Noore koosseisu ja mitmete debütantidega Eesti korvpallikoondis pidas reedel Saku Suurhallis MM-valikmängu Rootsi meeskonna vastu ning pidi vaatamata hingestatud mängule vastu võtma 82:87 kaotuse. 20-aastase Joonas Riismaa jaoks oli tegemist tema senise lühikese koondisekarjääri parima esitusega ning esimesega, kus ta oli tugevalt põhimehena rotatsioonis sees.
Algviisikus väljakule jooksnud Riismaa sai alguses ülesande kaitses ohjeldada vastaste teravat tagamängijat Ludvig Hakansoni, kes vähemalt esimestel minutitel, kui just Riismaa tal peal oli, erilist ohtu meile kujutada ei suutnud. Statistikasse kogus Riismaa 24 minutiga 7 punkti (kahesed 2/5, kolmesed 1/4), 7 lauapalli ja ühe resultatiivse söödu.
Kui meie äsjase loo Artur Konontšukiga lõpetasime just Joonas Riismaast rääkimisega, siis seda lugu siin alustame Konontšukist rääkimisega, kuna Riismaal on hiljutisest asjast kaks huvitavat võrdlust: Konontšukiga koos koondises olemine ning Brindisi särgis tema ja Kalev/Cramo vastu eurosarjas mängimine. Korvpall24 kasutaski võimalust, et uurida Riismaalt, kuidas Brindisi näitel üks välisklubi vastaseid skaudib ning kui hästi meie Eesti meeste skauting itaallastel tehtud oli.
“See on ju teada, et Arturil on väga hea kolmesekäsi. Ka meie klubide Europe Cup’i mängus karistas ta meid kolmestega päris korralikult. Täna tõi ta meid neljandal veerandil väga vajalikel hetkedel oma kolmestega mängu tagasi. Ta on ikka väga hea viskekäega ja teda ei saa kindlasti vabaks jätta,” sõnas Riismaa koondisekaaslase kohta Korvpall24 portaalile.
Seejärel küsisimegi Riismaalt, kuidas välismaa klubid skaudivad Eesti klubisid? Kas näiteks Artur Konontšuki nimi käis läbi, kui Brindisi skautingut tegi? “Ikka käis,” vastas Riismaa. “Kuna ta oli ka enne meie mängu Europe Cup’is väga head mängud teinud, siis kindlasti käis läbi, et ta on väga hea viskaja ja ei saa lasta tal visata. Aga kui sa oled hea viskaja, siis mingid visked sa ikkagi võtad ja suure tõenäosusega sa midagi ka tabad. On väga keeruline nii kaitsta, et keegi ühtegi viset ei saa.”
Riismaa sõnul skauditakse sellel tasemel ära ikkagi kõik 12 mängijat ehk siis midagi juhuse hooleks ei jäeta. “Kõik mehed skauditakse ära. Kõik 12 mängijat!” kinnitas Riismaa. Isegi need, kelle keskmine mänguaeg on viis minutit? “Jah. Kõik skauditakse ära. Igasugune info, mis vähegi saadakse, pannakse kirja ja mängijate ülesanne on kõik läbi lugeda,” lisas Riismaa.
Naljaga pooleks tahtsime seejärel Itaalia kõrgliigas pallivalt koondislaselt teada, kas Brindisi treenerid Kalev/Cramot skautides ka millegagi konkreetselt eksisid. “Õnneks nad millegagi mööda ei pannud. Ma mõtlesin küll, et kui seal mingi jama on, siis pean ütlema, aga õnneks oli hästi tehtud. Vaatasin üle ja kõik klappis. Muidugi oli imelik lugeda sõprade ja koondisekaaslaste skautingut. Selline omamoodi kogemus.”
Kui Artur Konontšuki debüüdist alguse saanud muud jutud olid Riismaaga räägitud, siis keskendusime ka Rootsi kohtumisele. “Kindlasti oli eriline tunne mängida Eesti koondise eest Saku suurhallis. Päris täismaja küll ei olnud, aga rahvast oli ikkagi päris palju. See oli väga meeldiv ja tunne on väga mõnus. See on ikkagi teistmoodi kui mängida siin või Itaalias koduklubi eest. Eestit esindada on alati auasi ja teha seda kõige kõrgemal tasandil ehk meeste koondises on ainult puhas au,” kinnitas Riismaa, et nautis mängu.
Seejärel tahtsime Riismaalt endalt teada, et kas Hakansoni aeglane start oli tema kui kaitsespetsi teene või pigem juhus. “Arvan, et see oli 50/50. Ju ta ei alustanud kõige agressiivsemalt ja proovis esmalt meist aru saada, kuidas me kaitses mängime ja mida me teeme. Ilmselgelt ta on klassiga mängija ja mängu jooksul leidis ta oma kohad üles, kust meid karistada sai ja mängu lõpuks karistas ta meid päris palju. Eks esimestel minutitel on selles mõttes lihtsam, kuna kõik elavad alles mängu sisse. Keeruline on kohe kuum olla.”
Kui jutt läks juba kaitsespetsiks olemisele, siis selgus, et see roll pole Riismaale võõras ka koduklubis Brindisis. “Seda juhtub päris tihti ja peatreener kasutabki mind sellise mängijana. Kui platsile lähen, siis esimene ülesanne on mängida kõvasti kaitses ja kõik, mis rünnakul tuleb, on pluss. Klubis on see veidi lihtsam, kuna seal on mängijad, kes peavadki skoori tegema. Siin peab rünnakul rohkem aitama. Klubis on vähe rohkem n-ö nurgas seismist,” vedas Riismaa lõpetuseks jooned klubi ja koondise vahel kokku.




