Noormeeste kõige vanemas noorteklassis ehk U18 sarjas krooniti tänavu meistriks Rauno Pehka ja Tair Tenno juhendatav Audentes SK/Tallinna Ülikool/TSK korvpallimeeskond ehk tiim, kust aastaid tagasi lendas laia maailma ka meie viimaste aastate üks talendikamaid mängumehi Henri Veesaar. Finaalturniiril ühtsusega silma paistnud Audentesest valiti kõige väärtuslikumaks mängijaks finaalis kõige parema efektiivsusteguri kirja saanud tagamängija / väike äär Patrick Malm.
Tänavu mais 18-aastaseks saanud 194 cm pikkune Malm on varem olnud omavanuste noortekoondislane ning talvel Tallinnas toimunud BSBC turniiril kuulus samuti treenerite valikusse. Poiste U18 sarjas kogus Malm tänavu keskmiselt 13,2 punkti, 4,8 lauapalli, 2,6 resultatiivset söötu ja 2,4 vaheltlõiget.
Korvpall24 portaal palus pärast U18 sarja finaalmängu värske MVP ka intervjuule, mis noormehe enda sõnul oli tema karjääri esimene. Meie loodame muidugi, et kindlasti mitte viimane! Uurisime Malmilt, mis oli tänavu Audentese tiimi saladus, et hooaja lõpus väga võimsasse vormi tõusti ning suudeti ära võita ka Rahvaliiga Põhja regioon ning tulla ka Rahvaliiga üle-eestiliseks meistriks. Lisaks palusime iseloomustada peatreener Rauno Pehkat, meenutada Henri Veesaare algusaegu ning mõelda oma tuleviku peale.
Oled U18 vanuseklassi finaalturniiri MVP. Mis tundega selle auhinna vastu võtsid ja kui tähtis see individuaalne auhind Sulle on võrreldes meistritiitliga?
Ausalt öeldes ma üldse eriti ei hooli sellest. Enne final four‘i oligi ainult üks eesmärk – lihtsalt võita tiitel. Mitte ühegi muu auhinna peale mina kordagi isiklikult ei mõelnud, vaid lihtsalt oligi meeskondlik siht.
Vaadates teie võistkondlikku emotsiooni, siis tundus, et teile võitmine meeldib ja see U18 tiitel tähendas päris palju?
Jah. Mõnedele mängijatele oli see siin viimane hooaeg (noorteklassis) ja me oleme kümme aastat koos mänginud. Võita veel see viimane meistritiitel tähendas tõesti igaühe jaoks päris palju. Kõik olid valmis ja indu täis, et seda võita.
Räägi finaalmängust ka. Vastane tuli mingil hetkel järele ja tegi sellest päris põneva mängu, aga lõpuks murdsite te nad ikka maha. Mis teil lõpus paremini läks?
Arvan, et lõpuks võitis ikkagi enesekindlus. Suutsime nende tagasitulekule vastu pidada ja nende üle välja maa-ala trap‘ist saime kuidagi jagu ja õppisime, kuidas seda maha murda. Sealt juba ehitasime edasi.
Kui palju teid on aidanud see, et olete meeste vahel mänginud ka rahvaliigat? Kas see on noortele vajalik, et 16-17-18-aastaselt meeste vahel mängimise kogemus saadakse?
Kindlasti. See oli meile tegelikult juba neljas finaal sel hooajal. Meil oli rahvaliigas kaks finaali, esmalt regiooni oma ja siis üle-eestiline ning siis veel EYBL ka. Aga tõesti, mina näen küll, et igaüks on rahvaliigas meeste vahel mängides arenenud. Näiteks kuidas lauavõitluses peab ikka iga hetk oma keha mängu panema ja võitlema.
Mis on olnud Audentese meeskonna trump läbi selle hooaja? Nagu Sa ise ütlesid: neli finaali. Kuidas te nii hästi mängite?
Ma ütleks, et see on ühtsus. Meil on kõik individuaalselt väga osavad. Me ei mängi ainult viie mängijaga, vaid kohe, kui keegi ära väsib, siis tuleb pingilt uus ja energiline kutt asemele. Ehk siis kõik on minu arust osavad ja me ei toetu ainult ühe võtmemängija peale.
Räägi peatreener Rauno Pehkast ka. Ta võttis teid esimesest klassist ja on kogu selle tee teiega ära käinud. Kas on olnud ka hetki, kus olete üksteisest väsinud? Ikkagi nii pikalt koos toimetanud.
Ikka, aga see käib asja juurde. Vahepeal tuleb selliseid vaidlushetki, aga kokkuvõttes saad ikkagi lõpuks aru, et ta tahab head ja läbi selle sa arened. Ükskõik kui palju temaga mingeid lahkarvamusi on, siis lõpuks tuleme sealt kossusaalist välja heade sõpradena. Me kõik õpime sellest midagi.
Milline treener ta on? Kas ta on karjuja, rahulik, õpetaja tüüpi või taktik?
Ta oskab olla kõike. Arvan, et see ongi tema üks suur pluss, et ta on mitmekülgne. Kui vaja, siis oskab karjuda ja kui vaja, siis oskab rahulikult seletada. Oskab raskel hetkel nalja visata ja oskab meeskonda turgutada. Tõesti, kui keegi küsiks minult, kas tal on mõni miinus, siis ausalt öeldes ma ei oskaks praegu ühtegi nimetada.
Kui palju Rauno räägib neid vanade aegade lugusid, et minu ajal tehti seda asja niimoodi ja mina juba selles vanuses tegin nii? On sellist asja ka?
Mitte väga palju (Naerab.). Võib-olla varem rääkis, aga praegu ei oska sellest hooajast küll meenutada mingit sellist hetke. Teinekord ta toob näiteks küll mõne olukorra varasemast, kus ta ise on midagi teinud. Aga meil on abitreener Tair Tenno ning temale meeldib alati meenutada igasuguseid seikasid vanast ajast (Muigab.).
Ja mida teie noorte meestena siis ütlete? Hakkate naerma ja ütlete ja-jah?
Vahel on naljakas, vahel on õpetlik. Kunagi ei tea. Tair Tenno puhul on rohkem lihtsalt naljalood. Aga see kõik on selline loomulik ja alati on tore, kui keegi räägib oma vanadest juhtumistest.
Oled Sa vaadanud, millist korvpalli mängiti siis, kui Pehka tipptasemel oli ja võrrelnud seda kiirust ja jõudu sellega, mis nüüd on? On Sulle mõni vana video ette sattunud?
Konkreetselt Rauno mängust või?
Või üldse tollest ajast…
Ikka on. Näiteks kuidas vanasti kolmepunktiviskeid võeti. Mõtlen ikka, kuidas näiteks Stephen Curry on muutnud seda mängu. Siis kindlasti spacing ehk kuidas mängijad väljakul on. Vanasti olid kolm meest kuskil kolmesekundialas koos, aga nüüd on ikka väga laiali see mäng. Seda on ka noortekorvpallis igal pool näha.
Teie trump tundub olevat ka see, et suudate kasvõi 40 minutit üle välja pressida. Tänapäeval vist muud moodi mängida ei saagi, kui üle välja press? Sa lihtsalt pead kogu aeg suutma kiiresti joosta.
Ma ütleks küll. Me oleme nii harjunud sellega, et võib-olla keegi imestab, et kuidas te suudate kogu aeg pressida, aga oleme seda lihtsalt alati teinud ja jäänud sellele ka alati kindlaks. See on olnud osa meie mängust. Ma ei kujuta ette, et me ei hakkaks üle välja pressima.
Iseloomusta ennast mängijana. Mis on Su tugevused ja millest veel puudu jääb?
Ma ütleks, et ma olen kindlasti selline satsivend. Mulle on alati tähtis, et kõik oleksid rõõmsad ja kõik saaksid palli. Selline individuaalne asi, et kuidas minul läheb, mind tavaliselt huvitanud pole. Olen kõva häälega poiss, kellele meeldib väga korvpalli mängida (Muigab.).
Jutumees?
Mitte seda… (Naerab.), aga no võib ka nii öelda.
On Sul endal mingeid ambitsioone edasi, kui nüüd noorteklass läbi saab?
Kindlasti on. Siin suvel tulevad noortekoondis ja seal saab ennast igast küljest näidata. Siis on veel mõned esiliiga jutud, aga las need praegu jääda.
Ikkagi tahad võimalikult kõrgel tasemel meeste mängu ära proovida?
Jah, kindlasti.

Räägi koondisest ka. Rääkisin U18 koondise peatreeneri Toomas Annukiga ja jõudsime arusaamale, et 2004. aastal sündinud noormeeste koondis on ikkagi väga kõva. Nõustud?
Ma ütleks ka nii. Talvel oli BSBC turniir ja siis meie vanuseklassi koondis säras teistest ikkagi rohkem. Meil on paljud mängijad, kes on välismaalt tulnud ja teevad seal tegusid.
Arvestame ka seda, et Henri Veesaarel on juba debüüt meeste koondises ju tehtud.
Just. Meie tiimikaaslane, koos oleme üles kasvanud.
Räägi siis, milline noor Henri Veesaar oli? Kas oli kohe näha, et sellest mehest tuleb midagi?
Noor Henri Veesaar oli trenni tulles selline kleenuke poiss, aga suu oli alati naerul. Seda oli algusest peale näha, et võitlusvaimu poisil on. Mulle oli küll selge, et ta võib päris kõrgele jõuda, kui seda pikkust juurde tulema hakkas.
Te kõik pikaaegsete meeskonnakaaslastena saate alati öelda, et aitasite Henri sinna, kuhu ta lõpuks jõuab?
Mitte päris nii… Mees ikka ise tegi. Muidugi, eks ta on midagi ka meilt üle võtnud ja kasutab praegugi neid asju oma suurtes mängudes.
Palju nüüd puhata saad, enne kui mingi hetk kas siis koondise asjad või muud järgmised korvpalliteemad peale tulema hakkavad?
Minu arvates kuskil Basketis on üleval, et pärast jaanipäeva hakkab U18 koondis pihta. Ma arvan, et ma ise puhkan umbes viis päeva ja siis hakkan uuesti oma asjadega pihta.
Siis läheb ilm ka ilusaks.
Jah. Saab väljas mängida.
Kuidas sellega on? Meil ju tänapäeva noori kritiseeritakse, et ei tehta hoovisporti ja ei viitsita üldse liigutada. Tehakse täpselt nii palju, kui trennis vaja. Või teie satsis on teistmoodi?
Meil ikka pole nii, et kui trenn lõppeb, siis on kõik ja rohkem keegi palli ei katsugi. Korvpalli õppimine käib ju erinevat moodi. Sa võid seda saalis õppida või siis vaatad suuremaid mänge ja nende pealt õpid. Meil mõned käivad ka kuskil väljas mängimas, eriti suveajal.




