Close

INTERVJUU | U20 viskekahur Sverre Aav: võit ja medalid on palju magusamad kui enda punktid

-Sverre Aav | Foto: fiba.basketball

Eesti U20 korvpallikoondisega juulis Tbilisis peetud B-divisjoni EM-turniiril pronksile tulnud viskava tagamängija Sverre Aava jaoks on olnud ülimalt edukas hooaeg, kui Pärnu Sadamaga teeniti Paf Eesti-Läti liigas samuti kolmas koht ning seejärel tuldi Eesti meistriks.

Korvpall24 portaal rääkis 20-aastase ja 193 cm pikkuse Aavaga Tallinna lennujaamas, kui U20 koondis oli just värskelt maandunud vintsutusterohkelt tagasireisilt Gruusiast. Ühe aspektina palusimegi noormehel tagasi vaadata turniirile, kus ta kõigis Eesti koondise seitsmes matšis väljakul käinuna kogus keskmiselt 17,4 minutit, 6,3 punkti, 1,9 lauapalli ja 1,6 resultatiivset söötu. Keskmiselt tabas Aav igas kohtumises 1,4 kolmepunktiviset ning tegi seda 32,3-protsendilise täpsusega.

Lisaks edukale U20 turniirile rääkisime Aavaga muidugi veidi ka eelmisest hooajast ja toonasest edust, pöörasime pilgu uude hooaega, uurisime tagamehe välismaal mängimise ambitsioonide kohta ning saime ka ilmselt ühe üsna erapooliku vastuse küsimusele, kumb vendadest Aavadest praegusel hetkel üks-üks mängus võidaks.

Sverre, Sul läksid U20 EM-turniiri esimeses mängus Islandi vastu esimesed 39 minutit aia taha. Siis tabasid viimastel sekunditel võidukolmese ja sealt läks kõik juba ülesmäge. Oli nii?

Usun küll. Mõned kõikumised olid, aga üldjootes läks ikka paremaks. Visked hakkasid kukkuma ja siis läks ülesmäge.

Kas Sinu puhul kehtib see, et kui vise läheb, siis tuleb enesekindlus ja kõik hakkab paremini sujuma?

Eks see on kõigil nii, et kui vise kukub, on kindlam võtta järgmist viset ja nii edasi. Aga kindlasti saab enesekindlust koguda ka teiste asjadega. Ründelauad, paned vabakad ära, võtad kaitses ära – see kõik aitab kaasa.

Kas Su medalikapp väikeseks ei jää? Klubiga said kaks medalit, nüüd koondisega.

Ei taha siin nüüd liialdada, aga oli plaan võtta kaks kulda. Tuli kaks pronksi. Noorteklassidest alates pole ma nii palju medaleid võitnud ühe hooaja jooksul. Ütleme nii, et praegu veel mahub medaleid kappi küll (Muigab.).

Olen aru saanud, et U20 koondises oli sisekliima väga hea. Kõik said kõigiga hästi läbi ja see väljendus platsil ka.

Meie ehk 2002. sünniaasta koondise tugevus ongi see, et meil on püsinud suhteliselt samad kutid. Muidugi nüüd on nooremad juures, nagu (Ken-Martti) Reinart, (Kaspar) Sepp ja (Gregor) Kuuba, aga nad on väga hästi sisse sulandunud. Aga enamik kutte on samad püsinud alates U12 talendilaagrist. (Markus) Ilver, (Johannes) Kirsipuu, (Kasper) Suurorg, me kõik oleme koos püsinud kuni tänaseni, mil see reis läbi sai.

Just! Kui U16 koondisega EM-il käisite, siis üheksa meest olid samad, kes nüüd U20 koondises.

No täpselt.

U18 EM jäi teil koroona tõttu vahele. On kahju ka, et ei saanud noortekoondise ajast maksimumi võtta?

Kindlasti on kahju. Aga kui meenutan, siis 2020. aasta suvel, kui kogu see asi toimus, oli Heiko Rannula meie peatreener ja saime vähemalt kuu aega trenni teha ning Soomes käia ja mängida. Mingi koondisetunne ikka oli. Kindlasti on kahju, et ei saanud minna Euroopasse, sest U18 oli põnev vanus, aga see-eest saime nüüd väga korralikult ja positiivse noodiga selle asja ära lõpetada.

Milline peatreener Alar Varrak teie meeskonnaga oli? Kas ta on riietusruumis rohkem karjuja või rahulik tüüp?

Enne mul temaga väga palju kokkupuuteid polnud, aga mõne meie noortekoondise juures oli ta olnud. Minu jaoks oli väga sümpaatne treener. Meil klappis hästi. Ei karjunud, tegi rahulikult selgeks, mida ta meilt nõuab ja minule sobis üsna hästi.

On mu hinnang õige, et teie mäng sai alguse kaitsest? Isegi kui teil rünnak ei edenenud, siis kaitse pidas sisuliselt kogu aeg?

See oli kindlasti tähtis, et kaitse peaks ja siis saab ise ka kiiremini mängida. Mängisime veidi TalTechi stiili, kui läksime kiirelt üle ja kui koht oli, tuli visata. Kui kaitses saime kätte, siis sai seda kiiret mängu mängida.

Kiiret mängu vist hõlbustas seegi, et teil oli üheks tagameheks (Johannes) Kirsipuu, kes nullist sajani paneb väga kiiresti.

Arvan, et see oligi väga hea balanss tema ja (Kasper) Suuroru vahel. Kirsipuu tõmbas kõiki hästi kaasa, aga sellega võis vahepeal tulla veidi ka eksimusi sisse. Aga samas ta tõmbas kõiki käima. Suurorg oli veidi rahulikum ja mängis natuke aeglasemalt. Mulle meeldis väga mõlemaga mängida. Nad jagasid söötu ja polnud kadedad poisid ning nad on üldse väga normaalsed vennad.

Suurorg ja (Joonas) Riismaa tõusidki selle U20 koondise liidriteks. Tuli see loomulikult või üritas treeneritekolmik neid sellesse rolli panna?

Arvan, et Riismaa puhul oligi see ootus, et ta peaks liidrirolli täitma, kuna ta mängib väga heal tasemel ja on saanud meestekoondise lõhna nuusutada. Me ei oodanud, et kujunevad kindlad liidrid, vaid pigem meie tugevuseks oligi see, et kõik olid üsna ühtlased vennad. Ma ei ütleks, et kedagi oleks kuhugi surutud või esile tõstetud. Pigem kujunes kõik loomulikult ja kõigile sobis see.

Kuidas Sa isiklikult enda turniiriga rahule jäid?

Alati saab paremini. Olen viimaste aastatega meeste vahel kõvasti õppinud, et enda statistika pole kõige olulisem ja tuleb panustada pigem meeskonna edusse. Viimane hooaeg on näidanud, et see tasub ära. Võit ja medalid on palju magusamad kui enda punktid. Olen üsna rahul enda turniiriga.

Mis Sind klubirindel ees ootab? Oled pärnakas edasi või mis Sinust saab?

Praeguse seisuga olen pärnakas edasi, jah. Kokkulepe on olemas.

Ehk siis saad proovida eurosarja. Kui tähtis see ühe korvpalluri jaoks on, et klubihooajal oleks ka üks rahvusvahelisem väljund kui meie Eesti-Läti liiga?

Kindlasti on tähtis. Mul polnudki mingit mõtet Pärnust kusagile ära minna. Klubi ja treenerid tahavad mind seal näha. Võtsid minuga kohe ühendust ja mis saab mul selle vastu olla, kui saab tugevaid mänge eurosarjas mängida. Mulle kui noorele mängijale on see suurepärane võimalus.

Pärnus oli peatreeneri vahetus ning ohjad haarab Toomas Annuk. Mis Sa arvad, kui palju see Pärnu mängu muudab?

Raske praegu öelda. Kindlasti toob Annuk oma stiili, aga tähtis on ikkagi, kuidas mehed loomulikult koos mängivad. Ei usu, et väga palju muutub, aga ootan huviga hooaja algust.

Kui Annuk käsib samuti tagaliinil kaitses kõvasti survet avaldada, siis Sina oled valmis?

Mina olen alati valmis, vahet pole, kes käsib (Muigab.).

-Sverre Aav | Foto: fiba.basketball

Tegin hiljuti Su noorema venna Jorkega ka intervjuu ja tema vihjas, et ta on kossuväljakul vähe kõvem mees. Kui üks-üks teete, siis kes võidab?

Muidugi ma võidan ikka (Muigab.). Me pole ammu muidugi kontrollinud. Tema on nüüd siin Tallinnas ja ma olen ka olnud ära, nii et me pole päris pikalt mängida saanud. Nüüd peaks meil mõlemal enne hooaja algust väike paus olema, nii et vaatame selle asja üle ja võime sulle teada anda.

Sa oled vist vennast veidi pikem?

Jah, natuke pikem.

Kas surud siis tema vastu pukis ära või üritad teravuse ja visetega?

Ikka viskan. Ei hakka füüsisega midagi tõestama, ikka viskega.

Mis Su pikemad eesmärgid korvpallurina on? Ahvatleb ühel hetkel ka välismaale pääseda?

Kindlasti. Arvan, et Pärnuga see eurosari ongi praegu väga hea väljund, et paari hooaja pärast teha arenguhüpe ja minna välismaale. Sihid on mul kindlasti üsna kõrged, aga ma ei kiirusta. Mingeid pakkumisi on olnud, aga tahan end esmalt tõestada siin ja teha häid valikuid hiljem.

Sina seda USA ülikooli rada ei valinud. Oli see teadlik?

Mul oli see tegelikult plaanis küll, aga seal olid omad põhjused, miks ma lõpuks ei läinud. Tuli COVIDi aasta ja kõikide asjade kokkulangemisel otsustasin lõpuks minna Pärnusse.

Aga suures korvpallis oled siis puhtalt number ”kaks”? Pead viskama ja suutma kaitses mängida?

Nüüd on küll niimoodi välja kujunenud. Kui on vaja, siis olen suuteline ka mängujuhi positsiooni täitma, aga praegu olen pigem puhas ”kaks”.

Kui kaua nüüd puhkad ja millal klubiasju ajama hakkad?

Ega siin väga pikka puhkust pole. Arvan, et nädala puhkan ja siis hakkavad Pärnus ettevalmistused pihta. Töö läheb uuesti käima.

Ei ole lihtne see korvpalluri elu, jah?

Ei ole, aga sellega tuleb leppida, kui tahad seda elu elada.

scroll to top