Laupäeval Tartu Ülikool Maks & Mooritsa Paf Eesti-Läti korvpalliliiga pronksikohtumises BC Kalev/Cramo vastu võidule aidanud 23-aastane ja 194 cm pikkune mängujuht Oliver Suurorg kerkis väga olulisse rolli, kui dirigeeris oma tiimi rünnakuid peaaegu 34 mänguminutit.
Suurorg hoidis ära ka viimastel sekunditel ühe ülimalt olulise Kalev/Cramo rünnaku, kui suutis 1-1 olukorras vastaste tagamängija Oleksandr Kovliariga kenasti kaasa liikuda ning ukrainlase ebamugavas olukorras palli kaotama sundida. Korvpall24 portaalile pärast mängu antud intervjuus sõnas Suurorg, et medalivõit on tartlaste jaoks loomulikult väga magus, kuna tiimil on hetkel vigastuste ja haigustega suuri probleeme.
Rääkisime mängujuhiga ka meestest, kellele aeg-ajalt tuleb meelde tuletada, et pall peab liikuma. Samuti uurisime Suurorult, kas kogu hooaja 218 cm pikkuse Tomaš Pavelkaga mängimine on eestlastest tagamehed õpetanud palli paremini pikkadele söötma. Lõpetuseks küsisime, miks eestikate veerandfinaalis Tartule vastu tulev Keila neile nii raskeks pähkliks on olnud.
Alustame Sinuga päris pronksikohtumise lõpust. Sa olid otsustava kaitsesituatsiooni kangelane Oleksandr Kovliari vastu. Kas tundsid sel hetkel, et nüüd tuleb kaitses ära hoida?
Treener rõhutas, et tema petete peale ei tohi reageerida. Teadsime, et ta tegi VEF-i vastu ka selliseid läbimurdeid päris hästi. Lihtsalt üritasin jalad maas hoida ja tal ees püsida. Nii see läks.
Kui magus see pronksmedal Tartu meeskonna jaoks on?
Kindlasti on see magus, sest esiteks saime veerandfinaalseeriast raskelt läbi. Esimese mängu kaotasime, siis võtsime kaks. Poolfinaalis ei olnud meil ka parim esitus, aga nüüd suutsime ennast kokku võtta. Rääkisime hotellis asjad selgeks ja õnneks tuli võit.
Teil on ka see hooaeg omajagu üles-alla käinud. Praegu on hetk, kus palju mehi on eemal, ka põhimehi. Kuidas te põhimeeste puudumisega toime tulete?
Kui mõni mees on puudu, siis tuleb järgmistel see koht täita. Praegu mängime nendega, kes meil on ja mingeid vabandusi ei otsi. Paneme nendega, kes on, ja vaatame, kuidas välja tuleb.
Märt Rosenthal mängis veerandfinaalis väidetavalt katkise jalaluuga. Kuidas see üldse võimalik on?
Ta vist tundis soojendusel, et mingi raks käis jalast läbi, aga kui adrenaliin on sees, siis mingi aja võib-olla kannatab mängida. Aga tõesti, ta ütles pärast esimest poolaega ka, et päris hull on. Eks tal olid valuvaigistid ka sees ja kuidagi läbi valu sai ära mängitud.
Kui pronksimängu meenutada, siis teil tuli suurem mõõn, kui Kalev/Cramo hakkas maa-ala kaitset võtma. Siis teil vahepeal mäng üldse ei kulgenud. Mis juhtus?
Me ei suutnud oma rünnakut üles võtta. Tegelikult oleksime võinud neid samu liikumisi ka maa-ala vastu mängida, aga läksime sellest veidi kipsi. Tegelikult nad mängisid seda n-ö fake zone‘i. Näitasid korra maa-ala, aga siis liikusid mees-mehe kaitse peale tagasi. Vahepeal jäi pall seisma, aga õnneks saime tähtsad visked ja ründelauad ning sealt tulid punktid.
Teil on hooaja jooksul mõned leegionärid vahetunud ja uusi mehi juurde tulnud. Kuidas te rütmi hoidnud olete, kui pidevalt uued mängijad liituvad?
Kui tuleb uus mees, siis me üritame teda trennis võimalikult palju aidata. Ehk siis treener pöörab rohkem tähelepanu nendele liikumistele, mis teistel meestel on juba selged, aga mida tuleb uuele mehele selgeks teha. Tavaliselt teeme seda nii ja ütleksin, et sissesulandumine toimub suhteliselt sujuvalt.
Teil on Leemet Böckler selline mängija, kes tahab omajagu palli ja vahel jääb pall tema kätte seisma, uus mees Jitaurious Tykyvion Gordon on kohati selles vallas vist veel silmapaistvam. Kas Sina kui mängujuht käid sellist tüüpi mängijate juures rääkimas, et hoiame ikka palli liikumas?
Eks vahepeal on seda vaja öelda, jah, aga üldiselt nad teevad head teravust. Lihtsalt vahepeal lähevad liiga kehasse ja tegelikult on seal söödukohad juba varem olemas. Ty on füüsiliselt päris võimekas ja suudab kehade vahelt läbi pugeda ja teravust teha. See on meile tegelikult kasulik.
Ülejäänud mehed lepivad sellega, et mingid miinused võivad pikast palli enda käes hoidmisest tekkida, aga sealt tekkivad positiivsed asjad kaaluvad selle üle?
Jah. Ja kui sealt leitakse head söödud välja, siis tekib teistel meestel kõvasti rohkem ruumi, et ise läbi minna või visata.
Aastaid on räägitud, et eestlased ei oska korvi alla sööta, kuna meil pole pikkasid. Nüüd on Tartul kogu hooaja olnud Tomaš Pavelka näol ülipikk ja kohati päris domineeriv mees võistkonnas. Kas Sina kui mängujuht oled nüüd pikale alla söötmise ära õppinud?
Kindlasti. See on minu jaoks esimene kogemus nii pika mehega koos mängida. Tegelikult on see päris mõnus. Vahepeal on mingid ebakõlad, aga samas on neid alley-oop‘e päris hea riputada. Ta võtab neid igalt poolt ära. Lisaks on tal minu arvates suur panus meie ründelauda. Ta suudab võidelda ja näppudega palle endale ja oma meestele kallutada. See on väga suur boonus.
Teie mõõn Kalev/Cramo vastu sattus samasse hetke, kui Pavelka sai neljanda vea ja pidi pingil olema. Kas see oli juhus või see oli ka üks põhjus, miks kalevlased hoogu läksid?
Kindlasti oli see üks põhjustest. Meil pole praegu teist sama suurt meest sinna alla panna. Kui Tomil tuli neljas viga, siis läks kindlasti raskemaks, aga pidime lihtsalt meeskonnaga rohkem pingutama ja kollektiivselt kaitse- ja lauatöö ära tegema.
Kuidas Tartu meeskonnal sellel hooajal sisekliimaga on? Millised on tänavused leegionärid inimestena?
Ma ütleksin, et sisekliima on hea. Ikka on sellised väikesed pundid – kes saab kellega paremini läbi -, aga üldiselt saame meeskonnana omavahel hästi läbi. Ameeriklased on väga toredad, ukrainlane ja Tom samamoodi.
Kuidas on Sinul klapp peatreener Nikolajs Mazursiga? Kõrvalt vaadates tundub ta üsna emotsionaalne vend, kas ta on trennis ja väljaspool korvpalli ka selline?
Mängudes on tihtipeale see, et adrenaliin on kõrgel ja öeldakse ka kurjalt. Aga see on arusaadav, kui on midagi, mille pärast kritiseerida. Üldiselt saame hästi läbi.
Sina oled temaga mänguliselt kenasti ühel lainel?
Jah, kindlasti.
Nüüd tulevad Eesti meistriliiga play-off‘id kohe otsa. Väga kaua te puhata ei saa ja vastu tuleb Keila, kellega teil, oleme ausad, on probleeme olnud. Neid tuleb teil väga tõsiselt võtta?
Kaks korda oleme neilt põhihooajal kotti saanud, muidugi peame neid tõsiselt võtma. Eesti-Läti liiga sai nüüd läbi ja järgmine reede on mäng. Natuke puhkame ja siis hakkame Keila asju vaatama.
Oled Sa ise aru saanud, miks Keila teie jaoks selline konnasilm on olnud?
Olen ka ise sellele mõelnud, aga pole aru saanud. Esimene mäng Tartus läks täiesti aia taha ja seal saime 20 punktiga pähe. Võõrsil mängisime punkt-punktis ja lõpuks ei suutnud kohtumist enda kasuks kallutada. Eks (Matej) Radunic teeb meile pahandust. Ta on hästi pikk, aga samas on ta ka väljas liikuv. Tomi (Tomaš Pavelka – toim.) me väga ei tahaks perimeetrile välja saata, ta võiks just korvi all olla. (Marcis) Vitols ja teised Keila mehed on ka kindlasti probleemsed. Eks me kuidagi üritame neid auke lappida.
Teie eesmärk on meistritiitel ning millegi vähemaga te ei lepi?
Muidugi!




