Ukraina klubi BC Prometey tuli eelmisel hooajal Eesti-Läti liigasse, lõi kohe jalaga ukse lahti ning kindlustas endale debüüthooajal ka meistritiitli. Korvpall24 võttis ühendust Prometey ja Ukraina koondise tagamängija Ilya Sydoroviga ning uuris temalt, milliste tunnetega ukrainlane lõppenud hooajale tagasi vaatab, missuguse mulje jätsid Eesti-Läti liiga ja Eurocup, mida tähendab mehe jaoks Ukraina rahvuskoondise esindamine ning kas ta mäletab Milanos peetud mängu Ukraina ja Eesti vahel.
26-aastane Sydorov tegi Ukraina meistriliigas debüüdi hooajal 2014/2015 Yuzhny Khimiku ridades, kus ta pallis 2019. aastani. Seejärel siirdus 186 cm pikkune mängumees Prometey ridadesse, mis on mehe koduklubi ka tänasel päeval. Eelmise aasta kevadel, kui algas Venemaa täiemahuline sissetung ja Ukraina meistriliiga mängud lõppesid, sai tagamängija kirja esimesed kohtumised välisliigas. Tšehhi meistriliigas Lions Hradeci meeskonnas tegi ukrainlane kaasa viies mängus. Lõppenud hooajal jätkas Ukraina koondislane Prometey särgis ning Eesti-Läti liiga 19 kohtumises sai ta keskmiselt 21 minutiga kirja 10 punkti, 2,4 lauapalli ja 4,2 resultatiivset söötu.
Küsisime Ukraina mängumehelt, kas ta jäi Eesti-Läti liiga ja Eurocupi hooaja ning tulemustega rahule, kui keeruline oli leida motivatsiooni väiksemate klubide vastu ja minna nende mängude pealt vastamisi Eurocupi tugevate meeskondadega ning kuidas jäi ta enda hooajaga rahule isiklikus plaanis. Samuti ei saanud me küsimata jätta, kelle vastu oli Eesti-Läti liigas kõige keerulisem mängida, mille poolest üllatasid teda Eesti mängijad ja miks on tema arvates Eesti-Läti liiga õige koht Prometey jaoks. Lisaks rääkis 26-aastane Sydorov koondise esindamisest ning vabandas eestlaste ees, et Eesti koondise teekonna Milanos korvpalli Euroopa meistrivõistlustel lõpetas. Ukrainlane tõi välja kolm nime, kes temale Eesti meestekoondisest eredalt meelde jäid ja muljet avaldasid. Intervjuus selgub muuhulgas, millistel mängijatel Ukraina koondislane silma peal hoiab ja mida toob järgmine hooaeg tema jaoks.
Sul ja Prometeyl on selja taga esimene hooaeg Eesti-Läti liigas ja Eurocupis. Milliste tunnetega hooajale tagasi vaatad?
Meie klubil oli väga hea hooaeg. See oli ka ajalooline hooaeg, sest mängisime esimest korda Eurocupis ja Eesti-Läti liigas. Eesti-Läti liiga suutsime võita ning Eurocupis jõudsime nelja parema hulka, kus finaalist lahutas meid ainult kaks punkti. Olime natuke pettunud, et kaotasime poolfinaalis Ankara Türk Telekomile, aga selline korvpall ja sport kord on. Kokkuvõttes saame hooajaga eurosarjas rahule jääda, sest nelja hulka jõudmine Eurocupis on väga kõva saavutus.
Eesti-Läti liiga põhiturniiril kaotasite ühe kohtumise ning play-off-is samuti vaid ühe mängu ja võitsite kindlalt meistritiitli. Mida see tiitel sulle tähendab?
Hooaja alguses öeldi kohe, et me võidame liiga. Ma olin ka ise toona üsna enesekindel. Aga kui algas play-off ja läksime vastamisi Viimsiga, siis olid meil mitmed mängijad vigastuste tõttu puudu ning see seeria oli päris uskumatu. Viimsi oli juurde võtnud Rolands Zakise ja see muutis totaalselt nende mängu. Nad hakkasid mängima head korvpalli. Kõik ütlesid, et Prometey mängib halvasti, aga minu arvates oli lihtsalt Viimsi väga hea. Jõudsime final four’i ja me jäime veel mõnest mehest ilma. Mitmed mängijad said seetõttu rohkelt mänguaega. Olime väga õnnelikud, et alistasime vaatamata enda probleemidele poolfinaalis Tartu ja finaalis Riia VEFi. Sellisest olukorrast võitjana väljumine andis väga positiivse emotsiooni ning selle pinnalt oli hea jätkata mängudega Eurocupi play-off’is.
Prometey oli teistest Eesti-Läti liiga meeskondadest suurema eelarvega. Kuidas te palju väiksemate ja seeläbi eeldatavalt nõrgemate meeskondade vastu motivatsiooni säilitasite?
Vahepeal tuli riietusruumis motivatsioon jutuks, aga me oleme professionaalsed mängijad ja meile makstakse selle eest. Hooaja jooksul oli olukordi, kus mõned treeningud olid võitluslikumad kui mängud. Vahel treener ütles meile, et miks te mängus ei pinguta nii nagu trennis. See motiveeris meid pingutama. Mäng kestab 40 minutit. Alati tuleb anda endast maksimum ja ei tohi alahinnata vastaseid. Meil lubati selles liigas mängida ning seda peab austama.
Lisaks Eesti-Läti liigale pallisite ka esimest korda tugevas eurosarjas Eurocupis. Mis oli seal liigas peamine erinevus võrreldes Eesti-Läti liigaga?
Peamine erinevus on see, et Eurocupis mängivad kogenud mängumehed ja seal on mängutempo teistsugune. Kui Eesti-Läti liigas on 3-4 mängijat, kellele tuleb tähelepanu pöörata, siis Eurocupis on ohtlik iga mängija, kes väljakule pääseb. Tuleb keskenduda kõikidele mängijatele.
Eurocupis võitsite samuti põhiturniiril oma grupis esikoha. Kui keeruline oli minna Eesti-Läti liiga mängude pealt, kus te selgelt domineerisite, mängima Eurocupi kohtumisi, kus vastased on kõvasti tugevamad?
Võrreldes Eesti-Läti liigat Hispaania või Prantsusmaa kõrgliigaga, kus mängisid meie grupi vastased, olid meie iganädalased mängud koduliigas kergemad. Saime mänguaega ühtlasemalt jaotada ning see oli Eurocupis meile suureks abiks. Olime füüsiliselt paremini valmis nendeks mängudeks võrreldes teiste klubidega. See aitas meid Eurocupis väga palju.
Kas sina ja klubi jäite lõppenud hooaja tulemustega rahule?
Nagu ütlesin, siis see oli meie jaoks ajalooline hooaeg ja kõik jäid tulemustega rahule. Pärast Eurocupi poolfinaali kaotust olime kurvad, aga peatreener Ronen Ginzburg ütles meile mängujärgselt, et oleme hetkel õnnetud, kuid mõne päeva pärast tehtule tagasi vaadates saame olla uhked selle üle, kui ägeda hooaja tegime.
Kuidas möödunud hooajal enda mänguga Eesti-Läti liigas ja Eurocupis rahule jäid?
Ma ei saa öelda, et olen 100% rahul enda mänguga. Mul oli probleeme vigastustega. Sain novembris Ukraina koondises vigastada ja hiljem oli veel üks vigastus hooaja jooksul. Olen väga tänulik peatreenerile, kes andis mulle aja vigastustega tegeleda ja neid ravida. Usun, et olen järgmisel hooajal palju paremas seisus kui mullu. Samas kui vaadata tagasi hooajale, siis klubil läks hästi ning seetõttu saan ka ise hooajaga rahul olla.
Milliste mängijate vastu oli Eesti-Läti liigas kõige keerulisem mängida?
Toon välja kaks mängijat. Kristers Zoriksi Riia VEF-ist, sest tal on olemas väga lai oskustepagas ja ta mõistab korvpalli väga hästi. Saab olema huvitav jälgida tema tegemisi järgmisel hooajal Türgi liigas (Zoriks pallib uuest hooajast Türgi meistriliigas Izmir Petkim Spori ridades – toim.). Samuti Alterique Gilbert BC Kalev/Cramost. Ta on lühike ja väga kiire. Ma pole kõige pikem mängija, aga tema on minust veel lühem ja teda on väga keeruline katta. Tal on olemas head oskused ja kiirus.
Kas oli Eesti mängijaid, kellest sa enne midagi ei teadnud, aga kes Eesti-Läti liiga hooajal sind üllatasid oma taseme poolest? Mille poolest nad sind üllatasid?
Mul on keeruline kedagi konkreetselt välja tuua. Mind üllatas, kui hästi eestlased korvpallist aru saavad ning kui hea on nende meeskondlik mäng. Meeskondi vaadates pole nad väga atleetlikud ja oskuslikud. Enne seda hooaega ei teadnud ma väga hästi Eesti meeskondi ja klubisid, aga näiteks BC Kalev/Cramo ja seal mängivad eestlased jätsid mulle väga hea mulje. See, kui hästi nad meeskondlikult mängivad ja üksteist mõistavad, on väga kõrgel tasemel.
Kas tunned klubiga Riias olles, et Prometey side Ukrainaga on asukoha tõttu ka vähenenud?
Muidugi ei mõista me täielikult, mis olukord Ukrainas on, aga kõikidel klubis olevatel ukrainlastel on keegi kodumaal. Me suhtleme nendega igapäevaselt. Saame infot, mis seal toimub, aga me ei tea 100%, milline on elu Ukrainas. Mängijate vaatest tahame anda neile sellel raskel ajal häid emotsioone meie mängu kaudu. Proovime kaasmaalastega olla nii palju ühenduses kui suudame.
Prometey on Eesti-Läti liiga mõistes jõukas klubi ning lisaks mängite ka tugevas Eurocupis. Ilmselt saaksite ka mingis muus liigas mängida. Kas sinu hinnangul on Eesti-Läti liiga Prometey jaoks õige koht? Miks sa nii arvad?
Minu arvates on Eesti-Läti liiga Prometey jaoks hea koht, kus mängida. Usun, et see on ka liigale hea, sest me tõstame liiga taset. Kui me mängiks ainult ühe riigi meistrivõistlustel, siis see oleks veider. Eesti-Läti liigas seda olukorda ei teki, sest see on kahe riigi ühine liiga. Nüüd on Prometey näol liigas esindatud ka kolmas riik. Oleme väga tänulikud Eestile ja Lätile, et te meid vastu võtsite ning Läti korvpalliliidule, kes on meid palju toetanud.
Milline peatreener on Ronen Ginzburg ja mida ta mängijatelt nõuab?
Ta tunneb korvpalli väga hästi ja ta teab, kuidas peaks võistkond mängima, et edu saavutada. Samuti teab ta, milline peab olema hea tulemuse saamisel mängijate ja treeneri vaheline koostöö. Meeskonnas on kõige tähtsam austus üksteise vastu ja alles siis tuleb korvpall. Mängime tema käe all kiiret korvpalli ja mulle see meeldib.

Mängid ka Ukraina koondises. Mida koondise esindamine sulle tähendab?
Rahvuskoondises mängimine on olnud unistuse täitumine. Kui oled laps ja vaatad televiisorist koondise mänge, siis loodad ka ise kunagi sinna jõuda ning kanda Ukraina nime oma särgi rinnal. Praegu, kui riik võitleb oma iseseisvuse ja vabaduse eest, on see palju suurem vastutus. Au on esindada nii tugevat riiki ja rahvast, kes teevad praegu uskumatuid tegusid.
Kas mäletad Euroopa meistrivõistlustelt mängu Eesti vastu, kui sa võtsid kohtumise viimasel minutil ründelaua ja tabasid otsustava korvi, mis tõi teile tasavägises mängus võidu?
Jah, muidugi ma mäletan seda mängu ja viimast viset. Vabandan teie ees, aga kõik me mängime võidu nimel. Mäletan seda väga hästi ja usun, et ukrainlased samuti. See tagas meile pääsu Euroopa meistrivõistluste play-off’i. Kuigi saime seal Poolalt valusa kaotuse ja jäime kaheksa parema hulgast välja, oli see Ukraina korvpalli jaoks hea saavutus.
Eestlastel on see samuti siiani meeles, sest teie saite võiduga 16 parema sekka, aga Eesti jäi alagruppi pidama. Kes sulle Eesti koondisest kõige rohkem muljet avaldas?
Kõige parema mulje jättis teie mängujuht Kerr Kriisa. Ta tuli USA ülikoolist ja oli vaatamata oma noorusele väga enesekindel. Samuti Maik-Kalev Kotsar. Kõik teadsid, et ta on Euroopas kõrgetasemeline mängumees ja seda ta ka hetkel näitab. Tema mängis väga hästi, aga see polnud nii üllatav kui Kriisa etteaste. Tooksin välja ka Kristian Kullamäe, kes pallis sel hooajal Panevežyse Lietkabelises. Tema oli samuti väga hea ja põhjustas meile palju probleeme.
Play-off‘is pidi Ukraina tunnistama Poola paremust, kuid kokkuvõttes saite 11. koha. Kas jäid enda ja koondise esitusega Euroopa meistrivõistlustel rahule või jäi midagi kripeldama?
Kokkuvõttes näitasime head mängu. Võitsime Milanos Itaaliat nende kodus, kus oli suurepärane atmosfäär. Samuti võitlesime kõvasti Kreeka ja Giannise vastu. Seda mängu ei unusta ma kunagi. Võitsime esimesed kaks veerandit ja poolaja, aga lõpuks kahjuks kaotasime. See oli hea turniir. Paljud inimesed vaatasid ja elasid meile kaasa. Kõik rääkisid meist, sest me olime samal ajal turniiril, kui meie riik oli sõjas. Mul oli väga suur au olla selles meeskonnas. Muidugi oleksime tahtnud jõuda kaugemale ja Poola vastu paremini esineda, aga see on sport. Sellisel turniiril on kõik tugevad meeskonnad ja ei saa öelda, et oleksime kaotanud üllatajale. Poolal oli hea võistkond.
Eesti klubides mängib mitmeid ukrainlasi. Kas oled oma kaasmaalaste käekäiku ka jälginud?
Ma olen suur korvpallifänn. Mul pole igav korvpalli vaadata ja võin jälgida ühel päeval mitut mängu. Hoian silma peal kõigil ukrainlastel, kes mängivad teistes klubides. Olen kursis kõikide kaasmaalaste tegemiste ja nende tulemustega. Vaatasin mitmeid Kalev/Cramo mänge, eriti FIBA Europe Cupi mänge, sest seal mängis Oleksandr Kovliar. Ta on tulnud samast organisatsioonist, kust mina. Sõja tõttu on seal tegevus peatunud, aga see oli suur organisatsioon, seal olid talendikad mängijad, hea kool ja kõik võimalused. Kovliaril oli sama treener, kes mul, aga ta on minust mitu aastat noorem. Me ei ole kunagi koos mänginud, aga mul on olnud väga huvitav jälgida tema arengut ja mul on hea meel näha tema häid etteasteid Kalev/Cramos.
Nüüd kui oled ühe hooaja Eesti-Läti liigas mänginud ning siin rohkelt aega veetnud, siis millise mulje sulle Eesti ja Läti on jätnud?
Ma ei saa öelda, et miski üllatas mind siin, sest olin varem korduvalt Lätis ja Eestis käinud. Kuulusin noortekoondistesse ja sain siin mitmel korral käia. Ma olen väga tänulik selle abi eest, mida Ukraina inimesed on saanud nii Eestist kui ka Lätist.
Millega suvel ja klubihooaja vahel tegeled?
Peatun hetkel Riias, sest kui hooaeg lõppes, siis käisin kannakõõluse operatsioonil. See pole tõsine vigastus, aga operatsioon oli vajalik, et vältida tõsisemat vigastust tulevikus. Hetkel on käsil taastumisperiood. Töötame arstide ja füsioterapeutidega selle nimel, et mu taastumine kulgeks edukalt.
Kas järgmisel hooajal jätkad Prometey ridades?
Jah, olen ka järgmisel aastal Prometeys. Mul on klubiga leping, mis võimaldab nii sügisel algaval kui ka ülejärgmisel hooajal klubis jätkata.





On tore näha, et Eesti korvpall areneb ja konkureerib teiste riikidega