Close

“Tellistega” mängu alustanud Artur Konontšuk: mis viskel öeldakse? Viska, kuni sisse saad!

-Artur Konontšuk | Foto: Siim Semiskar

Eesti korvpallikoondise reedene MM-valikmäng Saku Suurhallis lõppes küll 82:87 kaotusega Rootsi rahvusmeeskonnale, kuid südika mänguga tegid korvpallifännidele rõõmu koondisedebüüdi teinud 22-aastane Artur Konontšuk ja 20-aastane Hugo Toom ning statistika järgi küll juba oma kuuenda koondisemängu teinud, aga esmakordselt n-ö punktimängus nii tähtsas rollis olnud 20-aastane Joonas Riismaa.

BC Kalev/Cramo mängumehe Konontšuki arvele jäi lõpuks 26,5 minutiga 14 punkti (kahesed 1/2, kolmesed 4/6), 7 lauapalli ja 2 resultatiivset söötu ning +/- näitaja poolest jäi ta +14-ga selgelt plusspoolele. Statistikute andmetel on varasemalt ametlikul koondisedebüüdil rohkem punkte suutnud visata omal ajal oma esimeses mängus 23 silma toonud kodustatud tsenter Sergei Babenko.

“Külmavärinad ikka veel jooksevad. Kui platsi peal oled, siis saad sellise adrenaliinipaugu, et ei saagi täpselt aru, mis toimub. Emotsioon on jõhker. Sellist emotsiooni pole ammu olnud. Võib-olla viimati siis, kui Pärnuga finaale mängisime,” sõnas Konontšuk pärast mängu Korvpall24 portaalile. “Debüüdi peale nii palju ei mõelnud, mäng on mäng ikkagi ja sellest peab maksimumi võtma.”

Kui esimesed paar viset viskas Konontšuk mööda, siis mingil hetkel hakkas tabama ja sopsas seejärel neli kolmest järjest. “Mis viskel ikka öeldakse? Viska, kuni sisse saad! Isegi, kui esimesed seitse lähevad mööda, siis kaheksas peab tabama. Need esimesed kaks viset mind väga ei mõjutanud. Kui aus olla, siis olid jah “tellised”, aga need olid sellised kiirustatud visked, et kuidagi pallist lahti saada. See polnud õige asi. Teised visked olid jalad juba paigas ja sain palli hea rütmi peale. Siis oli vaja ainult lind teele saata.”

Pikalt Konontšuk nüüd rõõmustada ei saa, kuna juba esmaspäeval ootab Espoos ees kohtumine Soomega. “Soome on ju tuntud väga kõva kaitsemängu ja agressiivsuse poolest. Peame samaga vastama. Meil on noor sats ja peame nendega kaitses väga agressiivselt mängima. Peame palju jooksma, sest meil on väga lühike sats. Meil on ainult Tass ja muid tsentreid ei ole. Meie eelis peaks olema, et jookseme kaitsest kiiresti rünnakule. Transition peaks olema meie trump,” rääkis Kalev/Cramo ääremängija.

Kui küsisime, kuidas kulges kokkumäng koondisekaaslastega sellises situatsioonis, kus koosseis on üsna uus ja paljud mehed võib-olla ei tundnudki enne üksteist ning trenni sai üsna vähe teha, siis vastas Konontšuk: “Aega oli tõesti väga vähe. Kohtusime alles esmaspäeval, aga nii ongi, et pead ruttu kohanema ja süsteemist aru saama. Mõned on Jukka (Toijala) all juba mänginud, mõned mitte. Paljud on muidugi varem koondiselaagris olnud, kus on kokkumängu harjutatud. Nii suur see mängijate rotatsioon Eestis nüüd ka ei ole ja kusagil laagris oled ikka koos teistega mänginud ja tead kes mida teeb.”

Sel hetkel ilmus meie kõrvale järgmine intervjueeritav Joonas Riismaa, kelle esituse kohta me palusime Konontšukil oma arvamuse avaldada. “Meie vahe Joonasega on kaitsemäng. Treeneritele just meeldivad sellised mängijad, kes panevad üle välja pressi. Üritad kattest üle saada ja kohe on mängijal surve peal. See tuleb Joonasel väga hästi välja ja küll see rünnak ka järele tuleb. Natuke peab küll harjutama, aga küll see ka tuleb!” naeris Konontšuk koondisekaaslast tögades.

scroll to top