Lõpuks ometi on käes see hetk, mida on siinsed korvpallisõbrad saanud pikalt pikalt marineerides oodata. Algab Euroopa meistrivõistluste finaalturniir, kus ühena 24 koondisest astub püünele ka meie veel suhteliselt noore koosseisuga tiim. Kuna suvi on olnud pikk ning Eesti koondise areng on läbi MM-valikakende ja kontrollmängude olnud justkui peo peal vaadeldav, siis paljudel on tekkinud oma arvamused. Osad eksperdid on juba jõudnud tiimi ettevalmistust kritiseerida ning on ka neid, kelle meelest on liigutud päris kenasti sellest kogu korvpalliavalikkust hirmutanud seisust välja, mida nägime juuni lõpus kodumängus Saksamaaga.
Korvpall24 portaal otsustas kirja panna 17 küsimust, mis on meile rahvusmeeskonna suvist ettevalmistust vaadates keelele tulnud, ning neile ise ka tulevikku ennustades vastata. Miks 17? Aga miks mitte? Lihtsalt nii palju neid kokku tuli ja ei hakanud vägisi ümmargusemat arvu kokku kangutama. Igatahes esimesed 11 küsimused on justkui tõsisemat laadi, kust kumab kergelt läbi higihaisu ja on kuulda korvpallitossude kriginat vastlakitud saalipõrandalt. Viimased kuus puudutavad rohkem korvpalli meelelahutuslikumat poolt. Ehk siis, kes selle tilu-liluga ei viitsi tegeleda, siis teab, kus lugemine lõpetada.
Esimene küsimusteplokk alapealkirjaga “korvpall on tõsine asi”!
* Kuidas eestlaste ja ka kõigi teiste koondiste füüsis pikale suvele vastu peab?
Tundub, et see suve esimese poole šokk, kus MM-valikmängudes Saksamaa ja Iisraeli vastu jäädi väga nüriks ning üles kerkis suur küsimus meie meeste füüsilise vormi kohta, raputas ka koondislastel endal kõik päris hästi paika. Enne tagasi kokku tulemist anti kolmeks nädalaks meestele individuaalsed plaanid kätte ning on mitmelt poolt kuulda olnud, et seal tehti asjad ausalt ka ära. Tegelikult on seda näha ka viimaste kohtumiste mängupildist, kus Eesti on suutnud Euroopa tippkoondistega tempos ja agressiivsuses kaasa minna. Seni on küsimus olnud, et pole suudetud kõik 40 minutit kõrge tasemega vastastega selle tempo juures oma mänguklassi stabiilsena hoida.
Aga vastates küsimusele, siis meie usume, et Eesti koondis üldiselt peab vastu küll. Erinevatele meestele võivad need viis mängu seitsme päeva jooksul mõjuda erinevalt, aga õnneks on meil praegu rahvusmeeskonnas seis, kus kõik 12 mängijat on sellel tasemel, et neid vastavalt treenerite vajadustele, kas siis suuremas või väiksemas rollis, platsile saata.
* Kas Kotsari tõusmist Eesti koondise EM-i resultatiivseimaks suudab keegi väärata?
Ettevalmistusperioodil kolmes kontrollmängus kaasa löönud Maik-Kalev Kotsar tõusis keskmise punktiarvu pingereas 15,3 punktiga resultatiivsustabeli tippu. Kristian Kullamäe järgnes 14,2 ja Kerr Kriisa 13,3 silmaga. Viimases MM-valikaknas suutis Sloveenia ja Soome vastu keskmiselt 12 punkti toonud Kotsarit edestada Kriisa, kelle näitaja oli 13,5 silma. Siinkohal võtame turvalise seisukoha ja usume, et Kotsar kerkib EM-finaalturniiril Eesti koondise resultatiivseimaks ning punktisumma saab olema 15-17 silma juures.

* Kas Sten Sokul on veel koondises roll?
Fakt on, et Sten Soku roll on sel suvel seni Eesti koondises jäänud väga väikeseks. Vaid kahes mängus on ta saanud kahekohalise arvu minuteid, kui Läti vastu oli platsil 16 ja Leedu vastu 13 minutit. Viimases kahes MM-valikkohtumises teenis Sokk kahe matši peale aga kokku vaid kuus minutit. Mängujuhi positsioon on nii tähtis ja Soku roll ka vanameistrist tiimikeemia hoidjana on nii oluline, et EM-finaalturniirile võetakse ta meie ennustuse kohaselt kindlasti kaasa (lõplik koosseis polnud veel selle loo kirjutamise hetkeks välja hõigatud – toim.). Aga kui Kerr Kriisa ja Kristian Kullamäe püsivad turniiri jooksul terved, siis Sokku me väljakul tõenäoliselt eriti ei näe. Kui siis üksikutes kohtumistes, kus matchup‘id on täpselt sobivad.
* Kuidas saab meie koondis hakkama Giannis Antetokounmpoga?
Eesti koondislased on sel suvel juba saanud ennast proovile panna päris mitme väga nimeka NBA staari vastu ning päris palju taolisi kohtumisi on veel ees. Seejuures on seniste mängude dünaamika olnud selline, et tagamängijatega, nagu Dennis Schröder ja Luka Doncic, on pigem oldud raskustes, aga pikkadega, nagu Jusuf Nurkic, Kristaps Porzingis ja Lauri Markkanen, on enam-vähem hakkama saadud.
Antetokounmpoga on kahtlemata korvpalli mõistes korralik friik, täpselt nagu ka tema hüüdnimi ütleb. Eesti treenerid on erinevates intervjuudes ka öelnud, et ühelgi koondisel Euroopas pole olemas meest, kes Giannise üks-üks suudaks kinni panna. Vastus peab peituma meeskondlikus kaitses. Meil on sees kahtlane tunne, et suurimat kontserti ei korralda Eestile mitte Giannis, vaid mõni vastaste tagaliinimees või hea viskega äär. Näiteks horvaat Bojan Bogdanovic või ukrinlaste Sviatoslav Mykhailiuk. Üks põhjus selleks arvamuseks peitub ka mängude järjekorras. Eesti ja Kreeka kohtumine on alagrupi viimane mäng, kus asjad võivad olla juba nii selged, et rotatsioonid pole päris tavapärased või lastakse staaridel suisa puhata.
* Kas Eesti koondis viskab turniiri peale sisse vähemalt iga kolmanda kolmepunktiviske?
Tõlgituna on küsimus siis selles, kas Eesti koondis tabab kolmeseid vähemalt 33,3-protsendiliselt? Teada on, et meie tiimi jaoks on kaugvisete hea tabamine üsna eluliselt oluline. Kolmest üks sisse panna on tabavus, mis oleks turniiril kohustuslik ära teha, kui tahame võitude peale mängida. Näiteks viimases kahes MM-valikmängus tabasime me kaugelt kahe matši keskmisena 30,6%, aga eelnevates kontrollmängudes keskmiselt 37,3%. Võrdluseks võib tuua, et 2015. aasta Eurobasketil oli Eesti koondise kolmesteprotsent kõigest 27,6, samas endale lasime kaugelt visata 35,4-protsendilise täpsusega.
* Kas Eesti koondis kordab Riias kogetud stsenaariumit, kus alles viimase alagrupimängu teisel poolajal selgus, kuhu edasi tuleb sõita, kas koju või turniiri järgmist faasi mängima?
Mängude tulemusi ja turniiri käiku on loomulikult sisuliselt võimatu ette ennustada, aga meie usume, et ka sellel turniiril püsivad põnevus ja edasipääsuvõimalused kuni viimaste hetkedeni.
* Kas Eesti koondisel on EM-finaalturniiril üldse mõni n-ö kohustuslik võit?
Kui omal ajal EM-finaalturniiride alagrupid loositi, siis kõlas siit-sealt arvamusi, et Ukraina ja Suurbritannia on need tiimid, keda me peaks võitma ja seeläbi neljandana grupist edasi minema. Olles näinud ukrainlaste viimase kahe MM-valikmängu akna kohtumisi, võime öelda, et see on väga kvaliteetne meeskond. Britid on paberil meie vastastest kindlasti kõige nõrgemad, aga nad näitasid MM-valikmängus Lätiga, et ka nemad suudavad sel tasemel mängida küll. Aga ütleme siis nii, et üks võit EM-finaalturniiril võiks meie tiimi jaoks olla kohustuslik ning just brittide vastu on seda kõige reaalsem teha.
* Kui suure rotatsiooniga Jukka Toijala turniiril tähtsatel hetkedel mängib?
Olulistes kohtumistes kindlasti rotatsioon läheb kontrollmängudega võrreldes väiksemaks. Usume, et päris kaheksa mehega Jukka Toijala läbi ajama ei hakka ning igas kohtumises pääseb platsile 9-10 mängumeest. Turniiri lõpuks langeb aga põhiraskus ikkagi umbes kaheksale mängijale. Vigastused võivad loomulikult seda pilti muuta, aga loodame, et traumadest me siiski pääseme.
* Kui teravaks jututeemaks saavad EM-finaalturniiril kohtunikud?
Suvistes kontrollmängudes ja ka MM-valikmängudes on kohtunike teema päris mitmel poole üles kerkinud ning tundub, et kohati ka täiesti asja eest. On ju selge, et kui Euroliiga kohtunikud kaasa lüüa ei saa, siis suur osa Euroopa parimatest vilemeestest peab mänge kodust televiisorist vaatama. Võib üsna veendunult väita, et finaalturniiri jooksul see teema kahjuks võimendub ning näeme päris mitmeid pahaseid sõnavõtte ning teemaarendusi.

* Kes Eesti koondislastest üllatab EM-il kõige positiivsemalt?
Meie paneme oma panused Matthias Tassi peale. Kuna Tass on varutsentrina paratamatult meie koondise liidri Maik-Kalev Kotsari varjus, siis on tal silmapaistev esile kerkmine raskendatud. Aga suvel on värskelt ülikoolikorvpallis asjad kokku pakkinud ja profiks siirdunud Tass näidanud stabiilselt kindlaid esitusi ning me usume, et ta saab EM-il oma võimaluse, et meile mõned korralikud üllatused pakkuda.
* Kui palju saab turniiri mõjutama koroonaviirus, mis paljudel on meelest ära läinud, aga kuskil taustal justkui siiski hõljub edasi?
Mõnda aega on korvpallimaailm saanud toimetada suuresti ilma koroonaviiruse peale mõtlemata, kuigi siin-seal mingeid kergemaid piiranguid siiski rakendatakse. Ka EM-finaalturniiril on teatud saali piirkondades maskikohustus, aga usutavasti sellega asi ka piirdub.
Teine küsimusteplokk ehk meelelahutus!
* Mitu “kitsingut” ehk koos veaga tabatud kolmest teeb Kristjan Kitsing ja kas üldse keegi suudab kogu turniiri jooksul seda temast rohkem?
Loomulikult keegi teine Kitsingule “kitsingutes” kannule ei pääse ja selleks arvuks saab olema neli!
* Mitu peapaela kulub Kerr Kriisal kogu turniiri jooksul?
Eesti koondise noor mängujuht paneb ühe peapaelaga kogu turniiri!
* Kes on kõige kuulsam mängumees, kellele Kerr Kriisa üritab kupli alla pugeda?
Ühtegi nii selget pakkumist EM-finaalturniiril sellele pole, nagu oli Luka Doncic hiljutistes valikmängudes. Aga ennustame, et selleks saab olema horvaatide üsna keevaline liider Mario Hezonja.
* Mitu võitu peaks Eesti koondis võtma, et legendaarne füsio Priit Lehismets hülgaks (ilmselgelt) jalkameestest inspiratsiooni saanud moeka soengu ning laseks oma pea rõõmust kiilaks?
Kõik viis mängu peaks võitma. Siis on imidžimuutuseks lootust.
* Kumb tabab EM-turniiril meie tsentritest esimesena kolmepunktiviske, kas Maik-Kalev Kotsar või Matthias Tass?
Tass! Läheme siin kindla peale välja, kuna Tass on sel suvel Läti vastu juba ühe kolmese sisse visanud. Kotsar on ühe sunnitud viske küll võtnud, aga tabamust veel pole.
* Kas Eesti koondis õpib Soome mängu Henri Drelli intsidendist ning mängib kogu turniiri ilma ühegi tehnilise veata?
Jah ja ei. Jah, selles mõttes, et päris eemaldamist me ei saa, aga päris tehniliste vigadeta me siiski ka ei pääse. Meil on ka paar kindlat kandidaati, kes need ära võtavad, aga ei hakka kurja karja kutsuma ja jätame nimed siinkohal enda teada.
Boonusküsimus 18+ lugejabaasile:
* Mitu liitrit õlut suudavad Eesti korvpallifännid Milanos ära juua?
Kahjuks nii suurt numbrit vist pole olemas, et sellele küsimusele saaks üldse vastata.
—
Sellega on mõned ennustused tehtud ja arvamused avaldatud ning aeg hakata jälgima, kuidas asjad tegelikult lähevad. Korvpall24 sõidab meie hea toetaja Optibet Eesti abil Milanosse ka kohale, et ise vahetult jälgida, kuidas need küsimused ja vastused platsil lõpuks välja mängivad. Püsige lainel!




