Close

INTERVJUU | Jukka Toijala Eesti koondise OM-kvalifikatsiooniturniiri vastaste võidurelvastumisest: see on täielik jama!

-Jukka Toijala | Foto: Siim Semiskar

Eesti korvpallikoondise peatreener Jukka Toijala oli läbi maikuu aktiivselt vaatamas meie noorkorvpallurite tegemisi U14, U16 ja U18 vanuseklasside finaalturniiridel. Korvpall24 portaal võttis soomlasel hõlmast kinni Rakveres peetud U16 finaalturniiril, et uurida, milline näeb välja tänavune Eesti koondise suvi, mis kulmineerub 12.-15. augustil Tallinnas, Tondiraba Jäähallis toimuval olümpiamängude eelkvalifikatsiooniturniiriga.

Intervjuu alguses keskendume just noormängijatele ning asjadele, mida Toijala tulevikumeeste puhul vaatab. Soomlase sõnul on tänavune hooaeg kõige kõrgemal Euroopa tasemel näidanud, et ka korvpalli mõistes väga lühikese kasvuga on võimalik üliedukas olla ning et väga pikkade mängijate aeg pole samuti siiski päris läbi saanud. Rahvuskoondise teemadest rääkides saime Toijalalt teada, et suvine plaan on tehtud kolmeosalisena ning taaskord kaasatakse ka neid mehi, kes seni on vähem koondise vaates pildil olnud.

Uurisime soomlaselt, kui suur on mängijatering, kellega ta koondises üldse arvestab, kas suvine korvpallikodu on meestele kohustuslik, kui kivisse on praegune koondise koosseis raiutud ning kas me saame OM-eelkvalifikatsiooniturniirile kõik paremad pojad rivvi. Küsisime Toijalalt ka konkreetselt, kuidas jäi ta rahule näiteks Kerr Kriisa, Henri Drelli, Henri Veesaare jt meie meeste hooajaga. Veesaare kohta käis peatreener välja ka ühe konkreetse fakti. Lõpetuseks vaatasime otsa ka vastastele, kes on ilma suurema valehäbita ennast võõraste sulgedega ehtinud.

Jukka, vaatasid just U16 poiste mänge. Mis seisus see vanuseklass Sinu arvates on, nii palju kui Sa seda näinud oled?

Seal on väga huvitavaid kujusid. Siin Rakveres oli neli parimat võistkonda, aga kindlasti on mõnes muus võistkonnas ka huvitavaid kujusid. Kuid kui sa oled alles 16-, 15- või 14-aastane, siis kõik on veel lahtine. Siit õige töö alles hakkab.

Kas Sa vaatad koondise peatreenerina just neid kujusid või vaatad ka seda, kuidas meeskonnad mängivad?

Ikka kujusid. Kindlasti vaatan ka seda, kas mäng on intensiivne, kiire ja selline, millega võiks rahvusvahelisele areenile minna, aga pigem vaatan kujusid. On huvitav suhelda noortekoondiste treeneritega, kui nad teevad valikuid. Tahan olla kursis sellega, mis seal toimub.

Mida Sa täpsemalt vaatad? Kas seda, et oleks pikad käed ja pikk kere või jääb mõni normaalse inimese mõõtu mängija ka silma?

Antropomeetria on kindlasti üks asi, mida sa vaatad, et kellest võiks saada korvpallur. Mõned võivad olla veel füüsiliselt nõrgad, aga sa näed, et seal on potentsiaali. Teine asi on oskused. Korvpall on mäng, kus on vaja spetsiifilisi oskusi. Kes oskab palli korvi visata, kellel on nina lauapallide peale jne. Seal on mitmeid asju, mis võivad sind järgmisele tasemele aidata. Vaatan seda, kes võiks korvpallis edasi jõuda. Pluss vaatan kindlasti ka iseloomu. Vaatan, kuidas ta tegutseb võistkonnamängijana, kuidas ta suhtub kohtunikesse, kuidas ta reageerib, kui tuleb vale vile või vise läheb mööda. Ka see on oluline. Kui sa oled kõva mängumees, siis sa harjud sellega, et korvpall on selline mäng, kus tuleb mitmeid ebaõnnestumisi.

T. J. Shorts näitas hiljuti, et ka 175 cm pikkune mängija võib vabalt Meistrite liiga võita ja seal liider olla.

Absoluutselt. On väga huvitav, et kui Meistrite liiga finaalis domineeris väike ja kiire mängija, kes sai MVP auhinna, siis Euroliiga finaalis oli kaks väga pikka meest – Walter Tavares ja Moustapha Fall. Siin mõni rääkis juba, et ülipikkade meeste aeg on läbi, aga vist ei ole. Samas, Tavares on suhteliselt kiire oma pikkuse kohta. Korvpall on kindlasti kiire mäng ja reeglid on läinud selliseks, et see saab olema üha kiirem ja kiirem. Pikkade jaoks on küsimus selles, kas nad saavad kiirusega hakkama või mitte, aga Tavares kindlasti saab.

Lõppude lõpuks sa pead oskama seda mängu mängida, olenemata sellest, kui pikk sa oled või kui pikad on su käed?

Absoluutselt, nii on. Korvpall on füüsiline mäng, seal pannakse kõvasti keha vastu. See pole nagu võrkpall, kus vastasmängija on teisel pool võrku. Korvpall on kontaktmäng ja sellega peab harjuma.

Räägime Eesti koondisest. Mis plaanid teil sellel suvel on?

Plaanis on kolm perioodi. Juuni alguses alustame nende mängijatega, kes on võib-olla olnud vähem pildis, kes on ühes või kahes koondiseaknas mänginud või kes võiks tulevikus kasulikud olla. Pluss sellised mängijad, kelle hooaeg on juba ammu läbi saanud ja kellel on vaja varem alustada. Juuni alguses teeme nende mängijatega kolme- või neljanädalase perioodi, kus mängime paar sõpruskohtumist lähiriikidega. Juuli alguses hakkame tegema füüsilist ettevalmistust olümpiamängude eelkvalifikatsiooniturniiriks. Sellest saab selline pikem korvpallikodu, kus teeme füüsilist ja lihvime individuaalseid oskusi, kuid see on veel enam-vähem vabatahtlik. Teevad need, kellel on seda vaja ja meie uksed on nendele koondise kandidaatidele lahti. Kolmandas perioodis valmistume olümpia kvalifikatsiooniturniiriks meeskonnana ja siis valime 16 kuni 18 mängijat, kellega teeme kaks või kolm nädalat laagrit ja siis mängime turniiril.

Kui suur on see mängijate ring, kellega Sa koondist silmas pidades arvestad? Sul on kindlasti kusagil salajases kaustikus kõik nimed üles kirjutatud, kui palju neid nimesid umbes kokku on?

Kui me räägime selle suve kandidaatidest, siis neid on umbes 30 nime. Need noored mängijad, kes sel suvel meestekoondisesse tulevad, on põhiliselt 2002. vanuseaastast, kelle jaoks on noortekoondis juba läbi. Samuti on meestekoondises juba varem olnud näiteks Henri Veesaar, kes võib veel noortekoondises edasi mängida. Kokku on nimesid kindlasti rohkem, aga sellel suvel on koondise programmis umbes 30 kandidaati.

Sa ütlesid, et korvpallikodu on enam-vähem vabatahtlik. Mismoodi see käib?

Selles mõttes vabatahtlik, et on neid, kellele me soovitame tulla. Kui sa elad näiteks Tartus ja sul on seal kõik olemas, sul on seal oma füüsilise treener ja saad ka korvpalli teha, siis võib-olla pole mõtet tulla Tallinnasse füüsilist ettevalmistust tegema. Korvpallur peab suvel ka patareisid laadima, et ta järgmiseks hooajaks valmis oleks. Kui sul on pidevalt vaja olla siin ja seal, siis lõpuks nad surevad mentaalselt või füüsiliselt ära ja lõpuks nad enam ei taha tulla. Juulis me pakume seda võimalust siis, kui sul pole võimalik seda kuskil mujal teha. Kui me meeskonnaasju tegema hakkame, siis lähevad kutsed välja ja tulevad need, kes on terved ja soovivad osaleda.

Kui palju on neid mängijaid, kes Sinu hinnangul võiks, peaks ja saaks tulla, aga nad lihtsalt loobuvad?

Ma ei usu, et neid nii palju on. Kui sa oled proff, siis sul on vaja ka suvel oma keha eest hoolitseda. Sa ei saa minna augusti lõpus või septembri alguses klubi juurde ja öelda, et ajage mind nüüd vormi. Puhata on muidugi samuti vaja, aga sportlane on sportlane 365 päeva aastas ja me anname neile võimaluse tulla ja koos trenni teha. Kui sul on individuaalne treener, kes õpetab sulle suvel korvpalli, siis pole probleemi, aga kui pole, siis me pakume grupitrenni.

Kui kivisse on raiutud Eesti koondise praegune koosseis? Kui mõni mees nüüd juunis alustab, kas tal on reaalne võimalus augusti alguses koondisesse jõuda?

Kindlasti on. Ma ei oska öelda, kas sellest nooremate grupist saab laagrisse, kellega me olümpia eelkvalifikatsiooniturniiriks valmistume, kaks, neli või kuus meest, aga sel suvel pole programm väga pikk, mis tähendab, et kui sa pole seni veel üldse koondises olnud, siis on võib-olla raske.

Kas Sa juba tead, et mingid mehed ei saa olümpia eelkvalifikatsiooniturniirile tulla?

Praegu pole ühtegi meest, kes on kindlasti väljas. Meil on paar murekohta ja see vajab arutelu, aga veel pole kedagi sellist, kes ei saaks tulla. Euroopas mängivaid mehi klubi poolelt kindlasti keegi ei keela. Pigem on see isiklik valik. Mõnel on võib-olla tervisega probleeme või on midagi muud elus, et ei saa tulla. USA meestega on kindlasti natuke rohkem raskusi ja selle kallal me veel töötame.

Henri Drell tuli kevadel Prantsusmaale mängima. Kui palju Sa neid mänge nägid ja mis mulje need Sulle jätsid? Ta polnud Euroopas klubitasemel ennast mõnda aega näidanud.

Ta läks samm-sammult edasi. Kahjuks toimus see klubivahetus nii hilja ja arvan, et tal oli raske. Henri oli tubli ja läks mäng-mängult natuke paremaks, aga kahjuks meeskond ei saanud play-off‘i. Arvan, et igal juhul oli see talle kasulik, sest USA-s lõppes hooaeg väga varakult. Samuti näitas ta uuesti Euroopa klubidele, et ta on olemas.

Mis on Sinu arvamus NBA G Liigast ja sellest mängustiilist?

Kui ma ise kunagi klubitreenerina mängijaid vaatasin, kui see oli veel D Liiga, siis oli väga raske hinnata meest, kes polnud kunagi Euroopas mänginud. Sa küll näed tema talenti, aga tegelikult sa ei tea, kas ta saab Euroopas hakkama või mitte. Henrile oli see kindlasti kasuks, et ta tuli Euroopasse ja näitas ennast. Aga andekaid mängijaid on G Liigas väga palju. Reeglid ja see, kuidas nad mängivad, on tehtud individuaalse mängu jaoks ja meeskondlikku mängu seal Euroopaga võrreldes nii palju pole. Ka kohtunikud vaatavad rohkem rünnakut. Mingis mõttes on see eurooplastele päris keeruline liiga, kuhu minna, sest sellega harjumine võtab aega. Ja vastupidi, Euroopa treeneril on keeruline aru saada, kes G Liiga meestest saaks Euroopas hakkama. Olen arutanud seal olevate treeneritega, kes on Euroopast pärit või on selle liigaga paremini kursis, et mida nemad arvavad. Samamoodi Hiina või Jaapani liigaga, kus on reeglid natuke erinevad. Kui sa otsid uusi mängijaid, siis on kindlam, kui oled näinud meest Euroopas mängimas.

Aga Sa nõustud sellega, et G Liiga pole mingi naljaliiga? Osad Eesti korvpallisõbrad ilmselt peavad seda naljaliigaks.

Ei-ei, see pole naljaliiga. Nagu ma juba ütlesin, siis talenti on seal väga palju ja NBA saab ka aru, et see on liiga, mida peab kõrgemalt hindama ja nad panustavad sellesse.

Kõrvalt vaadates tundub, et üle pika aja oli selline hooaeg, kus peaaegu kõik Eesti koondise liidrid said oma klubides väga korralikke minuteid. Kas Sa nõustud selle väitega?

Mitte päris kõik, aga enamus mängijatest said küll suurema rolli või mängisid tugevamas võistkonnas või tugevamas liigas ja said hästi hakkama. Klubihooajaga saab küll rahul olla. Kui räägime (Maik-Kalev) Kotsarist, (Kristian) Kullamäest või (Sander) Raiestest, kelle roll on läinud natuke suuremaks, siis olen nõus. (Rauno) Nurger on stabiilne 20 minuti mängija ja (Siim-Sander) Vene näitas Meistrite liiga final four‘il ka oma taset.

Kui palju lihtsamaks teeb peatreeneri elu see, kui mängijad tulevad koondisesse korraliku hooaja pealt?

Kindlasti teeb, aga nii Eestis kui ka näiteks Soomes on mõned mehed veel rollimängijad ja on raskusi, kui nad tulevad koondisesse, kus nad peavad olema liidrid. See on eriti suur probleem hooaja keskel. Kui sa mängid sellises rollis, kus sa oled varumees, kes ei saa palli ja teeb võib-olla mängus ühe viske, siis enesekindlus kaob ära. Eesti koondislased astusid sel hooajal sammu edasi, aga minu arvates on vaja teha veel mõned sammud, et nad oleks põhiviisiku mehed, kes tohivad palliga rohkem asju teha. Kotsar oli juba selline ja Kullamäe ka, aga mõned teised on veel rollimängijad. (Joonas) Riismaa ja (Kaspar) Treier on teinud väikesed sammud edasi, aga mõned sammud on vaja veel teha, et järgmisele tasemele jõuda.

-Jukka Toijala | Foto: Siim Semiskar

Räägime Kerr Kriisa ülikoolivahetusest. See käis üsna salapäraselt, kuidas Sina peatreenerina seda kommenteerid?

See on tegelikult Kerri ja tema agentuuri asi.

Sa pole õige inimene seda kommenteerima?

Usun, et nad tegid õige valiku, sest West Virginia legendaarne peatreener Bob Huggins on ennast tõestanud. Kui sa vaatad ajalugu, mis mängijad ja eriti just tagamängijad on sealt tulnud, siis programm on kindlasti hea. Aga sellest, mis põhjusel ülikoolivahetus toimus, peavad rääkima Kerr ja tema inimesed. Tean, et nad on teinud vajalikud taustauuringud ja olen kindel, et Kerr poleks ülikooli vahetanud, kui ta ei arvaks, et see pole sportlikus mõttes samm edasi.

Henri Veesaart peetakse meie suurimaks talendiks, aga temal oli selline hooaeg, kus ta ei saanud esimese aasta mängijana väga palju põllule. Kui murelikuks see Sind tegi?

Kindlasti ma sooviks, et Henri saaks rohkem mängida, aga pikal mehel on tihti nii, et esimene hooaeg on väga raske. Euroopast USA ülikooli minemine ja endast paar aastat vanemate vastu mängimine on tihti keeruline ja Arizona pole mingi suvaline kool, vaid nad tahavad alati võita. Kindlasti oleks soovinud, et Henri oleks rohkem platsile saanud ja ma väga loodan, et järgmisel hooajal teeb ta suure sammu. Henri on arenenud füüsiliselt päris palju ja seda on huvitav jälgida. Arizona toetab seda, et ta tuleb U20 koondisesse, kus tal on jälle liidriroll ja kus ta leiaks taas oma enesekindluse. Arvan, et Henrile on sel suvel kõige olulisem see, et ta saab enesekindlust.

U20 mängib nüüd A-divisjonis. Kui hea see on, et meie järelkasv saab A-divisjonis mängida?

Jah, see on kõva turniir ja seal on väga kõvad mängud. Me räägime alati, et on vaja kõrgetasemelisi mänge, et Kalev/Cramo mängiks FIBA Europe Cup’is või Tartu ENBL-is. Kui sa mängid tugevate vastaste vastu, siis see annab sulle midagi ja sa saad ise aru, mis tasemel mujal korvpall on. Kui tuleb välja, et saad sellel tasemel hakkama, siis on võib-olla vaja teha järgmine samm. See turniir on tervele võistkonnale hea võimalus, et näha, kuhu me liigume ja mida me veel tegema peame. Loodame, et nad mängivad hästi ja kindlustavad A-divisjoni koha ka järgmiseks hooajaks, aga tean, et see on väga keeruline.

See otsus on siis tehtud, et Henri Veesaar mängib U20 koondises?

Jah, see otsus on koos Arizonaga tehtud ja nad toetavad seda. Sellega probleeme pole. Ta tuleb juuni alguses Eestisse ja teeb U20 koondisega terve programmi kaasa. Esialgne plaan on see, et teeb U20 programmi läbi ja pärast seda vaatame, mis edasi saab.

Lõpetuseks räägime ka natuke meie olümpiaturniiri alagrupist. Tšehhi, Iisrael ja Põhja-Makedoonia. Mis olid Sinu esimesed mõtted kohe peale loosimist ja mida arvad nüüd, kui oled saanud seda natuke seedida?

Ütleme nii, et see on kõva grupp. Nädal tagasi suhtlesin Malagas Jiri Welschiga ja ta rääkis, et (Tomaš) Satoranskyl on huvi koondises edasi mängida, mis võib tähendada, et (Jan) Vesely tahab ka mängida, sest nad on sõbrad. Tšehhil on kõvad vanemad mängumehed ja kui nad kõik kokku tulevad, siis neil on väga hea meeskond. MM-i valikturniir ei läinud neil küll eriti hästi, aga seal oligi põhjus, et polnud vanemaid mängijaid kohal. Kui vaatame Prometeyd, siis näeme, milline tsenter neil välja panna on (Ondrej Balvin – toim.) ja kui Vesely ja Satoransky sinna kõrvale panna, siis saab päris kõva meeskonna. Iisrael on meiega sarnases olukorras. Seal on vanemad mängijad veel enam-vähem olemas, aga peale tulevad juba noored Yam Madar, Tamir Blatt ja Yovel Zoosman.

NBA-s on neil ka üks päris hea noor mängumees Deni Avdija…

Jah, ja siis olen kuulnud, et nad tahavad veel anda passi mõnedele USA mängijatele. Iisrael on väga kõva vastane. Põhja-Makedoonia kohta võib öelda, et T. J. Shorts on väga huvitav kuju. Rääkisin temaga Malagas ja ütlesin, et ära parem tule, sest meil on juba augustis lumi maas, aga tema ütles, et tahaks Maikiga (Kotsar – toim.) kokku saada, sest nad olid koos Hamburgis. Shorts, (Nenad) Dimitrijevic ja mõned noored mängijad, kes seal on, moodustavad satsi, kes on võimeline kõigi vastu mängima. MM-il me sel suvel ei mängi, aga see tuleb samuti väga kõrge tasemega turniir.

Ehk siis Euroopa koondised toovad täiesti valehäbita omale selle ühe tugeva võõrmängija ja keegi ei tunne sellepärast halvasti?

See on täielik jama! Tšehhil on varem ka võõrmängija olnud. Müts maha Eesti, teiste Balti riikide ja Soome ees, kes veel proovivad ise hakkama saada, aga nii see nüüd on. Isiklikult arvan, et see on jama ja usun, et me kõik saame aru, et kui sa tood koondisesse Meistrite liiga MVP, siis see kindlasti tõstab sinu koondise taset, aga kas see on õige? Ei ole.

scroll to top