, kellega koos või kelle vastu Sa kunagi mänginud oled.

Kogu karjääri jooksul? Jan Vesely, Pero Antic ja Mathias Lessort. Aga Eesti-Läti liigast Nysier Brooks, Ondrej Balvin ja Karlis Šilinš.

Kes on Rapla parim viskaja, kes on kõige suurem tööloom ja kes on suurim naljamees?

Ma ei tea uusi mehi veel piisavalt hästi, et öelda, kes on parim viskaja, aga kõige töökam on Tormi Niits ja kõige naljakam on Jan Märten Ratas.

Mulle tundub, et Sul on hea nina ründelauapallide peale. Kas see on treenitav või on see kaasasündinud omadus?

Kõike on võimalik treenida, mida vähem, mida rohkem, ka ründelauavõitlust. Kõige olulisem on tahtmine.

Mis on Sinu unistuste liiga, kus tahaksid veel enne karjääri lõppu mängida?

Ma mängin korvpalli, sest naudin seda. Minu jaoks pole vahet, kus ma mängin. Kavatsen mängida nii kaua, kui seda naudin.

Kui palju Sa vabal ajal korvpalli vaatad? Mis liigasid või mängijaid Sa kõige rohkem jälgid?

Jälgin korvpalli päris palju, kõige rohkem vaatan Euroliigat ja Eurocupi mänge. Mängijatest meeldib mulle kõige enam vaadata Georgios Printezist.

scroll to top