Eesti korvpallikoondise tagaliiniliider Kristian Kullamäe lõpetas tänavu oma debüüthooaja Hispaania kõrgliigas üsna negatiivsete emotsioonidega, kui talle isiklikult väga keeruliselt kulgenud aasta lõpetuseks tuli kogu San Pablo Burgose klubil ja poolehoidjatel alla neelata kõrgliigast väljakukkumise pettumus.
23-aastane ja 194 cm pikkune Kullamäe sai hooaja jooksul Burgose mängivast koosseisust sisse-välja pendeldades kirja 15 Hispaania kõrgliigakohtumist, kus ta kogus keskmiselt 3,3 punkti, 0,9 lauapalli ja 1,1 resultatiivset söötu. Kolmesteprotsent oli eestlasel 35,7% ja tiim võitis tema osalusel 15-st kohtumisest neli. Korvpalli Meistrite liigas mängis Kullamäe kokku neli mängu, millest Burgos võitis kaks. Eestlase keskmised näitajad olid 8,8 punkti, 1,8 lauapalli ja 0,5 söötu. Kolmeste tabavusprotsent oli koguni 57,1%.
Korvpall24 rääkis Kullamäega mai teises pooles, kui ta oli tribüünil kaasa elamas oma venna Oliveri mängudele poiste U16 Eesti meistrivõistluste final four turniiril. Rääkisime koondislasega keerulisest hooajast, Burgose hooaja lõpu rapsimisest, uurisime, mida tulevik toob ning küsisime, kumb vendadest Kullamäedest on andekam kossumees.
Hispaania hooaeg lõppes koduklubi jaoks suhteliselt kurvalt. Mis emotsioonidega Sind koju lasti?
Mingeid suuri jutte polnud, aga eks kõigi jaoks oli see suur šokk ja pettumus. Aga seekord läks niimoodi ja eks elus peab selliseid hetki ka olema. Kõigil oli kahju ja ega keegi ei tea praegu, mis tulevik toob. On palju lahtisi otsi ja küll suve jooksul selgub.
Hispaania liiga teine pool ja väljakukkumine oli nii paljudes väikestes asjades kinni. Mis teil lõpuks puudu jäi?
Stabiilsusest ja enesekindlusest. Käis pidev virvarr ja meeste vahetamine, sellele lisaks pidev kaotamine. Väga raske oli moraali üleval hoida. Kuna liiga on nii ühtlane ja tugev, siis iga mäng on meiesuguse klubi jaoks põhimõtteliselt nagu finaal. Me ei suutnudki mingitki tiimi ühtsust saavutada ja kõik oli liiga juhuslik, et sellisel tasemel edukas olla.
Räägime nendest arvukatest mängijate vahetustest, mis lõpus läksid ikka päris tihedaks. Kelle otsused need olid? Vaevalt, et peatreeneri.
Ma ei oska seda öelda, sest see pole minu kui mängija asi. Eeldan, et klubi juhtkond tegi lõpus neid otsuseid ja neil on ka selleks õigus, sest klubi on ju nende oma. Seda ma ei tea, palju peatreener sellesse puutus, aga mingid mängijad meile alatasa tulid, aga lõpuks polnud sellest mingit kasu. Lõpptulemus oli ikka negatiivne.
Kuidas mängijatel sellises situatsioonis olla on, kui üle päeva astub uus mees riietusruumi? Nii ei saagi ju ei platsil ega riietusruumis mingit ühtsust tekkida?
Oligi väga keeruline. Pidid kogu aeg kohanema. Nagu mul endalgi. Mõnikord mängisin mina ja nemad pidid minuga kohanema ja vahepeal mängisid nemad. Kunagi ei teadnud, palju sa mängid. Meil polnud mingit stabiilsust ja kõik oli väga juhuslik. Teised meeskonnad võtavad ka mängijaid juurde, aga enamik mehi on koos 10 kuud, siis meil olid mõned mehed 14 päeva. Lootsime, et sellest on abi, aga kahjuks polnud.
Vastupidine näide on tänavusest Madridi Real, kes oli hooaja sees vahepeal suures mõõnas, aga jättis peatreeneri pukki ja mängijatega ka liialt ei vangerdanud. Lõpuks jõuti ju Euroliiga finaali. See näitab, et suur tõmblemine edu ei too?
Eks see on suhteline. Meie klubi proovis niimoodi ja ei töötanud. Eks kõik õppisid sellest ja said kogemuse võrra rikkamaks. Lõpptulemus oli lihtsalt jama.
Kuidas enda hooajaga rahule jäid? Kas pendeldamine koosseisulise ja mittekoosseisulise mängija staatuse vahel oli keeruline?
Kindlasti kõige raskemad 10 kuud, mis mul üldse on olnud. Olgugi, et ma olen veel noor ja mu karjäär on alles alguses, siis oli ikkagi raske kogemus. Eriti raske oli mentaalselt. Ei teadnud kunagi mitte midagi ja pidid lihtsalt enda eest võitlema. Võitlesin nii palju, kui ma oskasin, aga põhimõtteliselt usaldust ei saanud. Aga olen veendunud, et olen parem mängija, kui olin enne sinna minekut. Nüüd on suvel loodetavasti aega ennast näidata ja arvan, et olen küpsem ja kehaliselt tugevam. Ootan huviga, mis suvel saama hakkab.
Kas Sa ei leidnud klubi juures peatreeneritega, sest neid oli teil mitu, head klappi või milles asi oli?
Ma ei oska öelda. Kindlasti oli mul viimase treeneriga parem suhe kui esimese kahega. Arvan, et ma ei saanud klubipoolset usaldust.
Kui palju luges see, et Sul oli n-ö välismängija lipik küljes?
See ka kindlasti mõjutas. Hispaania liigas pead sa välismängijana tassima. Usun, et olen võimeline mingid minutid sel tasemel kindlasti mängima, aga kõik käis nii üles-alla ja väga raske oli stabiilsust saavutada. Olen kogemuse võrra rikkam ja vaatame edasi.
Mis nüüd siis edasi saab? On Sul Burgosega veel kehtiv leping või mitte?
Leping mul on, aga eks peame vaatama. Praegu puhkan kaks nädalat ja siis hakkan vaatama, mis edasi saab. Hetkel on väga raske öelda, mängud liigas alles käivad veel. Ootame, kuni suvi algab, siis räägin agendi ja klubiga.
Kas hooaja keskel ei tekkinud mingeid variante kuskile näiteks laenule minna?
Talvel oli mul küll üks võimalus minna, aga treeneri ja klubiga rääkides peeti targemaks, et jään sinna. See oli too hetk, kui olin rotatsioonis sees. Lõpus ma ei näinud enam mõtet kuhugi ära minna. Teoorias oli võimalus ära minna, aga otsustasin jääda.
Ütlesid, et oled mängijana arenenud. Burgoses olid teil väga kogenud tagamehed Vitor Benite ja Alex Renfroe näol. Neilt meestelt õpib vist igas trennis midagi?
Kindlasti. Hispaania ACB on kõige tugevam liiga ja sellises keskkonnas iga päev sees olla pole ka päris niisama. Nagu enne ütlesin, siis olen täiesti veendunud, et olen parem mängija, kui enne sinna minekut.

Septembris ootab Eesti koondist ees EM-finaalturniir. Kas natuke pelgad ka, et hooaja jooksul jäi mängupraktikat väheseks või see pole probleem?
Ei usu, et see probleem on. Suvel on meil piisavalt mänge. Loodangi juuni alguses koondisega alustada ja eks hakkan endale uuesti vormi tekitama. Eks alguses saab kindlasti võõras olema, kuna mängupraktikat palju pole, aga alati peab kohanema ja ma olen enda arvates suhteliselt hea kohanemisvõimega. Ei tee sellest väga suurt numbrit.
Sinu ja kogu noorema generatsiooni jaoks saab see olema esimeseks finaalturniiriks. Oled sa mõelnud, kas need on senise karjääri suurimad mängud ja kas peab kuidagi teistmoodi valmistuma nendeks?
Ma ei tee sellest suurt numbrit. Tegemist on kindlasti tippturniiriga ja tase on kõrge, aga arvan, et oleme kõik olnud sarnastes keskkondades ja suurtes organisatsioonides ning oleme harjunud selliste asjadega. Tuleb lihtsalt sinna minna ja võidelda. Loodetavasti on kohal ka palju eestlasi, saame kuuenda mehe appi ja mängime viis kuue vastu.
Mäletad, millal Sa mängisid viimati sellist turniiri, kus lühikese aja jooksul on nii palju mänge? Noortel on see ju tavaline.
Eks see oligi noorteturniiride ajal, aga muidu sellist kogemust pole. Füüsiliselt saab see kindlasti olema väljakutse, aga positiivse külje pealt vaadates, siis mul viimased 10 kuud polnud eriti tappev (Muigab.). Olen hetkel terve ka ja loodan koondist nii palju aidata kui võimalik.
Aga Sulle isiklikult meeldib see, kui lühikesse aega on pakitud suur hulk mänge? Pole aega üle muretseda?
Eks ole näha. Meil ju tegelik kogemus puudub ja me ei tea, mis see tähendab. Saabki olema huvitav. Mõned mehed on selle tee koondises läbi käinud ja saavad aidata. Kindlasti seda ise läbi kogeda on midagi muud, kui kõrvalt kuulata ja vaadata.
Kui palju peatreener Jukka Toijala Sinuga hooaja vältel ühenduses oli ja uuris, kuidas Sul läheb?
Vahepeal suhtlesime ja kui tuli mõni õnnestumine, siis kirjutas. Hoidis silma peal, aga väga tihti ei rääkinud. Enne koondiseaknaid kirjutas. Selline elementaarne suhtlus.
Kui palju Sa ise teistel eestlastel silma peal hoidsid ja kui palju omavahelist suhtlust oli?
Sander Raiestega, kes mul lähedal paiknes, olin pidevas kontaktis. Muidu on keeruline, sest kõik on omas töörütmis. Vahepeal ikka suhtleme, aga stabiilne suhtlus oligi põhimõtteliselt ainult Raiestega.
Kui palju isaga suhtlesid? Küsisid Sa nõu ka, kuidas mõnes olukorras käituda, et pead mitte liiga norgu lasta?
Ikka suhtleme. Mul on vedanud, sest isa on kogu selle teekonna läbi käinud ja saan nõu küsida. Kindlasti on see suur asi ja mul on väga vedanud. Rääkisime ikka, aga eks mul on oma elu ja pean ise otsustama, aga nõu saab ta käest alati.
Küsin ka tänase mängu kohta. Su noorem vend Oliver teeb väljakul päris ägedaid liigutusi. Kas siit on tulemas andekam mängija kui Sina või kuidas hindad?
Ei tea. Peab temalt endalt küsima ja eks tema kindlasti arvab niimoodi (Muigab.). Mängib tublisti ja võitleb. On tore vaadata, et perekonna traditsioonid lähevad edasi ja ta saab täitsa hästi hakkama.
Olete üks ühe vastu ka mänginud?
Oleme, aga praegu pole tal veel varianti.
Millal see murdemoment peaks tekkima?
Siis kui ma lõpetan (Naerab.).




