Close

INTERVJUU | Raylon Howard senisest profikarjäärist, Euroliigas hiilanud sugulasest ning mullu siin mänginud sõbrast

-Raylon Howard | Foto: Avis Utilitas Rapla Facebook

Kevadel Eesti-Läti liigas ja Eesti meistrivõistlustel veerandfinaali jõudnud Rapla Avis Utilitas tõi uueks hooajaks meeskonda ääremängija Raylon Howardi. Korvpall24.ee uuris 25-aastaselt ameeriklaselt, kuidas on mehe senine karjäär kulgenud ja miks otsustas ta just Eesti väikelinnaklubiga liituda. 

Mullu pallis 198 cm pikkune Howard Bosnia meistriliigas Spars Ilidža ridades, kus ameeriklase arvele jäi keskmiselt 24 minutiga 11,5 punkti, 2,8 lauapalli ja 1,1 resultatiivset söötu. ABA teises liigas jäi Rapla leegionäri arvele 27,5 minutiga keskmiselt 8,5 silma ja 2,3 lauapalli.

Küsisime Howardilt, mismoodi kulges tema esimene hooaeg Euroopas ja kui keeruline oli siinse korvpalliga kohanemine. Muuhulgas selgub, et Rapla värske täiendus on sugulane ühe legendaarse mängumehega, kes on teda kohanemisel palju aidanud ja olnud ameeriklasele justkui mentor. Lisaks saame teada, et 25-aastane mees oli juba enne Raplaga liitumist Eestiga kursis, sest eelmisel hooajal pallis Tartus Howardi hea sõber. Samuti jagab ameeriklane enda esmamuljet Eestist ning ütleb, milline on tema eesmärk algaval hooajal.

Raylon, alustame päris algusest. Miks, millal ja kus hakkasid korvpalli mängima?

Hakkasin korvpalli mängima on kodulinnas Fort Worthis Texases. Olen alati korvpalli armastanud. Noorena vaatasin, kuidas mu nõod mängivad ja ise olen mänginud sellest ajast, kui olin umbes nelja-aastane.

Palun räägi meie lugejatele oma ülikoolikorvpalli karjäärist. Kus Sa mängisid ja kuidas ülikooliaastad kulgesid?

Esimesed kaks aastat olin Dallases asuvas Richlandi kolledžis, mis mängib NJCAA liigas. Seal veedetud aeg tegi minust selle mängija, kes ma täna olen. Õppisin, kuidas tuleb tööd teha, kuidas mängida ja kuidas endale võimalusi luua. Sealt edasi läksin Kansases asuvasse Saint Mary ülikooli, kus tegin nii mängija kui ka inimesena suure sammu edasi. Mind usaldati ja mul oli võistkonnas suur roll. Seal olles mängisin oma parimat korvpalli, olin võistkonna liider ja teenisin tunnustust nii oma konverentsi kui ka NAIA ülikooliliiga tasemel.

Kus Sa mängisid pärast ülikooli lõpetamist ja enne Euroopasse tulekut?

Ülikooli lõpetamise järel puhkes COVID-19 pandeemia, mis tegi profikarjääri alustamise raskeks, kuid selle aasta jaanuaris sõlmisin lepingu Bosnia liigas mängiva OKK Sparsiga.

Kuidas Sa oma esimese kogemusega Euroopas rahule jäid?

Bosnia oli suurepärane, seal oli väga tore olla. Ma tulin Bosniasse koos treeningtiimiga, aga mängisin piisavalt hästi ja teenisin lepingu kõrgliigas mängiva klubiga.

Kui keeruline on olnud Sinu jaoks Euroopa korvpalliga kohanemine? Mis Sa arvad, kas see protsess alles käib või harjusid euroopaliku mängustiiliga juba Bosnia liigas?

Euroopa korvpall on kindlasti teistsugune, aga meeskonnakaaslased aitasid mind ja tegid kohanemise kergeks. Arvan, et olen uue mängustiiliga harjunud, kuid kindlasti on mul veel palju ruumi õppimiseks ja arenemiseks.

Kas Sul oli Euroopas mängivaid sõpru, kellelt said nõu küsida või oli see Sinu jaoks hüpe tundmatusse?

Minu nõbu Keith Langford mängis Euroopas 15 aastat ja mul on palju sõpru, kes mängivad Euroopas. Kui mul on küsimusi, siis nad annavad alati nõu.

Keith Langford on Euroopas suur nimi. Kas ta on tuntud ka USA-s ja kui hoolikalt Sa tema Euroopa karjääril silma peal hoidsid?

Väga hoolikalt. Kuna oleme sugulased, siis ta on minu jaoks kui mentor.

Palun kirjelda ennast mängijana. Millisel positsioonil Sa mängida eelistad ja millised on Sinu tugevad ja nõrgad küljed?

Eelistan tegutseda äärel. Olen agressiivne mängija, kuid samas kannatlik ja täpne. Minu tugevad küljed on skoorimine ja kaitsemäng, aga mis puudutab nõrkusi, siis ma tahaks loota, et mul polegi neid (Naerab.).

Millal kuulsid esimest korda, et Sinust on huvitatud mingi klubi Eestist? Milline oli Sinu esimene reaktsioon?

Rapla huvist enda vastu kuulsin esimest korda paar nädalat pärast seda, kui Bosniast koju jõudsin ehk siis mai lõpus. Mul oli väga hea meel, et minu vastu huvi tuntakse.

Kas teadsid midagi Eestist ja Eesti korvpallist enne Raplaga liitumist?

Jah. Möödunud hooajal mängis Eestis minu hea sõber Jalan McCloud, kes rääkis mulle sellest liigast palju. Otsustasin Rapla kasuks, sest tundsin, et see meeskond tõesti tahab mind ja see tundus karjääri mõistes hea käiguna.

Mida Jalan McCloud siinse eluolu ja liiga kohta ütles? Kas tema soovitus mängis ka rolli?

Talle meeldis siin elada ja selles liigas mängida. Ta arvas, et see sobiks ka minule.

Kui keeruline oli Sinu jaoks Euroopa eluga kohanemine? Kas see on väga erinev võrreldes sellega, millega Sa USA-s harjunud oled?

Minu jaoks on suurim erinevus olnud ajavahe ja kõige raskem on olnud magamine. Aga ma armastan Euroopat ja siin on hea olla.

Kui keeruline oli perele ja sõpradele selgitada, kus Sa tuleval hooajal mängima hakkad? Kuidas suhtub Sinu pere sellesse, et mängid kodust nii kaugel?

Profikorvpall on alati olnud minu suur unistus, mistõttu mu pere ja sõbrad mõistavad. Kõige raskem on see, et pean oma tütardest eemal olema.

Kui kaua oled nüüdseks Eestis olnud ja millised on Sinu esimesed muljed Eestist, Raplast ja oma uuest koduklubist?

Praeguseks (augusti viimaste päevade seisuga – toim.) olen siin olnud ühe nädala ja ma armastan seda väikelinna. Rapla on väga vaikne ja siin on kodune tunne. Siiamaani on kõik hästi ja ma loodan, et meil tuleb eriline hooaeg.

Kas peatreener on juba rääkinud, mida ta Sinult ootab?

Jah. Treener on pannud kõrged ootused ja mitte ainult minule, vaid ka kogu meeskonnale.

Mis on peamised eesmärgid, mida soovid tuleval hooajal saavutada nii mängijana kui ka Rapla meeskonnaga?

Tahan olla nii hea kui võimalik ja teha kõike, mida meeskond vajab. Siis tulevad ka võidud ja tunnustused.

scroll to top