Close

INTERVJUU | Artur Konontšuki sõnul on Heiko Rannula käekiri mullusega võrreldes sama: Pärnus ka ju võitsime, Heiko teeb õiget asja

-Artur Konontšuk | Foto: fiba.basketball

Kalev/Cramo on Eestis hetkel vägagi ainulaadses olukorras, kus ühte kohalikku spordiklubi on toetamas peaaegu terve riik. FIBA Europe Cupil on Kalev/Cramo hetkel poolfinaalis esimese mängu järel hoidmas seitsmepunktilist edu Prantsusmaa liiga kolmanda meeskonna Cholet Basketi ees. Paljudele Kalev/Cramo meestele on see tõenäoliselt nende senise karjääri üks tähtsamaid hetki, kui 5. aprillil Prantsusmaal kordusmatšis väljakule astutakse. Seda võib ilmselt öelda ka 22-aastase ja 202 cm pikkuse ääremängija Artur Konontšuki kohta.

Eelmise hooaja veetis Konontšuk Pärnu Sadamas, kus tuli ka Eesti meistriks. Konontšuk pole ainuke “pärnakas”, kes selleks hooajaks on tulnud Kalevisse leiba teenima. Temaga on kaasa liikunud mängijatest veel Hugo Toom ja Alterique Gilbert ning ka Pärnu Sadama endine peatreener Heiko Rannula. Eelmisel hooajal kogus Konontšuk Eesti-Läti liiga põhiturniiril keskmiselt 25,2 minutit, 11,9 punkti, 5,1 lauapalli, 1,2 söötu ja ühe vaheltlõike. Näitajatest veel muljet avaldavamad olid Konontšuki eelmise hooaja viskeprotsendid: 53,1% väljakult, sealhulgas koguni 48,9% kolmepunktivisetel. Kui vaadata koduse liiga statistikat, siis on käimasolev hooaeg numbrilise poole pealt isegi natukene kehvemini läinud, aga tema viimase aja Europe Cupi näitajad on olnud täiesti pöörased. Keskmiste numbritega 16,7 punkti ja 8,7 lauapalli ning efektiivsusteguriga 22,3 valiti Konontšuk Europe Cupi märtsikuu kõige väärtuslikumaks mängijaks.

Korvpall24 portaalile antud intervjuus, mis sai tehtud päev pärast Kalev/Cramo esimest mängu Cholet Basketi vastu, rääkis Konontšuk meeskonna headest eurosarja esitustest, probleemidest mängusaali leidmisega, kodusest liigast ja natuke ka tema treenerikarjäärist. Püüdsime kolmesekütilt välja pinnida, kas ja kui palju on head esitused euroväljakutel talle juba tugevatest liigadest kosilasi toonud, milliseks ta hindab oma viimase kahe hooaja meeskonnakaaslase Hugo Toomi potentsiaali ning mida teeb peatreener Heiko Rannula Kalevis teistmoodi, kui ta tegi Pärnus.

Cholet’ mehed Dominic Artis ja Enzo Goudou-Sinha panid mõlemad püsti korraliku viskekontserdi, vastavalt 26 ja 23 punkti. Kuidas plaanite neid mehi järgmises mängus pidurdada?

See Goudou viskekontsert tuli meile üllatusena. Teadsime, et ta on päris stabiilne catch and shoot viskaja, aga kuidagi reageerisime päris hilja tema sellistele järjestikustele sissevisetele ja mingeid muutusi ei teinud. Nii ta saigi visata. Artise puhul teadsime, et ta on selline individuaalne mängija ja tahabki üks-üks mängida ja ette võtta. Ta pani päris raskeid viskeid sisse ka. Rünnaku lõpus ja tagasihüppelt või kõrvalehüppelt nii, et käsi oli näos. Artisega nagu väga palju paremini kaitses mängida ei saagi. Seal (Martin) Dorbek, (Oleksandr) Kovliar, (Wesley) Van Beck ja (Alterique) Gilbert ikkagi töötlesid teda korralikult, lihtsalt mõnikord jätsime ta kiirrünnaku olukordades vabaks. Aga Goudouga peame järgmine mäng lihtsalt hoolsamad olema.

Kas need head esitused eurosarjas on Sulle juba ka lepingupakkumisi lauale toonud?

Eks ikka on ja kusjuures agent käis eile (kolmapäeval – toim.) siin mängu vaatamas ning pärast ja järgmisel päeval ka suhtlesime. Ikka vahepeal uurin, et kes huvi tunneb ja kas mingeid uudiseid on. Eks ta ise annab ka teada mulle, et mis klubid huvitatud on. Siin ta midagi täpset väga ei ütlegi, lihtsalt istutab seemne nii-öelda siis nende meeskondade pähe. Agent on rääkinud Leedu, Saksamaa ja ka teiste riikide klubidega… türklastega ka veel. Ühtlasi ta annab lihtsalt minust märku, et meeskonnad siis teaksid, et selline mängija eksisteerib. Olen ennast ka väga hästi näidanud ning paljud meeskonnad juba teavad minust. Praegu ma ju otseselt klubi ei otsi, sest hooaeg on veel käimas ja mingite otseste pakkumiste kohta agent polegi mulle midagi öelnud. Lihtsalt on kursis hoidnud, kust on suurem huvi ja kust järgmisel hooajal võiks pakkumine tulla. Ma saan vähemalt mõningaid riike öelda: Saksamaa, Türgi ja isegi Jaapan.

Sul on eurosarjas üldse väga hästi läinud, eriti individuaalselt. Efektiivsusnäitaja eurosarjas on 16,3 ja kolmesteprotsent 45,2. Mille pealt see enesekindlus on tulnud? 

Ma ei teagi. Kuidagi olen oma rütmi leidnud. Olen aru saanud, mis on minu roll ja tugev külg. See ongi siis kaare tagant viskamine ja vahepeal ka closeout‘i ründamine. Olengi üritanud neid kahte asja toimetada ja võimalikult heaks saada. Eks ma olen viskeid palju harjutanud ja individuaalset trenni teinud selles osas. Kuidagi võib-olla on ka natukene geenides asi – kui mõnel on hüpet antud, mõnel on pikkust, mõnel pallipõrgatust või platsinägemist, siis mulle on natuke viskekätt antud.

Teiseks positiivseks üllatajaks Kalev/Cramo meeskonnas on olnud Hugo Toom, kellest on ka palju räägitud. Kui kõrge on Sinu arvates tema lagi ja mida peab ta tegema, et sinna jõuda?

Seda on nii raske spekuleerida. Tegemist on veel väga noore ja väga suure potentsiaaliga mängijaga. Kindlasti pole see lagi siin Eesti liigas ja Europe Cupis. Usun, et Hugo teeb siin varsti… tegelikult teeb ta juba praegu siin läbimurdeaasta. Aga usun, et ka järgmised aastad astub ta veel sammu edasi. Tähtis on see, et ta püsiks terve ja et poleks probleeme põlvedega, mis ka praegu natuke kiusavad teda. Küll tulevik näitab, kus kõrgliigas ta mängima hakkab, aga kuskil Euroopas kindlasti.

Mitte ehk niivõrd suure üllatusena, kuid siiski väga muljet avaldav on olnud treener Heiko Rannula töö. Mida on ta Pärnu ajaga võrreldes nüüd Kalevis muutnud ja mis on jäänud samaks? Mis on need n-ö raudpolt asjad, mida ta kunagi ei muuda?

Mulle väga meeldib tema all mängida, nagu ka paljudele teistele, kes on tema käe all olnud. Praegu ka tunnetan seda, et meeskonnas on mängijate ja treenerite suhe väga hea ja paigas. Heiko on selline rahulik ja pigem vabameelne treener, ta pole liiga süsteemne ja liiga täpselt ei pea järgima tema reegleid. Ta nii-öelda ei pane mängijat liiga kasti ja raamidesse. Ta lasebki vahepeal improviseerida ja vabalt mängida. See süstib mängijatesse enesekindlust ning nii on väga hea mängida. Pärnu aegadest ma nüüd ei teagi, mis on muutunud. Samamoodi on, muutunud pole vast väga midagi. Pärnus ka ju võitsime, Heiko teeb õiget asja (Muigab.).

Kas eurosarjas nii kaugele jõudmine on tulnud meeskonnale natuke üllatusena või oligi enne hooaega ootus selline?

Hooaja alguses kindlasti poleks seda arvanud. Kui keegi oleks öelnud, et jõuame poolfinaali ja võidame Cholet’ vastu esimese mängu, siis seda poleks kindlasti uskunud. Aga nüüd, kus oleme nii kaugele jõudnud, siis ma ei teagi… see usk ja duhh aina kasvab ning finaal on väga lähedal. Ühe mängu ja seitsme punkti kaugusel. Usume, et suudame ka finaali pääseda ja miks mitte ka kõik võita.

Teil on käimas praegu ka Eesti-Läti liiga mängud. Kuidas muutub meeskonna lähenemine erinevate sarjade mängudele? Kas on sama või erinev?

Kindlasti on erinev. Üks asi on ikka 5000+ inimese ees Tondirabas eurosarja mängimine Cholet’ vastu, kes on Prantsusmaa liigas kolmas või siis Eesti-Läti liigas kohalikud meeskonnad vastu võtta, kuhu tuleb umbes 400 inimest vaatama. See vahe on ikka päris suur. Nüüd on muidugi play-off’id käes ja kõik mängud on väga olulised, aga hooaja sees oli väga raske ennast vaimselt sättida nendeks mängudeks ja olla 100% keskendunud nii mängu ajal kui ka eelnevalt valmistudes. Pärast selliseid eurosarjamänge on eufooria nii suur, et adrekas ikka veel lööb, mõtted ongi eurosarjal ja juba sealse järgmise mängu peal, aga peab ennast maa peale tagasi tooma ja mõtlema, et peame ühe mängu veel Ogre vastu mängima, et Eesti-Läti poolfinaali saada. Päris raske on, aga ei jää muud üle, kui hakkama saada. See ka arendab meid kui mängijaid.

Eeldatavasti pole Kalev/Cramo ootused Eesti-Läti liigas väiksemad kui eurosarjas ja soovite ka selle võita?

Jah. Kui me selliste meeskondade vastu suudame mängida, siis ei tohiks probleemi olla. Kindlasti mõtleme võitude peale siin nii Riia VEF-i kui ka Prometey üle. Oleme tõestanud ennast ja arvan, et meil on õigus uskuda, et võime ka Eesti-Läti liiga võita.

-Artur Konontšuk | Foto: fiba.basketball

Viimased kaks vooru on palju poleemikat tekitanud euromänguks saali leidmine ja selle vahetus. Kuidas mõjutas saalivahetus mängu Cholet’ga?

Ma ei teagi, kuidas mõjutas. Kui eilsele tagasi vaadata, siis mõjutas päris hästi, olime kohe algusest valmis mängima ja ka visked alguses läksid. Ju siis hästi mõjutas. Mäletan, et Bambergi mänguks oli jutt, et peame üldse Pärnusse või Tartusse kolima. See paneb ikka mõtlema, et kui täitsa ühtegi saali pole Tallinnas, kus mängida… Muidugi tahaks oma kodusaalis olla, aga sellised mängud peab ikka tooma suurematesse saalidesse, see annab päris palju juurde. Järgmine kohtumine juba… ma loodan ja ka usun, et pääseme finaali, siis finaal peaks toimuma Unibet Arenal.

Rääkides saalist. Sa oled nüüd areenide mõttes mänginud Tallinna suures kolmikus: Kalevi Spordihallis, Tondirabas ja endises Saku Suurhallis. Milline neist Sulle endale kõige rohkem meeldib?

Mulle meeldib Kalevi Spordihall kõige rohkem. Kuidagi kompaktne ja hubane on. Kodune, aga samas ka vastastele ebamugav, eriti kui saal on täis. Kui sinna täismaja 1700 inimest tuleb, mis siin Bambergi ja Den Boschiga oli, siis läheb ikka päris valjuks. Et väljaku peal ei kuule isegi oma meeskonnakaaslasi, kui üritad midagi arutada. See on päris kõva tunne, vastastel on raske mängida, aga meie oleme muidugi harjunud selle saaliga. Igapäevaselt teeme trenni seal ja oleme enamus mänge seal pidanud. Meil on kõige parem tunne seal mängides, aga saame hakkama ka teistes saalides.

Need eelmise vooru mängud Bambergiga olid omavahel võrreldes nagu öö ja päev. Mis muutus kahe mängu vahepeal, et te teise mängu nii suurelt võitsite?

Esimene mäng, mis siin Kalevi Spordihallis oli, ei saanud me alguses üldse käima. Olime väga krampis ja keegi ei osanud palliga midagi teha, kaitses lasime väga palju läbi ja tegime palju lolle vigu. Mõtlesime üle, see oligi see vahe ja asi, mida parandasime ja millest me Bambergis võõrsil mängides üle saime. Seal mängisime palju vabamalt. Meil võõrsil on kuidagi seda pinget vähem kuidagi. Seal teame, et oleme underdog’id ja teame, et meil pole midagi kaotada ning selle pealt me ka mängime.

Sa oled kätt proovinud ka treeneripingil, Paikuse kohalikus liigas juhendades. Kumb on siiani olnud Sulle isiklikult suurem saavutus, kas Pärnuga eelmise aasta eestikate võit või siis medalivõit treenerina Paikuse liigas?

Väga hea küsimus. Muidugi tegime Pärnuga ikka ajalugu, tõime esimese tiitli Pärnusse. Ei tea, millal uus tiitel sinna tuleb või kas üldse tuleb. Natuke ebareaalne oleks, kui see poleks üle Paikuse liiga kolmandast kohast (Muigab.). Okei, saan aru, et oleks seal esimese koha võitnud noortega, aga jah, ütlen, et Pärnu Sadamaga võidukarika üles tõstmine oli ikka oluliselt suurem asi.

scroll to top