Close

HINDED | Saksamaa mäng oli, nagu ta oli, aga MVP anname välja ja mõnele paneme ka hinded päevikusse

-Eesti korvpallikoondis | Foto: Siim Semiskar

Eesti korvpallikoondis kohtus neljapäeval Saku Suurhallis MM-valikmängus Saksamaaga ning pidi vastu võtma kindla 57:88 (11:18, 11:13, 16:36, 19:21) kaotuse. Rünnakul kogu kohtumise liimist lahti olnud Eesti hoidis avapoolajal küll ka sakslased kehva viskeprotsendi ja madala skoori peal, aga kolmandal veerandil murduti ja vastased läksid oma teed.

Kuna Eesti koondis oma ründemängu lõpuks käima ei saanudki ning kolmandal veerandil rebenes ka kaitse täielikult katki, siis midagi positiivset mängust rääkida pole. Aga proovime siiski panna Eesti meeskonna silmapaistvamatele mängijatele hinded viie palli süsteemis ära ning vaatame, mis sellest kõigest välja joonistub.

Hinne kogu koondisele: “3-“

Emotsionaalselt tahaks paljud meie koondisele siinkohal hindeks kindlasti “puuduliku” ehk “kahe” panna, kuna poolehoidjate ootused ja lootused olid kindlasti suured. Aga kui pall korvi ei lähe ning kehaliselt ollakse kuskil puhkuse järgse oleku ja füüsilise vormi vahel pendeldamas – oleneb, kellel mis hetkel hooaeg lõppes ja kui palju mängupraktikat all oli -, siis pole üllatus, et sellise Saksamaa vastu selgelt alla jäädi.

NBA väljakutelt tuntud liider Dennis Schröder pani taas Saku Suurhallis püsti korraliku kliiniku, kui viimati Houston Rocketsi särki kandnud tagamees harutas eestlaste kaitse oma teravusega korralikult lahti. Mäletame, et umbes neli aastat tagasi oli Schröder samuti peamine pahalane, kelle tõttu Eesti koondis toona sakslastelt veel karmima sauna sai.

Lõpuks jäigi silma, et Saksa koondise NBA mehed Schröder (14 punkti, 7 lauapalli, 9 söötu, 4 vaheltlõiget) ja Isaac Bonga (21 punkti, 8 lauapalli ja 3 blokki) näitasid oodatult oma klassi ning mängisid meie mehed üle. Üllatajaks oli aga korvi all väga osavaid liigutusi teinud Bambergi suur äär Christian Sengfelder (23 punkti ja 9 lauapalli). Kui lähemalt numbrites tuhnida ja Maik-Kalev Kotsari mängujärgset intervjuud kuulata, siis lõppenud hooajal Bundesligas keskmiselt 16,3 silma toonud mehe selline esitus ei kvalifitseerugi vist eriti suure üllatusena.

Igatahes meie koondise mängu iseloomustades võib öelda, et Eestil on keeruline ükskõik millisel tasemel vastast võita, kui kaugvisete tabavus on vaid 19% (3/16). Lisame siia lubamatult suure (5-18) allajäämise ründelauas ja 32-50 kaotuse ka üldises lauavõitluses, siis positiivset ongi väga keeruline leida. Võib-olla vaid see, et esimesel poolajal, kui tabati 11-st kolmesest vaid üks, olid enamus viskeid välja mängitud kohtadelt ning vaatamata kõigele püsiti tegelikult veel löögikaugusel. Seda kuni kolmanda veerandi alguseni…

Kokkuvõttes võib mängu iseloomustuseks välja tuua kiirrünnakupunktide seisu, mis oli 6:2 Saksamaa kasuks. Kahjuks üks tiim jäigi kohtumise lõpuni pusima, teine leidis kolmandal veerandil aga peamiselt individuaalsest meisterlikkusest alguse saanud hea meeskonnatöö tulemusena lihtsad kohad üles, kust pall korvi saada.

Lõpuks läks siis hindena kirja “3-“, aga see on täpselt selline “kolm miinus”, et õpilane ise teab ka väga hästi, et ta oli tegelikult puudulikku hinnet väärt, aga kuna õpetajal hakkas kahju ja polnud ka tahtmist kahte nädalat niigi vähesest päikselisest ajast õpilase suvetööl hoidmise peale raisata, siis venitati hinne “kolme” peale ära.

-Maik-Kalev Kotsar | Foto: Siim Semiskar

MVP – Maik-Kalev Kotsar

Midagi pole teha, Kotsar näitas ka sellises mängus ära, et tema on hetkel meie koondise mängijatest kõige lähemal Euroopa tipptasemele. Kotsar ei tõusnud sel korral meeskonna võidule vedajaks, aga tegi n-ö oma ära, kui kogus 13 punkti ja 7 lauapalli. Kuna ka stabiilsus pidi olema taseme näitaja, siis viimased kaks hooaega Saksamaa kõrgliigas mänginud Kotsar saab meilt Eesti koondise kõige väärtuslikuma mängija auhinna, kuna keegi teine lihtsalt rohkem silma ei suutnud paista.

Kui Kotsarile midagi ette heita, siis seda, et ta ei käinud kohtumise jooksul kordagi vabaviskejoonel ning kuigi kohati mängis korvi all kaitses suisa geniaalselt (meenub üks Isaac Bonga vastu tikksirgelt üles hüpatud olukord), siis keerutati ka tema vastu ära mõningaid liiga lihtsaid korve. Kokku viskasid sakslased kolmesekundialast 42 punkti, meie 24 vastu.

“4” – Matthias Tass

Viimased neli aastat ookeani taga ülikoolikorvpalli mänginud Matthias Tassi jaoks koitis lõpuks hetk, mil mees sai teha korraliku koondisedebüüdi. Tänase mänguga kinnitas 23-aastane tsenter ootusi, et keskmängija positsioonil peaks Eesti koondis nüüd pikemaks ajaks päris korralikult mehitatud olema. Varutsentrina 15 minutiga hea visketabavusega 10 punkti, 3 söödu ja 2 kulbi kogumine on antud olukorras väga okei saavutus. Silma kriibib aga null kaitselauapallide lahtris, kui oma ainsad kaks lauapalli hankis Tass rünnakul.

Tassi puhul oli ehk alguses näha kerget debüüdi värinat ja kodupubliku ees mängimise kammitsaid, kui mõnes olukorras korvi all toimetades oli tahtmist ehk isegi liiga palju. Aga esimeste õnnestumiste järel nii rünnakul kui kaitses tegi Tass oma asjad ausalt ära ning peab kahjuks tõdema, et oli selle igati Harju keskmise sooritusega ka Eesti koondise üks silmapaistvamaid mängumehi.

-Isaac Bonga ja Sander Raieste | Foto: Siim Semiskar

“4-” – Sander Raieste

Lõppenud hooajalt väga puuduliku mängupraktikaga koondisesuvele vastu läinud Sander Raieste kogus pingilt sekkudes 18 minutiga 12 punkti ja 4 lauapalli ning sai proovida ka sakslaste suurima staari Dennis Schröderi ohjeldamist. Üldiselt ongi Raieste roll Eesti koondises olla esmalt kaitsespetsialist vastaste liidrite vastu ning rünnak peaks tulema alles seejärel. Saksamaa vastu Raieste kaitses väga mängu mõjutada ei suutnud, kuid rünnakul kerkis lõpuks Eesti paremuselt teiseks korvikütiks, kuigi enamus punkte tuli alles neljandal veerandil, kui mäng oli juba tehtud.

“Kahed”-“kolmed” – ülejäänud koondislased

Ülejäänud Eesti koondise mängijaid on väga raske hinnata, kuna laias laastus jaguneti kahte: need, kelle väljakul käimisest ei jäänud ei protokolli ega mällu eriti mingit jälge, kui ka need, kes said kohati hakkama positiivsete asjadega, mille aga varsti mõni teravalt silma hakanud põrumine kohe ära nullis.

Üheks selliseks hea ja halva vahel pendeldanud mängija näteks oli Sten Sokk, kes meie koondise alguse mõõna ajal platsile tulles startis kohe endale omase aeglase kuid resultatiivse läbimurdega ning organiseeris mängu jooksul päris mitu ilusat pick & roll‘i. Teisalt ei tabanud Sokk aga peale selle ühe rohkem ühtegi viset, tegi talle endalegi kõvasti viha tekitanud neli pallikaotust ning jäi kaitses vastaste kiiremate ja füüsilisemate tagameeste vastu korduvalt n-ö vahele. Sokuga üsna sarnase jutu võib kirjutada ka Kristian Kullamäe kohta.

-Dennis Schröder ja Henri Drell | Foto: Siim Semiskar

Teiseks näiteks võib tuua Henri Drelli, kes endale omaselt oli Eesti koondise ilmselt kõige teravam mängija, otsides palliga pidevalt võimalust rünnata ning pääsedes meie meestest ka kõige rohkem (kuus korda) vabaviskejoonele. Teisalt tegi Drell mitu meeldejäävalt halba viga, kui ühes olukorras läks Schröderilt korvist kaugel palli põrgatuselt ära võtma, kuid saatis vastaste NBA staari joonele ning korra kinkis vastastele ka valusa 2+1 olukorra.

Tavapäraselt Eesti koondises üsna kandvat rolli mängivatest meestest olid ootamatult kahvatud Siim-Sander Vene ja Janari Jõesaar, kuid oli näha, et nende vastu olid vastased väga korraliku kodutöö teinud. Kuna ei Vene ega Jõesaar pole ka üksinda punnijad, siis jäigi nende panus lõpuks väga väikeseks. Venel oli seejuures probleeme ka isiklike vigadega ning mees tunnistas pärast mängu isegi, et nii kehva esitust pole koondis ammu teinud.

Meie viskavad “neljad” ehk Kaspar Treier ja Kristjan Kitsing olid rünnakul samuti suuresti pildilt maas. Üheks põhjuseks taas kindlasti see, et mõlema mehe puhul teadsid vastased väga täpselt, kuhu nad viskele tahavad minna. Kitsingu pick & pop pandi täielikult kinni ja ka Treier ei saanud kaare tagant proovida rohkem kui kaks korda. Kaitses võeti aga mõlemad oodatult võimaluste avanedes koheselt ette ning sakslased teenisid sealt omajagu kergemapoolseid korve.

Mainimata jäid veel Robert Valge ja Rauno Nurger, kes tõenäoliselt poleks väljakule pääsenud, kui Eesti koondis oleks suutnud mängu lõpuni enam-vähem löögiulatuses püsida. Valge rassis lõpuks 9 minutit, skoori ei teinud, pingutas püüdlikult kaitses ning oli ainus meie mees, kellel jäi protokolli positiivne +/- näitaja +4.

scroll to top