Close

INTERVJUU | Pettunud ja tühi Kristjan Kitsing: need olid minu karjääri kõige raskemad neli päeva

-Kristjan Kitsing | Foto: Marita Brigita Mones/Kalev/Cramo

BC Kalev/Cramo jaoks oli lõppenud nädal igas mõttes tänavuse hooaja seni kõige keerulisem. Kesknädalal kaotati Prantsusmaal Europe Cupi poolfinaali kordusmängus Cholet’ meeskonnale 59:81 ning kukuti konkurentsist. Seejärel tuli tiimil Prantsusmaa streikide tõttu ette võtta väga kurnav ja keeruline reis, kui lõpuks põhimõtteliselt otse lennujaamast pidi minema mängima Paf Eesti-Läti liiga poolfinaali Riia VEF-i vastu.

Poolfinaalis VEF-iga kadus Kalev/Cramol jaks teisel poolajal ning 18-punktilise kaotuse järel tuli hakata valmistuma laupäevaseks pronksikohtumiseks Tartu Ülikool Maks & Mooritsaga. Pronksimängus suudeti tartlaste vastu välja tulla suurest kaotusseisust, kuid lõpuminutitel mängu enda kasuks pöörata ei õnnestunud. 27 minutit väljakul rassinud Kristjan Kitsing kordas Korvpall24 portaalile antud intervjuus, et sellised lõpud on loterii.

Viie punkti kõrvale mängu parimana koguni 13 lauapalli kätte saanud Kitsing rääkis usutluses lahti meeskonna kogu nädala tegemised. Alates sellest, mis tema hinnangul nüüd veidi järele mõelnuna Cholet’ vastu Kalevil ikkagi juhtus, et neil võidu peale mängida ei õnnestunud. Lisaks võtsime järjest läbi ka mõlemad Eesti-Läti liiga kohtumised ning Kitsing rääkis nii enda kui meeskonna seisust vigastustega.

Üliraske nädal Kalev/Cramo jaoks on möödas, mis emotsioonidega väljakult ära tulid?

Suhteliselt tühi tunne on. Oli jah raske. Kaotasime nelja päevaga põhimõtteliselt kolm hooaja kõige olulisemat mängu.

Oled Sa tühi füüsiliselt või vaimselt?

Nii üht kui ka teist. Eks esimese paugu pani kehv esitus Prantsusmaal, siis tuli kõva seiklus ja eile (poolfinaalis Riia VEF-i vastu – toim.) hambad ristis üritasime, aga tõmbas päris tühjaks. Täna oli ka väga raske. Ütleksin, et need olid minu karjääri kõige raskemad neli päeva.

Mis teil siis Prantsusmaal juhtus? Sellest on juba räägitud, aga nüüd on aega natuke mööda läinud ja saite võib-olla reisil mõelda, mis seal mängus tegelikult juhtus?

Ütlen ausalt, et me pole seda analüüsinud, aga eks me jäime vahetava kaitse kätte hätta ja samamoodi ka VEF-i mängus. Täna (pronksimängus Tartuga – toim.) oli samamoodi vahetav kaitse. Kohanesime võib-olla natuke paremini, aga peame ikkagi kõvasti tööd tegema sellega. Alguses olime kaitses pehmed, lasime neil minna ja siis pidime juba päästma hakkama. Lõpp on alati loto.

Kas Sinu hinnangul oli teil VEF-i vastu pärast kõiki neid vintsutusi reisiga üldse reaalne võimalus mängus?

Ma ise mõtlesin, et kui suudame esimese poolaja normaalselt mängida ja mängus olla, siis saame n-ö künkast üle, aga oli hoopis teistpidi ja mingi hetk lagunesime täiesti ära. Need mehed, kes palju mängisid, olid täiesti tühjad.

Täna oli vist samamoodi, aga te suutsite ühe spurdi kokku panna, kui maa-ala kaitset hakkasite mängima. Kas siis tuli usk tagasi?

Jah, saime nad maa-alaga rütmist välja. Kasutasime normaalselt võimalusi ja saime mängu tagasi, aga nagu ütlesin, siis lõpp on loto.

Mida see kõige rohkem mõjutab, kui te füüsiliselt nii läbi olete? Kas visked ei lähe, sest jalad on pehmed või mõistus ei tööta võib-olla nii teravalt, kui heas vormis olles?

Nii ühte kui ka teist. Tulevad sellised visked, millega me harjunud pole ja me pole valmis. Pole valmis lauavõitluseks, vastane saab lauapalli ja tuleb kiirelt vasturünnakule. Tähelepanu hajub ja igale poole jääd hiljaks.

Kui nüüd tagantjärele hinnata, siis kas Sa pigem oleksid eelistanud äkki eurosarjas varem välja kukkuda, et saaks Eesti liigale paremini keskenduda?

Ei!

Poleks midagi teistmoodi teinud?

Kui saaks midagi teistmoodi teha, siis oleks varem Prantsusmaalt tulema saanud ja oleks saanud ühe päeva valmistuda. Aga kindlasti ei vahetaks seda, et meil oli väga hea eurohooaeg. Kui oleks suutnud Prantsusmaal võita, siis kes teab, mis oleks saanud. Kahju, et nii läks.

Kas tiim on raskustele vaatamata ühtsena püsinud? Kas kõik toetavad ja sisekeemia on jätkuvalt hea?

Ma arvan küll. Sel aastal on meil väga ühtehoidev punt ja kedagi tülikiskujat pole. Kõik saavad aru, et on raske ning üritavad kokku hoida ja üksteist aidata.

Hooaeg pole veel läbi. Eesti meistriliigas on teil vaja tiitel tagasi Tallinnasse tuua ja esimesed mängud on juba varsti tulemas.

Selleks ajaks peab valmis olema. Saame nüüd puhata ja on aega atra seada. Peame kõvasti valmistuma.

Teil on ka päris mitu meest vigastustega ära kukkunud. Lihtne ei saa see hooaja lõpp ilmselt olema?

Jah. Ei teagi, kui tõsised vigastused Kreksil (Kregor Hermet – toim.) ja (Tanel) Kurbasel on, aga eks seda ikka juhtub. Arvan, et oleme hooaja jooksul tõestanud, et suudame vigastuskriisidest üle olla ja tähtsateks mängudeks valmis olla. Kahju, et seekord nii läks.

Kuidas Sul endal on, kas vigastused kimbutavad?

Küünarnukiga on jama, jah. Arvan, et pärast hooaja lõppu peab (operatsiooni)lauale minema ja veidi puhastama. Esimese paistetuse ja valu sai jaanuaris maha, aga ta ikkagi segab ja vist peab ikka minema.

scroll to top