Close

INTERVJUU | Kohtunik Mihkel Männiste tormiline suvi: U17 MM, U20 EM ja kirsiks tordil EM-finaalturniir!

-Mihkel Männiste | Foto: fiba.basketball

Eesti korvpallikohtunike taset ning töid ja tegemisi oleme Korvpall24 portaali veergudel viimastel aegadel kajastanud läbi meie kahe Euroliiga vilemehe Aare Halliko ja Rain Peerandi intervjuude. Tõsiseid tegijaid on aga ka FIBA süsteemis, kui 33-aastane Mihkel Männiste on viimastel aastatel olnud järjest kõvemal tasemel kaasatud ning septembris teeb mees oma debüüdi EM-finaalturniiril.

Korvpall24 tegi Männistega pikema usutluse pärast seda, kui vilemees oli just naasnud kahelt järjestikuselt suurturniirilt – poiste U17 vanuseklassi maailmameistrivõistlustelt ja noormeeste U20 B-divisjoni EM-ilt. Lisaks Männiste enda tulevikutegemiste kohta uurimisele kasutasime suure osa intervjuust selle peale, et proovida U17 MM-i näitel selgeks saada, kui palju tööd sellele tasemel vilistavad kohtunikud reaalselt enne ja pärast turniire/mänge teevad.

Need korvpallisõbrad, kes arvavad, et mis see kohtuniku töö siis ära pole, tõmbad mustad pikad püksid jalga, paned vile kaela ning teed need mängud ära – neile on see intervjuu kohtuslikuks lugemiseks. Pärast seda võib-olla ei taha enam tribüünilt kohtunikule karjuda, et “mine õpi reeglid selgeks”.

Mihkel, mitu mängu ja mis mängud Sul U17 MM-turniiril teenindada olid?

Turniiril oli kokku seitse mängupäeva ja iga päev kaheksa mängu. See tähendab, et iga päev oli töös 24 kohtunikku 28-st. Need kohtunikud, kellel mängu polnud, olid määratud stand-by kohtunikeks kahele mängule. Mul õnnestus vilistada kõigil seitsmel mängupäeval. Alagrupifaasis vilistasin näiteks Serbia-Kanada vastasseisu, kaheksandikfinaalis USA-Egiptuse ja turniiri lõppfaasis Sloveenia-Austraalia mängu kohtadele 5.-8.

Kuidas ise oma sooritustega rahule jäid ning kas said ka kõrvalt mingit tagasisidet?

Selle taseme turniiridel on kohtunike koolitusel ja tagasiside andmisel väga suur roll ning FIBA vastav kohtunike osakond panustab sellesse palju. Turniiril tegeles kohtunikega kokku 12 inimest – neli instruktorit, neli videooperaatorit, füüsilise ettevalmistuse treener, spordipsühholoog ning kaks inimest FIBA kohtunike osakonnast. Proovin lühidalt kirjeldada, kuidas toimus ettevalmistus turniiriks ja kohapealne töö kohtunikega. Määramine turniirile saabus aprilli alguses koos turniirieelse ettevalmistusperioodi (PCP – Pre-Competition Preparation Program) ajakavaga. Ettevalmistusperiood kestis mai algusest kuni juuli alguseni (turniir algas 2. juulil – toim.), mille käigus toimusid seitse veebinari, erinevad iseseisvad ülesanded ja võistkondade skauting. Ettevalmistusperioodi osaks oli ka füüsilise ettevalmistuse kava, mis koosneb erinevatest spetsiifilistest jooksu- ja intervalltreeningutest kolmel korral nädalas. Kõik treeningud tuleb salvestada Polar spordikellaga ning füüsilise ettevalmistuse treener jälgib protsessi. Treeningperioodi alguses ja lõpus tuli sooritada kohtunike füüsiline test ehk yo-yo test, mida pidi filmima ja siis video saatma FIBA-sse. Kohale lendasime kolm päeva enne turniiri algust, mil toimus kolmepäevane turniirieelne seminar (PCC – Pre-Competition Clinic). PCC raames käidi uuesti üle PCP raames puudutatud teemad, sealhulgas näiteks ebasportlikud vead, aja kontroll, suhtlemine mängijate ja treeneritega ning efektiivne kommunikatsioon kolleegidega väljakul jpm. Samuti tehti kohtunike poolt ettekanne ehk scouting report iga võistkonna kohta, sealhulgas võtmemängijad, mängustiil rünnakul ja kaitses ning tegevuskava konkreetsete olukordade lahendamiseks.

Turniiri ajal on igale mängule määratud kohtunike instruktor ja videooperaator. Kasutusel on spetsiaalne videoanalüüsi tarkvara Eric DVA, millega erikoolituse läbinud videooperaator lõikab mängu ajal välja kõik olukorrad, kus kohtunik peatab mängu vilega – viga, rikkumine või aut. Instruktor saab lisaks paluda videooperaatoril välja lõigata ka olukorrad, kus on ilmselge eksimus, kui kohtunik jättis vea või rikkumise vilistamata. Igale olukorrale antakse koostöös instruktoriga hinnang, kas antud otsus oli õige või vale ning kohtunikul on võimalik pärast mängu minna antud platvormile ning üle vaadata kõik enda ja kolleegide selles mängus tehtud viled. Kohe pärast kohtumise lõppu toimub mängujärgne arutelu riietusruumis, kus osalevad matši teenindanud kohtunikud, instruktor ja videooperaator. Arutatakse läbi kõik olulised ja huvitavad olukorrad ning instruktor saab paluda videooperaatoril kohe kuvada selle momendi ka suurele ekraanile arutamiseks. Sama päeva lõpuks koostab instruktor iga kohtuniku kohta tagasiside raporti teenindatud mängust, kus on välja toodud nii üldisemad hinnangud mängu kontrolli, kontaktide hindamise, platsil väljanägemise kui ka näiteks suhtlemise osas. Samuti tuuakse välja konkreetsed olukorrad mängust, mis olid hästi ja mida saaks paremini nii individuaalselt kui ka tiimina.

Personaalselt võin oma sooritustega rahule jääda ja valdavalt oli tagasiside instruktoritelt igale mängule positiivne. Kuid alati on igas matšis midagi, mida on võimalik tulevikus paremini teha.

Milline on kohtuniku jaoks sellise MM-turniiri rutiin? Kuidas käib kohapeal mänguks valmistumine, mis tehakse pärast mängu ning mis toimub vabal ajal?

Määramised järgmiseks mängupäevaks saadeti välja tavaliselt hilisõhtul ca kella 23 ja 00 vahel. Seejärel on üldiselt vanemkohtuniku ülesanne saada kontakt oma tiimiga ning leppida kokku järgmise päeva kava olenevalt mänguajast. Kohtumiste algusajad olid 13, 16, 18 ja 21 ning toimusid kahes eri saalis, mõlemad ca 30-minutilise sõidu kaugusel. Füüsilise ettevalmistuse treener oli meile organiseerinud väga hea varustusega spordiklubi kasutamise võimaluse 20-minutilise jalutuskäigu kaugusel ning iga brigaad sai ise otsustada, kas nad kasutavad seda enne või pärast hommikusööki. Olenevalt mängu ajast toimus pärast hommikusööki või enne lõunasööki mängueelne kohtumine, kus arutati läbi mõlema võistkonnaga seotud tähelepanekud eelnevatest mängudest ning pandi paika strateegia. Ülejäänud päev, kuni mängule väljasõiduni, oli vaba. Kes käis jalutamas, kes puhkas hotellitoas, kes käis näiteks meres ujumas, kuna meie hotell asus 50 meetri kaugusel mererannast. Pärast mängu toimus mängujärgne analüüs nagu eelnevalt kirjeldatud ja pärast seda transporditi meid tagasi hotelli ning oli õhtusöök. Pärast õhtusööki vaatasid kohtunikud üldjuhul oma mängu videolt üle ja algas ettevalmistus juba järgmiseks mängupäevaks.

Turniiri ajakava oli selline: kaks mängupäeva, vaba päev, kaks mängupäeva, vaba päev ja kolm mängupäeva. Vaba päeva kasutamine oli kohtunikel väga erinev, kes lõõgastus basseini ääres või rannas, kes käis Malagas vaatamisväärsustega tutvumas. Lisaks oli vaba päeva õhtul kohtumine instruktoritega, kus anti tagasisidet kogu kohtunike meeskonna kohta. Mis oli eelnevate päevade soorituse puhul hästi ja mida oleks vaja olnud paremini teha. Seda siis koos vastavate videoklippidega.

Kui keeruline on kokku sulanduda kohtunikebrigaadil, kus iga kohtunik tuleb maailma täiesti teisest otsast?

Loomulikult on see oluliselt keerukam, kui vilistada koos kohtunikega omalt mandrilt. Samas võib öelda, et see pikk ettevalmistusprotsess koos kolmepäevase turniirieelse ettevalmistusega aitas olukorda muuta palju lihtsamaks, kuna selle aja jooksul õppisid aru saama, milliste väljakutsetega silmitsi seisad ja oskasid selleks valmistuda. Näiteks kuidas hoida kommunikatsioon võimalikult lihtsana, kasutades ainult n-ö korvpallikeelt, kui mõni kolleeg pole inglise keeles nii tugev või tõsta enesekindlust kolleegil, kes tuleb sellisest riigist, kus korvpall pole eriti tugeval tasemel ja hooaja jooksul on rahvusvahelisi mänge võrreldes Euroopaga väga vähe. Samas võib öelda, et selline erinevus rikastab ja annab huvitava kogemuse.

Turniiri vaadates tundus, et tavapärasest rohkem oli vilistamas naiskohtunikke. Kas see on uus trend, mida on oodata ka meeste tiitlivõistlustele?

Jah, see on tänapäeval FIBA strateegia tuua rohkem naiskohtunikke rahvusvahelisele tasandile ja seda ka meeste võistlustele, et näidata, et korvpallikohtunik pole soopõhine amet. Seda on viimastel aastatel edukalt viljelenud ka NBA, kus eelmisel hooajal oli ametis kuus naiskohtunikku ja G Liigas olid lausa 40% kohtunikest naised. Ka U17 turniiril oli kaks naiskohtunikku G Liigast, kes on vilistanud ka juba mõned NBA mängud ning nende tase oli tõesti hea. Selle turniiri puhul võimendas naiskohtunike valikut veel asjaolu, et tegu oli ettevalmistusturniiriga sügisel toimuvaks naiste MM-iks, kus on naiskohtunike osakaal päris suur.

Kui turniiri lõikes olid selgelt kolm-neli koondist, kes antud tasemele kohe kuidagi ei küündinud, siis kuidas olid lood kohtunike hulgas? Kas kohtunike tase oli ühtlasem?

Eks selles osas on olukord sarnane, kuivõrd taustsüsteemid, kust kohtunikud tulevad, on niivõrd erinevad. Kindlasti eristuvad Euroopa, Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Okeaania kohtunike tasemelt teistest piirkondadest, kuivõrd kohtuniku areng on paljuski sõltuvuses liiga või liigade tasemest, mida hooaja vältel vilistatakse. Samas on osade kohtunike puhul hästi näha, et nad on võimelised väga kiiresti arenema, kui nad saavad koos kogenud kolleegidega vilistada hea tasemega mänge.

Kas rääkisid nende juba NBA-s vilistada saanud kohtunikega, et kuidas erinevate reegliruumidega kohanemine välja kukub ja kui keeruline on selliselt ümber lülituda? Euroliiga on mõnes asjas astunud NBA-le ligemale, aga vaid FIBA mänge teenindades ei pea reeglite erinevustele ilmselt üldse mõtlema?

Minu arvates said nad selle ümberlülitumisega väga edukalt ja kiirelt hakkama ning turniiri lõpuks ei olnud enam vahet väga tunda. Õnnestus ka endal turniiri alguses üks mäng vilistada koos USA kohtunikuga ning siis tuli ikka väljakul tavapärasest natuke rohkem omavahel suhelda ja meelde tuletada peamisi erinevusi mehaanikas ja žestides. Samas kontaktide hindamine ja mehaanika põhitõed on neil samad nagu FIBA-s, seega erilisi probleeme kohanemisega ei tundunud olevat. Pigem oli see väga hea kogemus mulle endale, et sai nendelt õppida, kuidas nad pööravad tähelepanu erinevatele detailidele, mis meile pole nii tavapärane – näiteks kommunikatsioon väljakul.

Milline turniiril osalenud koondis Sulle kõige vägevama mulje jättis?

Ikka USA, kes oma füüsilise võimekuse poolest, seda eriti kaitsemängus, oli teistest palju ees. Samas ei olnud nende ülekaal nii suur, kui mõned eelnevad aastad on olnud ja Hispaania suutis neile finaalmängus kodupubliku ees väga tugevat vastupanu osutada.

-Mihkel Männiste | Foto: fiba.basketball

Mis Sul endal nüüd edasi kavas on? Kas suvel tuleb veel mõni turniir või hakkad uueks hooajaks valmistuma? Mida rahvusvahelisel tasemel uuel hooajal vilistama pääsed?

Võib öelda, et see suvi on äärmiselt tihe ja raske on tõmmata piiri, millal üks hooaeg lõppeb ja teine algab. Malagast naastes oli mul võimalik olla kodus vaid poolteist päeva ning ees ootas juba U20 B-divisjoni EM-turniir Tbilisis, Gruusias. Kui Eesti koondis suutis turniiril teha väga tubli tulemuse ja kindlustada pronksimängus järgnevaks aastaks koha A-divisjonis, siis läks minulgi see turniir edukalt ning õnnestus viimasel päeval vilistada finaali Serbia ja Islandi vahel. Just neil päevil saabus korvpalliliitu ja mulle kiri FIBA-st, et mind on valitud teenindama septembris toimuvat Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri. Sellele eelneb veel MM-valikmängude aken augusti lõpus. Augusti keskel lendan Frankfurti, kus toimub esmalt kahepäevane tuleva hooaja korvpalli Meistrite liiga kohtunike seminar ja seejärel kolm päeva Eurobasketil osalevate kohtunike seminar. Seega praegu on aega paar nädalat hinge tõmmata ja siis juba aktiivne ettevalmistus Eurobasketiks. Aga tulevaks klubihooajaks olen BCL-i listis ehk saan teenindada nii Meistrite liiga kohtumisi kui ka madalamate FIBA sarjade mänge.

Kui kohtunik saab kutse EM-finaalturniirile, siis see on juba päris n-ö suurte poiste ja tüdrukute liivakast. Kuidas tunned, kas said selle kutse enda jaoks ootamatult vara (oli see üllatus?) või on praegu just õige hetk ja loogiline järgmine samm?

Arvan, et täiskasvanute tiitlivõistlused – EM, MM ja OM – on kõigi kohtunike unistuseks, kui nad selle ametiga alustavad. Samuti ka minul. 2017. aastal FIBA kategooriat saades ei osanud ma küll veel näha, et viie aasta pärast õnnestub üks nendest unistustest täita. Arvestades viimase pooleteise aasta isiklikku arengut ja määramisi erinevatele turniiridele, siis võisin hakata salamisi lootma finaalturniiri määramist. Eelmisel suvel vilistasin naiste EM-finaalturniiril ja U19 tüdrukute MM-il, millele järgnesid talvel nii naiste kui ka meeste MM-valikmängude aknad, kevadel naiste Euroliiga final four ja nüüd suvel U17 MM. Aga kindlasti tuli see ikkagi üllatusena, sest sa ei saa olla kunagi kindel, kas ja millisele turniirile sind järgmiseks määratakse või millisena näeb sinu arenguredelit FIBA kohtunike divisjoni juht. Isiklikult arvan, et see on just õige hetk ja võimalus saada tippturniirilt väga hea kogemus. Võib öelda, et tuleb oma võimalused kannatlikult ära oodata ja teha iseendaga järjepidevat tööd.

Kas EM-ile kohtunike määramised on kuidagi seotud ka osalevate riikidega? Ehk siis, kas Sinu kui kohtuniku karjäär sõltub kuidagi otseselt ka meie koondise tasemest?

Jah, EM-turniiridega, nii täiskasvanutes kui ka noortes, on tavaks määrata kohtunik kõigist osalevatest riikidest ning lisaks ka neutraalsed kohtunikud. Antud turniiri puhul on siis määratud 24 kohtunikku osalevatest riikidest ja 20 neutraalset kohtunikku. Samas on määramise eelduseks, et osaleva riigi kohtunik on piisava tasemega ja antud turniiriks saadaval. Näiteks Eurobasketi puhul on viie riigi (Suurbritannia, Iisrael, Holland, Soome ja Gruusia – toim.) kohtunik asendatud mõne teise riigi kohtunikuga, kuna neil pole ühtegi õigusemõistjat, kes vilistaks Euroopas FIBA kõrgeimat klubisarja ehk Meistrite liigat. Võib öelda, et oma riigi osalemine finaalturniiril annab teatud lisavõimaluse määratud saada, kuid see ei kindlusta midagi, kui su enda tase pole piisav. Näiteks lätlased, kes tänavusel EM-finaalturniiril ei osale, on esindatud lausa nelja kohtunikuga.

Kuidas sellisel tasemel hinnanguid antakse? Kui enda ülestöötamine võtab ilmselt üsna kaua aega ja tuleb stabiilselt häid esitusi teha, siis kas näiteks ühe-kahe eksimusega on võimalik ennast ka piltlikult taas paar-kolm hooaega karjääris tagasi viia?

Ega selles osas väga selgeid kriteeriumeid pole ning keegi ei ütle sulle otse, milline on sinu täpne positsioon üleeuroopalises nimekirjas. Seda võib ainult aimata läbi mängude ja turniiride, kuhu sind teenindama on valitud. Läbi hooaja erinevate klubisarjade mängudel on kohal komissarid, instruktorid ja videovaatlejad, kes annavad tagasisidet nii kohtunikele kui ka saadavad oma hinnangud kohtunike divisjoni juhile Davorin Nakicile, kes siis määrab, millised kohtunikud milliseid mänge ja turniire vilistada saavad. Selle ameti puhul kehtib ütlus, et sa oled täpselt nii hea, kui oli sinu viimane mäng. Seega kõige tähtsam on saavutada stabiilsus ja olla tugev põhiprintsiipides, et jätta vähem ruumi õnne või ebaõnne faktorile. Aga jah, olenevalt eksimuse kaalust on võimalik ennast väga kergelt suurest mängust välja vilistada. Kokkuvõttes on see usalduse küsimus – paari väga kehva mängu või otsustava eksimusega võid sa kaotada kohtunike divisjoni juhi usalduse enda suhtes, mis kajastub kindlasti mängudes, mida sulle edaspidi usaldatakse. Ennast sealt tagasi võidelda võib osutuda väga keeruliseks, kui mitte võimatuks.

scroll to top