Close

INTERVJUU | Marie Anette Sepp meie jaoks harjumatutest NCAA reeglitest: mõtlesin, et mis pull see selline on

-Marie Anette Sepp | Foto: UAlbany WBB Facebook

USA üliõpilasliiga NCAA kõrgemas divisjonis on lisaks mitmele Eesti meeskorvpallurile kaasa löömas ka meie neiud, kellest üks on novembri lõpus 20-aastaseks saanud tagamängija Marie Anette Sepp. Mullu TalTech/Nordaidi naiskonna Eesti meistriks aidanud ning Eesti naiste koondiseski juba endale korraliku rolli välja võidelnud mängujuht on esimest hooaega kuulumas Albany Great Danes’i tiimi.

Ameerika Ühendriikide idarannikul, nii New Yorgist kui ka Bostonist umbes kolmetunnise autosõidu kaugusel asuva Albany ülikooli mängivasse rotatsiooni pole Sepp oma debüütaastal seni eriti pääsenud ning tõeks on saanud see levinud hinnang, et NCAA tiimides on kohe esimesel aastal eriti Euroopast tulles keeruline löögile pääseda. Seni on neiu üheksas kohtumises teeninud keskmiselt 4,8 mänguminutit.

Korvpall24 uuris pikemas intervjuus Sepalt, kuidas ta nii uude kultuuriruumi sulandumisega kui ka õppur-sportlase rolliga on kohandunud ning kui palju trenni tema naiskonnas tehakse. Sujuvalt jõudsime jutuga näiteks ka NCAA korvpallireeglite juurde, mis eurooplasel võivad esimese hooga juhtme veidi kokku ajada küll.

Alustame sellest, et kuidas oled tudeng-sportlase eluga kohanenud? Mis on olnud selles vallas Sinu suurimateks väljakutseteks?

Arvan, et tudeng-sportlase eluga olen hästi kohanenud. Minu jaoks midagi väga uut selles vallas polnud, kuna Audenteses oli suhteliselt samasugune eluviis. Väljakutseks on olnud võib-olla see, et teisipäeviti ja neljapäeviti olid tunnid kella 20-ni õhtul, mul pole varem nii pikki päevi olnud.

Tutvusta meile palun oma ülikooli. Kui suure kooliga on tegemist, kas on millegi poolest eriti silmapaistev, kui olulisel kohal on koolis sport ning kui tugevad naiste korvpalli programmil traditsioonid on?

Albany on State University ehk siis see on New Yorgi osariigi ülikool. Kindlasti pole see New Yorgis kõige suurem, õpilasi on umbes 18 000. Sport on oluline, eriti korvpall ja Ameerika jalgpall. Siin on Ameerika jalgpall igal pool väga tähtis ja kindlasti number üks spordiala.

Kuidas õpingutega seni läinud on? Kas juba oled oma eriala ka paika pannud või seda veel esimesel aastal tegema ei pea?

Õpingutega on siiani kõik väga hästi, esimesel aastal oma eriala paika panema ei pea, aga ma tegin otsuse juba ära. Mu major‘iks (põhierialaks – toim.) saab kommunikatsioon ja minor‘iteks (kõrvalerialadeks – toim.) ärindus ja filmindus.

Kui palju te trenni teete? Milline üks tavaline nädal Sul praegu välja näeb?

Oleneb, kas on hooajasisene aeg või mitte. Aga tavaline hooajasisene päev, kus on jõusaalitrenn ka sees, näeb välja selline: 6.30 äratus, kell 7 hakkab jõusaal, kus peame olema kindlasti 10 minutit varem kohal. Meil tiimis on selline reegel. See kestab tund või vahel kauem. Siis tavaliselt kell 9 hakkab mul tund. Enne seda jooksen sööklasse, et hommikusöögiks midagi süüa. Õppetund on 10.20-ni ja trenn hakkab tavaliselt kell 11.00 ning kestab kella 14-ni. Pärast seda on mul kell 15-17 study hall, mis on aeg, kus saan oma kodutööd ära tehtud. Study hall‘i ajal tavaliselt ma söön ka lõunat. Kell 18-19 on veel üks õppetund ja siis on natukene vaba aega. Ma üritan magama minna kella 22-23 paiku.

-Marie Anette Sepp (paremal) vabal ajal | Foto: UAlbany WBB Facebook

Teil on koosseisus kolm Rootsi neidu ja üks norralanna. Kas Sina ja Põhjamaade tüdrukud hoiate rohkem kokku ja olete kuidagi paremini ühel lainel?

Ma ütleks, et nendega on kindlasti rohkem asju, millega samastuda ja mõnes mõttes hoiame kindlasti rohkem kokku, aga suurt erinevust mina ei märka. Tore on, et keegi tiimist on kodu lähedalt ja saab rääkida asjadest, millest ameeriklased midagi ei tea.

Vaadates statistikat, siis tundub, et rootslannad ongi kõik ka naiskonna liidrid. Kas see tähendab, et te mängite euroopalikku korvpalli?

Ma ütleks, et mängime Ameerika kohta euroopalikku korvpalli, aga mitte midagi sellist nagu kodus. Siin on ikka kõik teistsugune. Juba reeglid muudavad nii palju ja polegi võimalik euroopalikku korvpalli nii palju viljeleda. Aga kindlasti me üritame seda teistest rohkem.

Kes põhitegijatest otseselt Sinu positsioonil mängib? Ja kas Sa oled ookeani taga ikka puhas mängujuht või kasutatakse “number kahe” peal ka?

Mul on kaks tüdrukut ees. Nad pole küll puhtad mängujuhid, aga nad on eelnevatel hooaegadel pidanud võtma selle rolli ja õnnestunud. Seega ütleksin, et kaks tüdrukut on minuga samal positsioonil. Treenerid näevad mind ikka puhta mängujuhina, “kahe” peale pole veel sokutatud.

Kas seda oli oodata, et mänguminuteid väga palju ei õnnestu saada? Et esimesel aastal tuleb ikka peamiselt treeningutele keskenduda?

Eks ikka loodad, et saad peale, aga tegelikult seda oli arvata, et väga palju platsil ei saa ja peab rohkem rõhku trennile panema.

Kas seda on kuidagi keeruline taluda ka, et olles Eestis harjunud põhimängija minutitega, pead nüüd oma panuse andma üksikute mänguminutitega?

Eks natukene ikka on raske. Just seepärast, et varem pole sellises olukorras väga palju olnud. Tuleb lihtsalt tööd edasi teha ja areneda.

Teil on tiimis päris palju senior‘eid ehk viimase aasta mängijaid. Kas plaan ongi tänavust hooaega kasutada kohanemiseks ja treenimiseks, et siis uuel aastal ohjad üle võtta?

Arvan jah, et treenerid on selle aasta mulle andnud, et kohaneda ja õppida vanematelt ning olla, nagu neile meeldib öelda, like a sponge (nagu käsn – toim.), mis kõik tarkuseterad sisse imeb.

Milline naiste NCAA tase on? Kas selles osas on midagi Sind ka üllatanud?

Tase on ikka tugev. Kui kõik ütlesid, et ole valmis olema rohkem füüsiline, siis mõtlesin, et siin antakse palju kontakti, aga tegelikult see füüsilisus siin on teistsugune kui Euroopas. Siin on just rõhk kiirusel ja atleetlikkusel, kontakti siin eriti ei lasta anda.

Mis on kõige veidramad NCAA korvpallireeglid, millega on olnud keeruline kohaneda või mis on lihtsalt Sulle nalja pakkunud?

Oi, neid on nii mõnigi. Alguses oli veider, et neli mängijat blokeerivad vabaviskel, mõtlesin, et mis pull see selline on. Siis 30-sekundiline rünnakuaeg. No ja siin on ründevigu poole kergem kätte saada. Mäletan, et paar esimest nädalat tegid treenerid trennis märkusi, et kuku maha, kui keegi tuleb otse sinu suunas, see on kohe charge (ründeviga – toim.). Ma naersin selle peale ja ütlesin, et kui tahad ründeviga saada, peab ju ikka korralik tõuge olema sinu suunas. Ütleksin, et Eesti kohtunikud vilistaksid need kindlasti flop‘iks.

-Marie Anette Sepp | Foto: ualbanysports.com

Kui paljudel tüdrukutel näiteks Sinu tiimis on eesmärk saada profikorvpalluriks? Kui levinud see siht üldse tundub naiste NCAA-s olevat?

Tean päris mitut, kes tahavad. Eriti eurooplased, aga mõned kohalikud ikka ka. Arvan, et vähemalt poolel tiimil on selline eesmärk. Arvan, et paljud mõtlevad selle peale, aga enamik lihtsalt ei tea, kuidas alustada või ei taha Ameerikast lahkuda. Eriti kohalikud.

Kui palju või kas üldse USA-s Eestist või Eesti korvpallist teatakse? Su rootslannadest naiskonnakaaslased on ilmselt teadlikud, kus Eesti asub, aga kui palju on kohalikele vaja selgitada, kes Sa oled või kust Sa tuled?

Alguses, kui siia tulin, siis mu esimene vestlus iga uue inimesega oligi, et kus Eesti täpsemalt asub. Nüüd olen rahuldunud sellega, kui ütlen, et near Sweden (Rootsi ligidal – toim.) ja siis nad enamjaolt teavad.

Kui palju jälgid Eestis toimuvat ja elad siin toimuvale kaasa? Ning ka vastupidi, kui aktiivselt siit Eestist Sulle kaasa elatakse, kas siis endiste naiskonnakaaslaste või treenerite poolt?

Vanade tiimikaaslastega olen endiselt kontaktis ja olen kuulnud, et paljud ikka huvituvad ja küsivad, kuidas mul siin teisel pool ookeani läheb.

Kas oled juba jõudnud suurlinnades Bostonis või New Yorgis ka ära käia? Kas on üldse sellist plaani või millega vabal ajal tegelete, kui sellist vaba aega üldse on?

New Yorgis veetsin nädala oma perekonnaga kohe, kui siia tulin. See oli lahe elamus, kindlasti üks suurimaid linnu, kus olen olnud. Tiimiga sai ka Las Vegases turniiril käidud. See oli veidi sürreaalne, sest tundub veider, et näiliselt ei kusagil keset kõrbe on lihtsalt linn, kuhu inimesed lähevad pidutsema. See oli omaette kogemus.

Mis on seni kõige naljakam või ootamatum asi, mis Sul USA-s olles juhtunud on?

Arvan, et kõige naljakam oli arvatavasti see, kui läksime tiimikaaslastega kinno umbes kella 20 ajal õhtul ja minult küsiti dokumenti, et ma ikka 16-aastane oleks. Seal oli mingisugune reegel, et alla 16 ei saa ilma vanemateta pärast kella 19 kinno minna. See oli veidi veider kogemus.

scroll to top