Eesti korvpallikoondise tavapärane kapten Siim-Sander Vene oli Tondiraba jäähallis toimuval olümpiamängude eelkvalifikatsiooniturniiril harjumatus pealtvaataja rollis. Sedapuhku koondisesuvest kõrvale jäänud veteranmängija on viimastel kuudel tegelenud tervise parandamisega. Selguseta on ka see, kus 32-aastane ääremängija uuel hooajal pallima hakkab. Korvpall24 tegi Venega juttu ja uuris mängumehelt tema seni veel ebakindla tuleviku kohta.
Eelmisel hooajal kuulus Vene Iisraeli meeskonna Jeruusalemma Hapoeli ridadesse, kuid tema mänguaeg oli väga kõikuv. Iisraeli kõrgliigas sai ta platsile 17 mängus, kus kogus keskmiselt 7,4 punkti, 2,1 lauapalli ja 1,0 resultatiivset söötu. FIBA Meistrite liigas olid eestlase statistilised näitajad 15 mänguga keskmiselt 5,7 punkti, 1,8 lauapalli ja 0,7 korvisöötu. Vene möödunud hooaja tipphetkeks oli kahtlemata särav esitus Meistrite liiga poolfinaalis Tenerife vastu, kus ta otsustavatel minutitel peaaegu eksimatult tegutses. Meistrite liiga finaalis tuli aga paraku tunnistada Bonni paremust ja Iisraeli liigas piirduti poolfinaaliga. Päris tühjade kätega Vene koduklubi mullu siiski ei jäänud – pea kohale tõsteti Iisraeli karikas. Seejuures alistati finaalis sealse klubikorvpalli lipulaev Tel Avivi Maccabi.
Kolm korda Eesti aasta korvpalluriks valitud Vene rääkis olümpiamängude eelkvalifikatsiooniturniiri ajal Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus, kuidas on kulgenud tema suvi, kuidas ta möödunud hooajale tagasi vaatab, kui tähtsad on mängija jaoks klubiga võidetud tiitlid ja kes Leedu klubitreeneritest teda pikisilmi tagasi ootab. Loomulikult ei saanud me jätta küsimata, kas üldse või millal saavad Eesti korvpallisõbrad viimaks näha Venet mängimas koduses meistriliigas.
Siim, jääd vigastuse tõttu olümpiamängude valikturniirilt eemale. Mis Sul täpselt viga on?
Põlvega on mingisugune jant, mis on mind juba pikka aega vaevanud. Mingi põletik on seal juba krooniliseks läinud ja muud aega selle ravimiseks pole. Ta tegi juba hooaja lõpus piisavalt valu ja raske südamega tuli see otsus vastu võtta. Midagi polnud teha.
Sul on siis olnud põhimõtteliselt trennivaba suvi või ikkagi liigutad?
Päris trennivaba ei saa olla. Midagi peab ikka liigutama, aga päris korvpalli on, jah, väga vähe olnud.
Kui tuttav selle turniiri Iisraeli sats Sinu jaoks on? Päris paljud on Iisraeli liigast ja vähemalt üks meeskonnakaaslane on seal ka. Kui palju Sa neist tead ja mida nad endast kujutavad?
Neid ikka tean, kelle vastu olen mänginud. Kui paberi järgi vaadata, siis Iisrael on võib-olla kõige tummisem alagrupivastane. Seal on noorust ja uljust ning oskusi küll omajagu. Korralik pähkel viimaseks päevaks.
Kas Sinult Iisraeli laagrist midagi Eesti koondise kohta küsiti ka?
Ei küsitud ja ei võtaks neid kõnesid vastu ka (Naerab.)!
Ma saan aru, et Sinu Iisraeli karjäär lõppes eelmise hooajaga ja sinna tagasi enam ei lähe?
Vähemalt esialgu sinna tagasi ei lähe. Karjääri kohta ei tea kunagi.
Mismoodi Sa sellele ajale tagasi vaatad? Kas jäid kogemusega rahule või jäi midagi kripeldama?
Kripeldama jääb üks mäng hooaja lõpust eurosarja finaalis. See on ainuke asi, mis jääb kripeldama. Kõik muu oli väga teistsugune elukogemus, aga hooaeg ise oli muidu kokkuvõttes täiesti okei ja midagi jäi näppude vahele ka. Pigem oli ikka positiivne.
Kui tähtis on ühele korvpallurile see, et eurosarjas trofeele nii ligidale jõutakse?
Ikka on. Mäng käib ju võidu peale. Kõik higistavad ja näevad vaeva selle nimel, et sinna jõuda ja see ära võita. Ilma selleta on nüri. Aga kui vaatame klubilist seisu, siis on augusti keskpaik ja suuri uudiseid ei ole. Võib-olla see siis nii tähtis pole.
Kas Iisraelis on eurosarjad koduliigast selgelt olulisemad? Eestis ju peetakse eurosarja koduliigast tähtsamaks. Kuidas Euroopas sellega on?
Eks ta kipub seal lõunamaades omamoodi olema. Ühtepidi on eurosari tähtsam, aga teistpidi, kui naabriküla sats külla tuleb, siis kõige tähtsam on ikkagi neile ära panna. Ühtepidi vaadatakse ja elatakse kaasa ja eurosari on suur asi, aga on ka inimesi, kellele on tähtis ainult kohalik liiga. Ma ütleks, et see on umbes pooleks.
Uut klubi Sul ei ole. Kui palju on Sul olnud kontakte või on olnud täielik vaikus?
Päris täielik vaikus pole, aga millegagi hoobelda ka pole.
Miks nii? Kas turg on kuidagi kokku kuivanud või on rahad otsa saanud?
Ei teagi. Ülemises otsas käib kõva paugutamine, aga allpool on kuidagi vaiksem.
Sa pole sellises olukorras esimest korda. Millal Sa pabistama hakkad?
Siis, kui raha otsa saab (Muigab.)! Enamus sõpru on kas juba läinud või kohe lähevad (klubide juurde) ja hakkab ettevalmistus peale. Paar nädalat veel ja august saab läbi. Eks siis hakkan vaatama, et mis ja kuidas.
Sinu nii-öelda teiselt kodumaalt ehk Leedust ei ole mingeid kõnesid tehtud?
Vahepeal on. Sõber, treener (Virginijus) Šeškus tülitab mind ikka tihedalt. Arutame ja vaatame, et mis saab.
Kas me näeme Sind kunagi Eesti liigas mängimas?
Vot see on hea küsimus ja täna ei oska ma sellele vastata.
Ma saan sellest aru, et veel mitte?
Kui Haapsalu meistriliigasse tuleb, siis äkki näeb (Naerab.).
Millal see juhtub?
Aastal 2030 (Naerab.).




