Eesti meeste korvpallikoondise peatreener Jukka Toijala avalikustas mõni aeg tagasi 18 mängijat, kelle seast valitakse need, kes esindavad rahvusmeeskonda 12.-15. augustil Tondiraba jäähallis toimuval olümpiamängude eelkvalifikatsiooniturniiril. Noorimana on kutse teeninud 19-aastane ääremängija Gregor Kuuba, kellel meestekoondise debüüt seni veel tegemata.
Sel suvel esindas kahemeetrine mängumees Eesti U20-vanuseklassi koondist Kreekas toimunud A-divisjoni EM-il, kus tuli paraku leppida 16. ehk viimase kohaga. Sellele vaatamata tegi ta individuaalses plaanis korraliku esituse, kogudes seitsme mänguga keskmiselt 10,1 punkti ja 6,1 lauapalli. Alates 2018. aastast on Kuuba mänginud Itaalias, kus ta on saanud ka kohaliku mängija staatuse. Eelmisel hooajal pallis ta Itaalia esiliigaklubis Cento ning kogus 29 põhihooaja ja play-off-mänguga keskmiselt 2,4 punkti ja 2,2 lauapalli.
Intervjuus Korvpall24.ee portaalile rääkis Kuuba ebaõnnestunud EM-ist, tiimikaaslastest ja tema enda rollist noortekoondises, mis võistkonna liidri Henri Veesaare vigastuse järel kasvas veelgi suuremaks. Loomulikult tulid jutuks ka praegused treeningud koos meeste koondisega ja Kuuba avaldas, kes on tema arvates selle koosseisu parim mängumees. Samuti uurisime noormehelt, kuidas on kulgenud tema areng saapamaal ja mida ta ootab uuelt hooajalt.
Gregor, alustame juttu U20 EM-ist. Seitsmest mängust üks võit ja kukkumine B-divisjoni. Ilmselt ei saa rahul olla?
Kindlasti polnud meie eesmärk viimaseks jääda. Nagu ka (Alar) Varrak ütles, siis meie miinimumeesmärk oli ikkagi püsima jääda, aga seda me kahjuks erinevatel põhjustel ei suutnud. Kahjuks läks seekord nii.
Mille taha see siis jäi, kui näppu peale panna? On teil analüüsid tehtud?
Mina ütleks, et kõige suurem löök oli ikkagi (Henri) Veesaare kaotamine. Ta oli meil nii kaitses kui ka rünnakul põhimängija. Isegi kui tal läks mõni mäng halvasti ja visked ei kukkunud, siis ta tõmbas vastaste kaitse enda peale ja teistel oli rohkem võimalusi. Ilma temata mängisime alla oma võimete. Kindlasti oleks saanud paremini.
Kui suur oli mängupildi ärakukkumine ilma Henrita?
Meil oli ikka palju raskem mängida. Viimastes mängudes lõi väsimus ka välja ja enam ei saanud üldse käima. Horvaatia vastu jäime kohe kõvasti taha ja sealt oli juba väga raske tagasi tulla.
Kui võtta teie vastased üksipulgi lahti, siis kes olid need koondised, kes tundusid täiesti teisest klassist ja kes olid mängitavad?
Alguses tundus Hispaania ülitugev. Kui nemad vabalt visata said, siis panid kõik sisse. Lõpuks jäid nad küll kümnendaks, aga meie vastu panid päris hästi. Serbial oli hea võistkond, aga minu arust, kui me oleks hästi mänginud, siis me oleks saanud nendega tasavägisemalt mängida.
Aga sellist päris hullu tunnet ei tekkinud, et mõne riigi U20 kutid on nii palju ees?
Arvan, et oligi nii, et olime igas asjas teistest natuke halvemad ja sealt tuli see vahe järjest sisse, kui me need suuremad kaotused saime.

Kuidas Sa oma individuaalse panusega rahule jäid? Mis läks hästi ja mis halvasti?
Ei ütleks, et see oli mu elu kõige parem turniir. Montenegro vastu mängisin hästi, aga teistes mängudes oleks lootnud ja tahtnud paremini mängida. Aga ma töötan edasi ja proovin paremaks saada.
Kas Sa tundsid, et võistkonnakaaslaste pilgud pöördusid rohkem Sinu poole, kui Veesaar vigastusega välja kukkus? Sa oled ikkagi Itaalias mängiv kutt.
Ma ei teagi, kas hakkasid just minu poole vaatama. Arvan, et see tuli vast kuidagi loomulikult. Tundsin ise ka, et pean nüüd rohkem tegema ja proovisingi.
Turniiri eel ja ajal räägiti, et selle koondise tagaliin on nõrk, aga korvi all ja äärtel on mehed olemas. Kuidas Sina tundsid, kas turniir jäi ka tagaliini nõrkuse taha?
Ma ei tea, kas just otseselt tagaliini nõrkuse taha, aga meil oli ka EM-i kõige noorem koondis. Meie tagaliinis olid aasta nooremad. Arvan, et aasta pärast ei saa enam öelda, et nad nõrgad on. Vähemalt mina arvan nii.
Võib-olla jäi siis rohkem kogemuste taha?
Kogemuste taha võib-olla küll. Pole varem nii kõrgel tasemel ja nii heade vastaste vastu mänginud.
Kuna Sina ja Karl Markus Poom kerkisite Veesaare vigastuse järel koondise liidriteks, siis võib vist öelda, et Itaalias tehakse Eesti poistega head tööd?
Ma loodan küll, et tehakse (Naerab.). Vähemalt selle turniiri järgi võiks nii öelda, kui me olime seal koondise liidrid.
Kas oled rahul sellega, mida Sa Itaalias õppinud ja seni korda saatnud oled?
Olen rahul küll. Alati saab paremini, aga olen rahul selle otsusega, et sinna läksin. Sel aastal olen uuesti Centos ja proovin seal rohkem ja paremini mängida.
Tuleme korra Henri Veesaare juurde tagasi. Sa nägid teda treeningutel ja kuni vigastuseni ka mängudes. Mis on tema fenomen, et teda peetakse viimaste aastate üheks talendikamaks eestlaseks korvpalliväljakul?
Eks ta ole selline väga pikk ja liikuv korvpallur, kes oskab mängida ja saab mängust aru. Seda on kohe näha, et ta on hea mängija. Ta tahab korvpalli mängida ja teeb selle jaoks tööd ka.
Veel üks eesliini mees Kaspar Sepp oli mullu samuti USA-s. Sa oled temaga ka varem koos mänginud. Kas ja kuidas on ta USA-s selle aastaga arenenud?
Eks ta on ikka arenenud. Minu arust viskas ta nüüd natuke rohkem peale ja viskekäsi oli parem, vähemalt trennis vaadates. Põrgatuse pealt läks rohkem läbi ja üks-üks võttis ka rohkem ette. Rünnaku poole pealt on ta kindlasti paremaks läinud, kaitses tegi nagunii alati oma asjad ära.
Kes Eesti liigas mängivatest kuttidest Sulle kõige parema mulje jättis? Kes on teinud kõige suurema arengu võrreldes selle ajaga, kui Sa neid viimati nägid?
Mind üllatasid kõige rohkem (Patrick) Malm ja (Kaarel) Välb, sest mina ei ole nendega varem koos mänginud. Minu arust olid nad täitsa head kutid ja minule meeldis nendega mängida.

Mida Sa uuelt hooajalt ootad? Kui palju peaks Sinu statistika paranema, kas peaksid rohkem vastutust saama?
Numbrite kohta ei oskagi täpselt öelda, aga loomulikult tahan rohkem mängida ja rohkem punkte visata. Tahan trennis iga päev paremaks saada.
Kas Serie A2 on Sinu jaoks hetkel hea tase?
Ma arvan küll.
Iseloomusta seda liigat. Kas see on tempokas liiga või rohkem selline vanameeste liiga, kus kavalusega ära lahendatakse? Või on seal kõike?
Ma ütleks, et see on segu. Seal on nii kiirust kui ka füüsist ja kavalust. See on päris füüsiline liiga.
Aga noortele meestele ikka antakse võimalust või iga minut tuleb vere hinnaga välja võidelda?
Mina ütleks, et pigem ikka vere hinnaga. See oleneb ka treenerist ja meeskonnast, aga minul tuli nende minutite eest võidelda.
Kas Sinu pikem tulevik ongi nüüd seotud Itaaliaga, kuna Sul on Itaalia mängijapass? See annab päris olulise eelise.
Praegu arvan küll, et tulevik on Itaalias. Kuna olen kirjas kohaliku mängijana, siis arvan, et see oleks mõistlik.
Joonas Riismaa, Mikk Jurkatamm ja teised tegid ka hüppe kõrgliigasse. Millal seda Sinu puhul näeme? Kas Sul on mingi plaan enda jaoks valmis joonistatud?
Plaani päris ei ole. Eks tulevik näitab. Proovin nii pea kui võimalik sinna mängima ja treenima saada, aga kui saan A2-s mängus 30 minutit mängida, siis on valiku koht.
Praeguses vanuses peaksid iga aastaga oma arengus päris korralikult edasi astuma. Kas Sa ise tunned ka seda?
Jah. Ma arvan küll, et mul on praegu selline vanus, kus peaks iga aastaga nii füüsiliselt kui ka tehniliselt paremaks saama. Eks ma püüangi seda teha.
Kui suur on tasemevahe Itaalia esiliiga ja kõrgliiga vahel?
Ei teagi, sest ma pole veel Serie A-s mänginud (Muigab.). Aga arvan, et füüsises, kiiruses ja igas muus asjas ollakse seal natuke paremad. Välismängijaid on ka oluliselt rohkem ja ka see kindlasti tõstab taset.
Kui üllatunud Sa oled, et Jukka Toijala Su meeste koondisesse kutsus?
Varem pole sellest juttu olnud. Eelmisel reedel rääkisin Jukkaga ja siis ta kutsuski mu siia trenni tegema.
Kuidas meestekoondise tase on?
Tase on ikka päris hea. Äge on vaadata ja siin trennis kohal olla ja teiste mängijatega mängida.
Kes on senistes trennides Sulle kõige kõvema mulje jätnud?
Kõige ägedama mulje on jätnud äkki (Sander) Raieste. Ta on ikkagi Euroliiga mängija ja ma pole teda varem oma silmaga mängimas näinud.
Kelle vastu pead mängulistes olukordades kõige rohkem punnitama?
Minu positsioonil on siin Leemet (Böckler), (Sander) Raieste, Joonas (Riismaa) ja Hugo (Toom). Nende vastu olengi kõige rohkem kaitses mänginud.
Ja annab siis tunda, et Euroliiga mees on ikka veidi teisest klassist?
Eks ikka on.




