Close

EESTI KORVPALLI TULEVIK | Poiste U16 vanuseklass: talendikas seltskond, kust võiks rahvuskoondisele järelkasvu oodata küll

-Poiste U16 vanuseklassi võitja Audentese SK | Foto: Siim Semiskar

Korvpall24 portaal jätkab ka sel suvel eelmise aasta traditsiooni, kui pärast Eesti noorte meistrivõistluste lõppu rääkisime erinevates vanuseklassides finaalturniirile jõudnud võistkondade treeneritega, et teada saada, mis seisus see konkreetne vanuseklass praegusel hetkel on.

Seekordses loos kajastame igapäevaselt asja sees olnud treeneritega poiste U16 vanuseklassi, kus mai teises pooles krooniti meistriks Audentese SK, kes oli põnevas finaalis 87:83 parem Reinar Halliku KK/Vinni-Pajusti Gümnaasiumi tiimist. Pronksikohtumises sai Tartu Ülikooli I meeskond 101:73 jagu Rae Spordikool/Kiili SK võistkonnast.

Esinelikusse jõudnud meeskondade peatreenerid Sixten Tomingas, Andres Sõber, Joosep Toome ja Brett Nõmm rääkisid Korvpall24 portaalile, kui kõrgeks nad hindavad U16 poiste üldist taset ning kas ja kui palju näevad nende silmad selle vanuseklassi kuttide hulgas tippkorvpalluri materjali. Lisaks palume treeneritel võrrelda ennast lähinaabritega ning tõmbame üles veel mõnegi väga põneva teema, alates välismaale siirdumisest kuni lapsevanemate toetuseni.

U16 vanuseklassi poiste Eesti koondise peatreener on Martin Rausberg ning tiimi selle hooaja kulminatsioon on 4.-13. augustil Rumeenias, Pitestis toimuv B-divisjoni EM-finaalturniir. Juuni lõpus ja juuli alguses mängis U16 koondis Soomes peetud Põhjamaade meistrivõistlustel ning lõpetas turniiri võitjana, kui koos Soome ja Taaniga lõpetati nelja võidu ja ühe kaotusega ning konkurente edestati tänu paremale omavaheliste mängude korvide vahele.

-Sixten Tomingas | Foto: Siim Semiskar

SIXTEN TOMINGAS (Audentese SK)

Sixten, milline on Sinu hinnangul praegune U16 tase?

Sa küsisid seda minult ka eelmine aasta, kui jäin final four‘il põhimõtteliselt sama satsiga neljandaks. Siis oli meil Oliver Kullamäe juures, aga meil olid ainult 2007. a poisid.

Kui ma õigesti mäletan, siis ennustasid, et tulete järgmisel aastal meistriks.

Jah, aga siis ma ei teadnud, et Oliver ära läheb ja (Rasmus) Olop juurde tuleb. Meil on Jossiga (Joosep Toomega – toim.) satsid omavahel väga kokku kasvanud, sest oleme väikesest peale koos teinud. Reinar (Hallik) on siin natuke vett seganud. Nad värbasid sel aastal ikka kõvasti, võtsid endale seitse uut meest ja tõusid selliseks võistkonnaks, keda oli vaja võita. Ma olin hooaja alguses suht enesekindel. Teadsin, et meil on final four‘i kogemus ja palju häid mänge all. Nagu ma olen öelnud, siis lõppudega me ei kaota. Arvan, et me pole selle satsiga juba paar aastat lõppudega kaotanud.

Räägime indiviididest. Kas teistes satsides on eredamaid esilekerkijaid?

Kuna ma olin koondise juures ka 1999. aasta pundiga, kes on nii-öelda see kuldne põlvkond, siis ma ütleks, et siin on näha sarnasusi. (Kaur-Kennerth) Tomann on individuaalselt võib-olla isegi natuke andekam kui oli näiteks (Sander) Raieste tol ajal, Kullamäed on Kullamäed ja minu arvates on meil veel üks mängija, kes võiks olla nagu Matthias Tass, kui ta natuke kasvaks ja ta kasvab. Siis Tartus on paar väga ägedat kutti ja Reinaril on paar tagumist kutti, kes suudavad survestada ja palli üle tuua. Ma ütleksin, et mul on sellele vanuseklassile väga kõrged ootused. Siin on vähemalt kolm või neli meest, kes peaksid jõudma meeste koondise ringi.

Kas kokku 33 võistkonda on vähe või palju?

Arvan, et arv on okei, aga tase on liiga kõikuv. Aga U16 liiga tase kõigub aastast aastasse ja konkreetselt 2007. aasta vanusegrupi tase on päris hea. Natuke eristuvad Tartu, meie ja Reinari korvpallikool ja siis neljas kuni kaheksas on suhteliselt samal tasemel. Aga kõva andmine oli kõigiga ja tänu sellele oleme ka kõik paremaks saanud.

Mida Sa arvad selles vanuses välismaale minekust? Mõni treener pooldab seda, mõni mitte.

Aga mis sa arvad, mida ma peaksin järgmisel aastal (Kaur-Kennerth) Tomanniga saalis tegema? Kas lähen ise talle trennis vastu või (Muigab.)?

Äkki Eesti meistriliigasse?

Arvan, et see pole õige signaal, kui hakkame lapsele kogu aeg andma ja andma. Võib-olla ta tahabki ise pea ees vette hüpata, võidelda ja Euroopa tippu jõuda.

Millest jääb Eesti võistkondadel võrreldes teiste EYBL-i klubidega puudu, mis on samal tasemel ja mis parem?

Kui räägime konkreetselt meie satsist, siis individuaalselt oleme kindlasti paremad. Taktika poolest jääme alla, aga see on minu enda valik, sest minu jaoks on teised asjad olulisemad. Kaitse survega jääme vahepeal võib-olla hätta, sest oleme natuke suuremad. Mul oli ikkagi ka “number kolme” peale panna 197 cm pikkune poiss ja see on juba päris korvpalli moodi. Tagumistest peaks (Holger) Suurorg minu arvates U18 koondises pildil olema. Ta on lihtsalt hilise arenguga, aga küll ta jõuab. Täna ta lihtsalt veel ei suuda survestada. Aga üldkokkuvõttes (Kaunase) Žalgirisele panime ju ära. Madridi Realilt saaksime nätaka, aga Põhja-Euroopas oleme kindlasti eesotsas.

Eesti U16 korvpallil pole häbeneda midagi?

Kindlasti mitte! EYBL-i final eight‘is oli kolm Eesti satsi, nendest kuue hulgas samuti kolm ja nelja hulgas kaks. See, et keegi Eestist EYBL-i võidab, on ka väga harukordne. Olen väga rahul ja on olnud väga motiveeriv aasta. Oleme saanud ninanipse ja oleme pidanud rohkem pingutama, aga nagu öeldakse, siis tibusid loetakse kevadel ja meie lugesime need tibud kõik ära.

-Andres Sõber | Foto: Siim Semiskar

ANDRES SÕBER (Reinar Halliku KK/Vinni-Pajusti Gümnaasium)

Andres, kui vaatad kogu U16 vanuseklassi, siis mis tasemel kutid on? Kas meil talente on?

Sellega ei ole üldse probleemi. Meil on kümme täiesti tõsiseltvõetavat kossupoissi. Mul saab sel kevadel treenerina 40 aastat täis, alates (Martin) Müürseppadest, (Gert) Hendriksonidest ja (Rain) Küttistest. Ma ütlen, et meil on poisse küll, aga meil oleks vaja ühte meeskonda juurde ja laseme neil juba meistriliigas mängida. Ärme pooseta, et tahame olla profid, sest me pole profid. Rapla on täielik nali, seal on viis välismaalast ja (Rait-Riivo) Laane ning (Kaarel) Välb ja (Markus) Ruubel istuvad pingi peal. Nad peaks 30 minutit mängima! Ma olen vanaks saanud ja vaatan neid asju sellise nurga alt. Aga siin U16-s on kihvtid kutid, nagu (Rasmus) Olop, siis meil on (Andries) Kivimägi, kes on ju super kutt. Arvan, et (Martin) Rausberg saab väga toreda Eesti koondise teha.

Kaur-Kennerth Tomann läheb nüüd välismaale, Itaaliasse. Mida Sina noorelt välismaale minekust arvad?

Ma ei vaata sellele hästi. Eks nad ise otsustavad, aga ma kardan pihtide vahele jäämist. Ta on Eestis praegu superstaar, väike LeBron James meie taseme juures. Aga nüüd on küsimused, kuhu ta läheb, kes on tema treener, palju ta mängida saab jne. Ta mängis juba eelmisel aastal esiliigavõistkonnas ja sai seal neli-viis minutit mängu kohta, aga omal ajal 15- või 16-aastane Sten Sokk mängis selles vanuses juba Tiiduga (Tiit Sokk – toim.) meistriliigas. Äkki oleks tema koht võinud juba sel aastal hoopis meistriliigas olla? Soovin talle kõige paremat, sest ta on ülimalt andekas poiss, aga annaks jumal, et tal ei läheks nii, nagu paljudel meie kuttidel, kes välismaale lähevad.

Mis on Sinu arvates kõige suurem vahe noorte ja meeste treenimisel? On seal üldse mingit vahet?

Ei ole. Minu jaoks ei ole. Kõige väiksemad on mul U12, kellega mängisime sel aastal esimese kaheksa hulgas ja saime kolm võitu. Sa räägid neile rohkem laste keeles, aga nende U16 poistega siin teen täpselt samamoodi, nagu tegin Tarva ja Karudega – kang õlga ja hommikul kell 6.30 trenn kaks korda nädalas. Mingit vahet ei ole. See on vist kõige noorem aastakäik, kus võib selliseid asju teha. Nad on väga siirad ja tegid ausalt trenni. Meil vajusid lõpus kaks meest ära, aga need olid 2008. aasta poisid. Kui jumal annab meile järgmiseks hooajaks (Rakvere) Tarva, siis võib see kolmik järgmisel aastal istuda Tarva pingil ja siis hakkame nägema sellist korvpalli nagu nägime siin (intervjuu on tehtud enne Rakvere Tarva meistriliigast loobumise uudist – toim.). See oli täitsa vaatemänguline, kuidas poisid panid.

U16 sarjas on 33 poiste võistkonda. Kas see on Sinu arvates normaalne arv?

See on normaalne. Nii U16, U18 kui ka U14 vanuseklassis on igas aastakäigus väga häid poisse. Tähtis on see, et osad mängivad ka EYBL-it. Kohati mängivad nad ju nagu vanad mehed, targalt ja vaoshoitult. 33 meeskonda on vägev.

Ehk siis Eesti korvpallil pole midagi häbeneda?

Kust otsast? Ma nokin kogu aeg (Jukka) Toijalat, et kas ta teab ikka, et me panime EYBL-is Tapiolan Honkale ja Ura Basketile ära. Meie kossul pole mitte midagi häda nii kaua, kui meil on neid külahulle, kes tahavad kossu teha. Ka meie mudelil pole mitte midagi viga. Meil tuleb kogu aeg aina paremaid poisse juurde, kes jõuavad aina parematele kohtadele nii Euroopas kui ka maailma tasemel, nagu (Maik-Kalev) Kotsar, (Henri) Drell või (Kerr) Kriisa. Minu meelest on praegu kõik hästi.

-Joosep Toome | Foto: Siim Semiskar

JOOSEP TOOME (Tartu Ülikool I)

Joosep, milline on Sinu hinnangul U16 poiste üldine tase ja kas 33 satsi on vähe või palju?

Arvan, et praegust korvpalli seisu arvestades on see okei number. Kindlasti võiks rohkem olla ja populaarsematel aegadel ka oli rohkem. Pead ei anna, aga arvan, et oli. Kui võrrelda eelmiste aastakäikudega, siis tase on ehk veidi parem. Minu hinnangul selle aastakäigu parim mängija, Oliver Kullamäe, on juba välismaale ära läinud. Nüüd läheb ka Kaur-Kennerth Tomann ja nad peavadki minema. Heade aastakäikude parimad poisid peavad välja minema. Arvan, et selle aastakäiguga võib mängida küll. Eriti kui me räägime noortekoondisest.

Kas neid indiviide on veel, kes võiksid välismaale minna?

Kindlasti on, aga nimesid ei taha välja tuua.

Kui suur on vahe, kui võrrelda ülemise ja alumise otsa võistkondi meeskondlikult?

Enne seda hooaega ja juba eelmisel hooajal arvasin, et selles aastakäigus on kolm satsi, kes on teistest kraadi võrra paremad. Need olime meie, Audentes ja Reinar Halliku korvpallikool. Oli üllatav, et see vahe ei ole üldse nii suur. Rae on väga head tööd teinud, Viimsi, Keila, Rakvere ja Nord ka. Esimeses divisjonis, kus mängivad kaheksa tiimi, polnud ühtegi mängu, mida oleks saanud kergelt võtta. Teises divisjonis teeb Nõo head tööd, eriti arvestades seda, et tegu on väikese kohaga, ja Pärnus on tubli sats aasta nooremaid. Kokku on 10 täitsa korralikku satsi. Võib-olla teen kellelegi liiga, aga esimestena tulevad pähe need.

Tundub, et esinelik üritab mängida modernset korvpalli. Kui hästi see selles vanuses välja tuleb?

Arvan, et see on õige, et võistkonnad nii teevad. Alati on lihtsam tempot alla tõmmata kui üles kruvida ja agressiivsuse pealt minna passiivsemaks. Arvan, et seda pole raske teha. Seda tuleb lihtsalt läbi treeningute juurutada ja samm-sammult minna. Väljakutse koht on õpetada neile, kuidas tempot kontrollida ja vahepeal ka pikemalt mängida, kas siis rünnakut või passiivsemat kaitset. See on ka üks korvpalli osa.

Millest jääb Eesti võistkondadel võrreldes teiste EYBL-i klubidega puudu, mis on samal tasemel ja mis parem?

Läti klubidega olime vähemalt meie vanuserühmas suhteliselt samal tasemel. Kui kolm parimat omavahel läbi mängiksid, siis Eesti satsid võtaksid võib-olla isegi rohkem võite. Leedu kõige tugevamate satsidega pole meie mänginud, sest nemad selles sarjas ei osale. Seal on Leedu viies kuni seitsmes sats. Nendega võrreldes on kõige suurem vahe talendid ja kehatüübid. Leedus on suurem valik ja neil on kõik 12 meest sportlikud ja on näha, et nad on kuskilt välja valitud. Meil on igal klubil raske ühest aastakäigust 12 poissi kokku saada, kellega kannataks ühte stiili mängida. Mängustiili kohapealt pole kahjuks juba mitu aastat, alates COVID-i algusest, saanud ennast venelastega võrrelda.

Aga individuaalsete oskuste vahe polegi nii suur ja ongi lihtsalt valiku vahe?

Jah, mõned kujud on seal võib-olla suuremad, eriti suuremates Leedu klubides, aga arvan, et individuaalsete oskuste poole pealt vahe sisse ei tule. Aga kui sul on 12 venda, kes kõik tahavad professionaalseks korvpalluriks saada, siis treeningul on mentaliteet, tempo ja võitlus hoopis teine. Meil on ainult mõned üksikud, kes on valmis oma elus ohverdama, et proovida oma täit potentsiaali realiseerida.

Mis vanuses hakatakse poistega rääkima seda juttu, et kas nad tahavad tulevikus korvpalluriks saada või ei taha? Kas U16 vanuses juba räägitakse sellest?

Kindlasti. Isegi varem, aga võib-olla mitte nii tõsiselt ja põhjalikult. Usun, et juba U12 vanuses võiks hakata neile sellist mentaliteeti seadma. Sõltub muidugi indiviidist, kes on valmis seda vastu võtma ja kes ei ole, aga see käib asja juurde.

Mis on peamised põhjused, miks ei taheta saada profiks? Kas ei nähta perspektiivi selles ametis või endas?

Reeglina on see nii, et nooremas eas tahavad kõik saada, aga mida vanemaks nad saavad, siis üha rohkem poisse hakkab aru saama, et see võib-olla pole päris tema jaoks. Mõni ei näe endal tulevikku, mõni ei taha nii palju pühenduda või mõnel on muud huvid.

Kui palju aitab kaasa see, kui Eesti korvpallil on head ajad ja korvpall on pildis, koondis mängib EM-il ja Tartu meeskonnal läheb hästi?

Ma ausalt ei oskagi öelda. Arvan, et nende jaoks, kes korvpalli tõeliselt armastavad, pole vahet, kuidas koondisel läheb. Koondise populaarsus toob võib-olla just selle teise kihi lapsi korvpallitrenni ja seal nad saavad selle pisiku. Sinna on ikka pikk maa, kuni üks poiss otsustab, et ta tahab saada korvpalluriks. See, kui sa oma toas või mänguväljakul unistad, ei ole veel see. See otsus tuleb mingis eas teha ja siis oma elu ka niimoodi seada.

Kui palju on selles vanusegrupis vanemate toetust? Kui mina noor olin, siis minu arust ei käinud nii palju lapsevanemaid vaatamas.

Arvan, et see toetus on aastatega suurenenud. Meie grupp on hea näide. Kui me selle sama pundiga U10-s alustasime, siis julgelt üle poolte poiste vanemad on järjepidevalt käinud. Enamik käib järjepidevalt igal pool, vahet pole, kas me mängime Belgias, Leedus või kus iganes.

Kas Sa näed, et see on poistele tähtis?

Tähtis pole võib-olla see, et nad on saalis kohal, aga see üldine tugi kodus. See, et nad on nõus investeerima noore korvpallikarjääri, toetavad ja loovad neid võimalusi. Saalis kohal olemine mõjub mõne puhul ehk isegi pärssivalt.

-Brett Nõmm | Foto: Siim Semiskar

BRETT NÕMM (Rae Spordikool/Kiili SK)

Brett, U16 sarjas on 33 poiste võistkonda. Kas see on Sinu arvates normaalne arv?

Selle 33 võistkonnaga on selline asi, et osades võistkondades on poisid, kes mängivad kahes vanuseklassis. Aga ülemine ots ehk Audentes, Tartu ja Reinar Halliku poisid mängivad ka EYBL-is ja üldsegi mitte kehvade kohtade peale. Usun, et ülemises otsas on tase päris hea.

Kas nende 15- ja 16-aastaste poiste hulgas on ka selliseid, keda Sinu treenerisilm näeb tulevikus suurt korvpalli mängimas või sellest on veel vara rääkida?

Eks ikka näeb, kui mingitel mängijatel on teatud oskused olemas, mis ka meistriliigasse sobiksid, aga nüüd on ikkagi vaja nendega tööd edasi teha, et nad kunagi sinna jõuaks. Ma usun küll, et nendest seitsmest või kaheksast jõuab keegi meistriliigasse ja mitte lihtsalt pingi peale istuma, aga nimesid pole mõtet veel nimetada.

Saan ma õigesti aru, et te üritate mängida modernset ja kiiret korvpalli? Kui hästi see nendel poistel välja tuleb selles vanuseklassis?

Teiste kohta ei oska ma öelda, aga kui meie oleme puhanud ja värsked, siis kohati tuleb päris ilusaid asju, aga nagu noorteklassis tavaks, siis tavaliselt käib see üles-alla. See hooaeg on olnud niimoodi, et mõnikord on väga kihvt treener olla, aga täna ka ütlesin poistele, et viivad mu hauda ära (Muigab.).

On see noorte puhul tavaline, et tase ja kohati ka mõistus kõiguvad?

Mida vanemaks saad, seda rohkem peab olema mõistust, et õigeid otsuseid teha. Selles vanuseklassis võiks juba natuke olla. Mõnel mängijal, kes pole varem sellel tasemel mänginud ja välismaal võistlustel käinud, on võib-olla pisut keerulisem ja neil tuleb Ameerika mägesid rohkem. Aga nende puhul, kes on juba kogenud noorteliigade mängijad ja ka varem sellel tasemel mänginud, on näha, et nad on väheke stabiilsemad.


Korvpall24 plaanib tänavu selliselt läbi käia U14, U16 ja U18 noorteklassid. Eraldi artiklid teeme nii tüdrukute kui ka poiste kohta. U14 vanuseklassi lood on lugemiseks siin: POISID ja TÜDRUKUD. U16 tüdrukute artikli leiab SIIT.

scroll to top