TalTech/Optibeti meeskond ei saanud lõppenud hooajal oma mängu kuidagi käima ning Paf Eesti-Läti liigas esimesena play-off‘i ukse taha jäänud tiim pidi ka Eesti meistrivõistlustel tunnistama kohe veerandfinaalis Viimsi/Sportlandi paremust mängudega 3-0. TalTechi ühe kogenuma mängumehe Erik Keeduse sõnul jäi aastast palju asju kripeldama ning eesmärgid jäid meeskonnal täitmata ja potentsiaal välja mängimata.
Aprillis 33-aastaseks saanud Keeduse enda numbrid olid ka tema viimaste aastate madalaimad, kui keskmiselt 21 minutiga kogus kogenud ääremängija 5,9 punkti, 3,7 lauapalli ja 1,7 resultatiivset söötu. Küll oli pikaaegne Eesti koondislane ühes statistilises kategoorias kogu liiga peale teine mees, jäädes alla vaid Prometey tagamehele Ilja Sydorovile. Seejuures olid nad kahekesi järgmistel pikalt eest ära. Aga sellest lähemalt juba Korvpall24 portaali intervjuus.
Veel uurime Keeduselt, miks TalTech/Optibet tema hinnangul lõppenud hooajal oma mängu käima ei saanud, mis hinnangu annab ta enda esitustele, kui palju on TalTechi mängu pärssinud see, et neil pole olnud klassikalist keskmängijat, mis jäi vajaka välismaalt sellele positsioonile appi palgatud grusiinil ja ameeriklasel, kes tiimi noortest läks tänavu kõige enam edasi, mis on meeskonna liidriks kerkinud Oliver Metsalu fenomen, miks lätlane Kristaps Gluditis ei näidanud Rakvere aastaga võrreldavaid numbreid, kes üllatas teda Eesti liigas sel hooajal kõige enam, kas ta on tänasel päeval veel profikorvpallur või teeb seda teiste tegemiste kõrvalt ning kas ja kus ta oma kõrgliigakarjääri jätkab.
Kuidas Sa lõppenud hooaega võistkondlikult hindad? Millega võis rahule jääda ning mis jäi kripeldama?
Rahule jääda kindlasti ei saa, eesmärke ei täitnud. Kripeldama jäi see, et me oma potentsiaali lõpuks ei realiseerinud. Kohati mängisime väga hästi, aga siis varisesime kokku, mille tõttu andsime ise väga palju mänge käest ära. Nappe kaotusi oli palju, olukorras, kus olime ise suurema osa mängust kontrollinud. Samuti jääb kripeldama nii karika final four kui ka eestikate veerandfinaal. Positiivse poole pealt tooks välja selle, et klubi otsustas ENBL-i mängida ja saime seal ka võidurõõmu tunda. Paljud mängijad said esimest korda sel tasemel mänge. Samuti olen rahul sellega, et raskete hetkede kiuste suutsime sisekliima korras hoida.
Mille taha see jäi, et te Viimsilt eestikate veerandfinaalis ühtegi mängu kätte ei saanud, kuigi asetuste järgi oleks see pidanud justkui olema kõige tasavägisem paar?
Lühike vastus sellele on, et meil jäi igas mängus ühe-kahe mängija panusest puudu. Meis oli kindlasti sisu tasavägisemaks seeriaks.
Kui me räägime hooajast Sinu jaoks isiklikus plaanis, siis kas enda rolli ja tegemistega jäid rahule? Samamoodi – mis kõige suuremat rõõmu pakkus ja mis kripeldama jääb?
Paraku ei saa enda hooajaga rahule jääda, ootan endalt ikkagi rohkemat.
Palju on räägitud sellest, et TalTechil on pikemat aega olnud puudu ühest korralikust keskmängijast. Kui palju Sinu arvates see teie mängu pärssinud on?
Eks treeneritebrigaadil oleks kindlasti üks teistmoodi käik juures, mis muudaks nii rünnakut kui ka kaitset. Ühtpidi on vastastel meie vastu raskem olnud enda pikki kasutada, teistpidi on meil olnud selle võrra lauas ja korvi alt läbi mängida keerulisem.
Tänavu tõi TalTech küll keskmängija positsioonile alguses grusiini Giorgi Baqradze ja siis ka ameeriklase Marcanvis Hymoni, aga kumbki ikkagi soovitud taset välja ei mänginud. Mis neil meestel Sinu hinnangul puudu jäi?
Odavamapoolsete välismängijate toomine on suures plaanis ikkagi riskantne, tihtipeale ei pruugi mängijad ootustele vastata. Gegi ise tahtis ja võitles kõvasti, paraku jäi pikkusest ja oskustest ikkagi puudu. Lisaks ta mainis ise ka seda, et ei osanud oodata nii kõrget mängutempot. Hymonil oli raskusi meie süsteemi sulandumisega ja ta ei saanud võib-olla päris täpselt aru, mida temalt oodati.
Kes oli TalTechi tiimis tänavu Sinu hinnangul kõige enam edasi arenenud noored?
Minu arvates tegi kõige suurema arengu Ran Andre Pehka, kui teda veel noormängijaks nimetada võib. Võrreldes eelmise hooajaga näitas ta minu silmis olulisemalt küpsemat mängu.
Teie tiimi liidriks kerkis tänavu Oliver Metsalu. Mis tema fenomen on, et ta nii võimsaid numbreid teeb?
Metsalu on kõva tööloom, kompromissitu võitleja. Peale selle, et ta realiseerib korvi alt kõrge protsendiga, muutus ta sel hooajal ka kolmese taga ohtlikumaks. Kui varem jäeti talle seal ruumi, siis tänavu seda enam teha ei saanud. Kaitses suudab ta samuti kõiki positsioone katta. Ma ütleks, et fenomen peitub tema töökuses. Olen kõrvalt näinud, kuidas ta nii suvel kui ka hooaja sees tegutseb – need numbrid on selle töö vili.
Lätlane Kristaps Gluditis ei suutnud aga TalTechis sellist mängu näidata, nagu mõni aeg tagasi Rakvere särgis. Mis Sa arvad, miks see nii oli?
Arvan, et neid hooaegu ei saa kõrvuti panna ja võrrelda. Tema ümber olid veidi teist tüüpi mängijad, tal endal veidi teistmoodi roll ja lisaks veel erinev mängujoonis. Vastastele oli ta selleks hooajaks samuti juba tuttavam mees.
Kes Eesti liigas mängivatest meestest Sind kõige positiivsemalt üllatasid ja miks?
Hugo Toom – peale aastast vigastuspausi suutis ta kohe alustada mängimist kõrgemal tasemel ja seejuures väga edukalt. Nii-öelda aklimatiseerumiseks ei läinud kaua aega. Läbi hooaja mängis ta võrdlemisi stabiilselt. Enda rolli täitis Toom Kalev/Cramos väga hästi.
Kuidas Sa suhtusid Prometey osalemisse Eesti-Läti liigas ning kas nende mängutase tuli omavahelistes kohtumistes selgelt välja? Olid nad siis tasemelt nii peajagu teistest tiimidest üle?
Selliste kõrgetasemeliste mängude saamine on ikka positiivne. Mängud Prometeyga on klubidele heaks võrdluseks, kus ise ollakse versus milline Eurocupi tase on. Tulemused näitasid, et enamikest tiimidest olid nad ikkagi suure sammu eespool. Vahe tuli sisse juba gabariitidelt. Prometeyl olid positsioonil “kaks” kasutada sama suured mängijad kui paljudes teistes satsides positsioonil “neli”.
Sina olid ühe statistilise näitaja poolest Eesti-Läti liiga teine mees (resultatiivsete söötude ja pallikaotuste suhe oli Keedusel 3,62 – toim.), jäädes alla vaid Prometey tagamehele Ilja Sydorovile (3,75). Kas teadsid seda? Millega Sa seda seletad, et Sul see nii hästi välja tuleb?
Ei teadnud enne, kui sellele tähelepanu juhtisid. Minu roll ei näinud ette väga palju palliga toimetamist, seega ma ei saanud ka väga palju pallikaotusi teha. See näitaja on ehk veidike petlik ka, kuna minu puhul on valimi suurus üsna väike.
Samas oli Sul viskeprotsentide poolest üks karjääri kehvemaid hooaegu. Kas selle põhjuseks oli kuidagi Sinu roll meeskonnas või midagi muud?
Arvan, et selle põhjuseks on mitme asja kokkulangevus. Roll oli mul ikkagi enam-vähem sama, mis eelmisel aastal. Tänavu olid tagaliinis võrreldes eelmise aastaga veidi teistmoodi mängijad ja seetõttu sain veidi teistmoodi viskeid. Lisaks, mida aasta edasi, seda raskemaks on vastased mul viskamise teinud. Kõige suurem põhjus peitub ikkagi minus endas. Ma ei leidnudki terve hooaja jooksul head viskerütmi. Ei osanud midagi muuta ka, sest tegelikult tundsin paljudel visetel ennast hästi, aga ikka ei kukkunud. Paratamatult mõjutab see ka vaimselt ja lõpuks ei tekkinudki head enesekindlust.
Kas Sinu näol on tegemist veel profikorvpalluriga või on teised tegevused peamise aja üle võtnud ning korvpalli mängid õpingute/töö kõrvalt?
Ma sõnastaks nii, et viimastel aastatel olen ühendanud korvpalli ja õpingud, mitte ei mängi õpingute kõrvalt. Korvpalli olen ikkagi võimalikult professionaalselt püüdnud teha, aga pole välistatud, et see dünaamika võib varsti veidi muutuda.
Kas uuel hooajal jätkad meistriliiga tasemel mängimist ning kas oskad juba öelda ka kus?
Hetkel pole veel plaani meistriliiga tasemel ketse varna riputada, aga tuleviku osas on kõik veel lahtine.
Kas peatreener Alar Varrak Sind tänavusel hooajal kuidagi üllatas ka? Sa oled tema käe all päris palju mänginud. Kas ta tegi tänavu midagi põhimõttelist ka teistmoodi kui eelmistel hooaegadel?
Eks taktikaliselt ikka mingid nüansid võivad hooaegade lõikes muutuda, aga mingeid põhimõttelisi muutusi või üllatusi ei oska ma küll välja tuua.




