Close

INTERVJUU | Sander Raieste verevahetusest Baskonias: kahju, et nad ära lähevad, aga see on profikorvpalli osa

-Sander Raieste | Foto: Siim Semiskar

Möödunud hooajal rõõmustasid Eesti Euroliiga fänne Hispaania suurklubi Baskonia ridadesse kuuluvad Sander Raieste ja Maik-Kalev Kotsar, kes paraku ei saanud hooajasisestes “akendes” Eesti koondist aidata. Eesti selle korvpallisuve kulminatsiooniks oleval olümpiamängude kvalifikatsiooniturniiril teeb Baskonia eestlastest kaasa vaid Raieste. Korvpall24 portaal püüdis kinni Eestis turniiriks valmistuva mängumehe ja uuris temalt nii klubi kui ka koondise kohta.

Raieste on Vitoria-Gasteizis peaaegu et oma poiss. 204 cm pikkune ääremängija liitus Baskonia süsteemiga juba 2016. aasta suvel, olles tollal 17-aastane. Põhimeeskonna eest hakkas eestlane mängima hooajal 2020/21, sellele eelnes aastane laenuperiood BC Kalev/Cramos. Mullune hooaeg kulges Baskonia jaoks suhteliselt edukalt, kuid lõppes nii Euroliigas kui ka Hispaania kõrgliigas (ACB) loodetust varem. Euroliigas pidas Raieste 19 mängu, kogudes keskmiselt 1,3 punkti ja 1,1 lauapalli. Hispaania liigas olid tema numbrid veidi paremad: 27 mänguga 2,7 punkti ja 1,9 lauapalli.

Raieste rääkis Korvpall24 portaalile rahvusmeeskonna tänavusest koosseisust, mis võrreldes mulluse koondisega on mitme puuduja tõttu märksa noorem. Jutuks tuli veel ühe kõige olulisema puuduja, Maik-Kalev Kotsari võimas debüüthooaeg Euroliigas, Raieste enda roll ja tulevikuplaanid, Baskoniast lahkuvad sõbrad ja meeskonna komplekteerimine uueks hooajaks. Samuti küsisime Raiestelt, kas tema arvates oli mingit vastumürki Kyle Guy’le, kes kukutas Baskonia Hispaania liiga play-off‘is konkurentsist.

Koondises käib töö täie hooga. Sinu jaoks on see vist üsna tavaline rutiin, et pikk hooaeg ja siis suvi otsa?

Jah, nii ta need viimased aastad olnud on. Iseenesest on mõnus ennast suvel liigutada ja koondises on alati tore olla, eriti arvestades seda, et aasta sees meid ära ei lasta. Tuleb suvel seda aega targalt ära kasutada ja olla koondisega nii palju kui võimalik.

Mis seisus koondis on? Paljud EM-tiimi põhitegijad on eemal. Kas tase on mõnevõrra madalam?

Ma ei ütleks, et madalam. Koondis on lihtsalt hulga noorem. Tuleb mängida nendega, kes meil kohal on, aga ma ei saa öelda, et me ei lähe sellepärast tulemust tegema. Kuna paljud on eelmisest suvest saati nagu oravad rattas kaks aastat järjest pannud, siis arvan, et see on normaalne, kui mõned inimesed ei saa tulla või tahavad lihtsalt natuke puhata.

Räägime Maik-Kalev Kotsarist, kes on üks eemalejääja. Sa nägid teda kogu hooaja jooksul Baskonias arenemas. Kõrvaltvaataja jaoks tegi ta väga vägeva aasta, aga kuidas seestpoolt paistis?

Ma tunnen Maiki sellest ajast, kui olin 15 või 16. Olen alati teadnud, milleks Maik võimeline on ja minu jaoks polnud see mingi üllatus. Ta oli selleks võimeline juba hooaja alguses. Võib-olla oli tal vaja lihtsalt natuke rohkem harjuda ja vabavisked olid peas kinni. Arvan, et ta sai ennast väga hästi käima ja seda näitab ka teiste tiimide huvi tema vastu. Need on tiimid, kes lõpetasid Euroliigas meist kõrgemal. Mul on tema üle hea meel.

Kuidas Sa enda hooajaga Baskonias rahule jäid?

Eks see oli üles-alla, nagu igal aastal. Oli helgemaid hetki ja oli õnnetumaid hetki. Hooaja keskel, kui meil oli rohkem mänge, sain rohkem minuteid, aga lõpuks oli meil kaks või kolm meest, kes ei mahtunudki rotatsiooni. Aga see on tõsiasi ja tuleb teada, mis rollis sa võistkonnas oled. Otseselt nutma millegi üle siin küll ei hakka.

Kui palju oli klubi sees hooaja lõpus negatiivsust, kuna teie hooaeg kulges üsna positiivselt, aga lõpp vajus täielikult ära?

Kuna põhihooaeg oli üllatuslikult hea ja meil oli palju uusi nimesid, siis võib-olla tekkiski selle tugeva põhihooaja pealt illusioon, et me võiksime kuhugi kaugemale jõuda. Aga kui sa vaatad tähtsaid mänge, siis viimase Euroliiga mängu, et play-off‘i saada, Copa del Rey (Hispaania karikavõistlused) ja ACB play-off-mänge, mida meil oli vaja võita, me ei võitnud. Klubile oli see kindlasti raske, sest nad olid arvestanud, et play-off‘idega tuleb veel mingit raha sisse. See tegi kindlasti asja keeruliseks.

Hispaania play-off‘ides kukutas teid konkurentsist põhimõtteliselt üks vastaste viskaja. Kas peatreeneril ei tekkinud vahepeal mõtet Sind Kyle Guy peale panna?

Seda tuleb treeneri käest küsida (Muigab.). Aga Guy pani Madridi seerias ka esimeses mängus kohe 30 punkti. Seal ei olnud vist vahet, kes tal peal oli, sest mees oli nii hoos. Arvan, et peatreener oleks võinud ka ise teda katma minna ja see ei oleks suurt midagi muutnud.

Saan aru, et Sa jätkad Baskonias?

Jah, mul on üks aasta veel.

Mitmed Sinu suuremad sõbrad lahkuvad Baskoniast. Kuidas see Sinu olukorda klubis muudab?

Kurb on kindlasti. Lätlasega (Arturs Kurucs – toim.) olen põhimõtteliselt terve oma karjääri koos olnud. Isegi siis, kui ma Kalev/Cramos mängisin, oli tema VEF-is. Oleme nii palju ninapidi koos olnud ja oleme head sõbrad. (Rokas) Giedraitisega sain ka väga hästi läbi ning (Steven) Enochi ja (Max) Heideggeriga samuti. Kahju, et nad ära lähevad, sest punt oli eelmisel aastal tõesti kõva ja paljud nendest vanadest olijatest, kellega ma põhivõistkonna juures tööd alustasin, on nüüd läinud. Põhimõtteliselt on ainult (Tadas) Sedekerskis ja (Matt) Costello järele jäänud. Sellest on kahju, aga selline verevahetus käib alati asja juurde.

Baskonia Baltikumi punt on lagunenud. Pead koos Maikiga nüüd eestlaste maffia tegema?

Jah, nüüd on eestlased lõpuks ülekaalus, muidu oli leedukatega võrdselt. Kahju on ikka, sest oleme põhimõtteliselt ühe kultuuri inimesed, aga arvan, et nende uutega, kes asemele tulevad, saab samuti kõik asjad klappima. See kõik on profikorvpalli osa ja keegi ei olegi tavaliselt kümme aastat ühe klubi juures.

Kuidas Sa Baskonia senise komplekteerimisega rahul oled? Päris palju nimesid on juba välja käidud.

See on alati spekuleerimine. Nimed nimedeks, aga päris pildi saab alles siis kätte, kui me hakkame koos trenni tegema. Hea on see, et peatreener jätkab ja võib-olla sai ta mängijaid natuke rohkem enda visiooni järgi võtta. Kindlasti tuleb usaldada klubi ja tuleb usaldada treenerit, aga pildi saab kätte alles siis, kui trennid pihta hakkavad. Eelmisel aastal oli meil ka palju tundmatuid nimesid ja kõik kahtlesid, aga lõpuks saime selle asja päris hästi jooksma.

Lõuna-Euroopas on päris tihti selline traageldamine, et kui hooaeg lõpeb kehva emotsiooniga, siis peatreener võtab tihti vastutuse. Teil seekord nii ei läinud. Kas see tuleb kasuks?

Kindlasti. Mul hakkab Baskonias kaheksas hooaeg ja ma olen näinud vist seitset eri treenerit. Hispaanlased on hästi lühikese süütenööriga ja ei karda üldse kedagi lahti lasta. Arvan, et see oli õige otsus, et treener jätkab. Turg on ka selline, et vähemalt mina ei kujuta ette, kust kedagi paremat võtta, kes oleks reaalselt nõus meile pukki tulema. See on kindlasti tähtis, et ta jätkab ja saab oma visiooni edasi teha. Kui sa vaatad Euroliiga tugevamaid süsteeme, siis nad on suutnud jätkusuutlikult seda asja arendada. Vaadake kasvõi Madridi Reali dünastiat, kus sama treener ja sama tuumik on nii pikalt koos olnud ja saanud selle asja lõpuni valmis ehitada. Arvan, et on tähtis anda talle veel üks aasta ja vaadata, mis siis saab.

Sa ütlesid, et profikorvpallis tihti kümmet aastat ühes klubid ei olda, aga Sinul hakkab Baskonias kümnele lähenema. Kas Sina kuhugi ära ei kibele?

Vahel tundub ikka, et kuskil mujal on muru rohelisem, aga tegelikult olen Baskonias rahul. Ei saa just tihti võimalust olla nii pikalt Euroliiga klubi juures ja seal põhimõtteliselt kohalikuks saada. See on lahe ja paljudel sellist varianti ei teki, eriti veel välismaalasena. Ma pole seal ju kohalik poiss. Mul on üks aasta jäänud ja eks siis pärast vaatame edasi, aga ära ma küll kuhugi ei kibele. Siin tuleb maha istuda, rääkida ja mõelda, et mis see järgmine samm võiks olla, aga kõigepealt tuleb see hooaeg ära teha.

Kas teised klubid on Sinu kohta küsimas käinud? Kas siis ülemineku või laenulepingu asjus.

Ma arvan, et see ei ole info, mida ma peaksin avaldama. Ma ei ütle selle kohta mitte midagi (Naerab.).

Kuidas Sa enda rolliga rahul oled? Vahepeal jäid koosseisust välja.

Kui sa stabiilsust otsid, siis selles mõttes on kindlasti keeruline, aga tuleb aru saada, et sellistes võistkondades on see normaalne. Eriti nüüd, kui olime esikümne seas. Kui sa vaatad, siis enamik võistkondi on komplekteeritud nii, et seal on 15-16 mängijat. See on normaalne, et mingid inimesed jäävad koosseisust välja. Lõpuks harjud sellega ära. Lihtsalt kui sul jääb paar mängu vahele, siis pead olema valmis selleks, et sa alustad ja mängid 20 minutit. Seda oli eriti palju hooaja keskel, kui meil oli hästi palju mänge. Euroliigas istusid väljas ja Hispaania liigas alustasid ja mängisid 20-25 minutit. Selline valmisolek on hästi palju peas kinni, aga see ongi normaalne.

Sind see rivist välja ei löönud?

Kohati, kui need pausid jäävad pikemaks, on raskem rütmi leida, kui hakkad väikeste sutsakate kaupa uuesti tegema. Mängutunnetus kaob mingil määral ära ja seda isegi siis, kui sa trenni teed. Päris mäng on ikka natuke teistsugune. Aga ma arvan, et see kõik käib selle töö juurde. See on lihtsalt midagi, millega tuleb hakkama saada ja ongi kõik.

Hooaja lõpupoole jäi Sinu roll väiksemaks ka ACB-s. Kas Sa tunned, et Sul jäi endal millestki puudu või millest see tulenes?

Kui seda seeriat jälgisite, siis meil põhimõtteliselt oligi tugevama seitsme-kaheksa mehe rotatsioon ja viimased kolm ei mänginud üldse. See käib play-off‘is alati asja juurde, et rotatsioonid lähevad lühemaks. Minu positsioonil mängis (Rokas) Giedraitis iga mäng peaaegu 40 minutit. Treenerile ei saa midagi pahaks panna, sest see ongi normaalne korvpalli osa.

Kas järgmisel hooajal on olelusvõitlus sama karm?

Eks ole näha, kuna nüüd on uued mehed vastas. Ma ei oska ise ka midagi oodata. Ehk annab mulle eelise see, et olen seal kauem olnud, aga muidugi tuleb ka ise mees olla. Praegu on raske spekuleerida. Ei kujuta ette, mis sealt tuleb, kes seal lõpuks kohal on ja mis visioon treeneril on. Vaatame, mis saab.

scroll to top