Close

INTERVJUU | Robert Lilleõis – ainus mees, kes on sel hooajal suutnud Ronalds Zakise rajalt maha võtta

-Robert Lilleõis | Foto: Siim Semiskar

Tänavu paljude jaoks üllatuslikult Paf Eesti-Läti korvpalliliigas kohe oma debüütaastal lõpuks vaid Riia VEF-ile alla jäänud ning hõbemedalitega lõpetanud KK Viimsi/Sportlandi tiimis on vähe mängijaid, kes jäänud alles eelmise hooaja esiliiga võidumeeskonnast. Üheks selliseks on mais juba 29-aastaseks saav Robert Lilleõis, kes on igas mõttes üks huvitav ja silmapaistev tüüp, kellel on tänavusel hooajal olnud Viimsis väga kindel ja vajalik roll, mistõttu Rain Veideman on keelanud tal mängudelt puududa.

Hiiumaalt päris Lilleõis on läbi aastate mänginud madalamates liigades ning veel kolm hooaega tagasi pallis ta Rae Koss/Hansaviimistluse eest Saku II liigas. Eelmised kaks hooaega esindas ta KK Viimsi esiliigasatsi ning mullu oli esiliiga võitnud tiimis keskmiselt 13 minuti, 4 punkti ja 4 lauapalli mees. Rõõmuga oma rolli n-ö trennikehana tunnistav Lilleõis sai Eesti-Läti liigas lõpuks väljakule viies kohtumises ning mängis kokku 28 minutit ja viskas 9 punkti.

Aga kõigist arvudest ja numbritest on väärtuslikum see, et Lilleõis on see mees, kelle ülesanne on kõigi tuju trennides ja mängudel üleval hoida. Ja sellega saab emotsionaalne kossumees suurepäraselt hakkama. Ka kossuväljakul pole mängumees võlgu jäänud, sest naljaga pooleks on tema olnud tänavusel hooajal ainus mees, kes nimeka lätlasest tsentri Ronalds Zakise suutnud mõneks ajaks täielikult rajalt maha võtta. Aga kõigest sellest ja paljust muust huvitavast teeme juttu alljärgnevas pikas intervjuus.

Robert, mis tunne oli karjääri sellises faasis Eesti-Läti liigas võtta medal?

Kui keegi oleks hooaja alguses seda küsinud, siis ilmselt… Tegelikult hooaja esitlusel küsiti, et mis kohtadele tahate mängida ja siis ma ütlesin, et medalitele (Naerab.). Siis küsiti täpsustuseks, et mis liigas ja ma ütlesin, et ikka Eesti liigas, kuna Eesti-Läti liiga tundub ulme. Mõtlesin, et misasja, Eesti-Läti liiga, seal ju mängivad VEF ja teised hullud võistkonnad. Aga kui nüüd mõelda selle medali peale, siis see oligi tegelikult crazy (hullumeelne – toim.). Sõnadest jääb väheks, päriselt. Veel mõned aastad tagasi mängisin Rae Kossus teist liigat, siis kaks aastat Viimsiga esiliigat. Kuidagi tõusvas joones läks, aga sellises vanuses juba ei uskunud, et Eesti-Läti liigasse võiks veel asja olla.

Kui selliste ampsudega võtad, siis järgmine samm on Euroliiga?

Euroliiga, jah (Naerab.). Siin keegi juba tegi nalja, et kui oleks Eesti-Läti liiga ära võitnud, siis oleks pidanud Euroliigasse minema. Nii et võib-olla oligi hea, et finaalis pähe saime, nüüd ei pea kohe Euroliigasse minema.

Sa oled üks väheseid, kes Viimsi esiliigatiimist alles jäi. Räägi, kuidas klubi eelmise suvega muutus? Mis hakkas teistmoodi olema, mis jäi samamoodi?

Asi läks palju professionaalsemaks. Ma ei ütle, et me enne polnud professionaalsed, aga nüüd on justkui level juures. Hooaja esimese või teise mängu ajal klubi juht küsis mu käest, et kas nüüd on korvpall 2.0? Kõik (on professionaalsem): näiteks pärast trenni pead väljendama, kuidas sa tundsid ennast trennis, kas oled väsinud, kuidas miski on. Ja siis muidugi välismaalased ja profisportlased sinna juurde, see ka tõstis tuntavalt taset, nii trennis kui ka mängudel. Seda, kuidas mängijad võitlevad platsil, on ka kõrvalt vaadata lausa lust. Hooaja alguses läks meil eriti hästi ja see tõmbas duhhi väga kiirelt üles.

Kuidas Sa selle otsuse vastu võtsid, et teed hooaja kaasa, teades, et tulevad Zakised, Jurkatammed ja Veidemanid?

Tegelikult tuli see otsus üsna lihtsalt. Suvel mõtlesin, et läheme meistriliigasse ja ma ei teadnud, kas nad mind üldse tahavad või ei taha. Mõtlesin, et kui võimalus tuleb, siis ma kindlasti võtan selle vastu. Käisime suvel Käärikul (Kristo) Saage ja Siim Lauriga mängimas ning siis Siim Laur, kes HITO-s töö kõrvalt tegi samuti seda meistriliiga asja, ütles ka, et mine proovi ära. Kasvõi, et mine vaata, võib-olla meeldib, võib-olla ei meeldi, mis seal ikka, aga oled vähemalt asja ära proovinud. Paljudel ei ole seda võimalust, et ta saab mängida või kasvõi trenni teha sellisel tasemel. No ja siis kui Valdo (Lips) küsis mu käest, et kas ma tahaksin, siis olin kohe nõus. Mul polnud midagi muud öelda, olin lihtsalt väga nõus (Muigab.). Sellega olin arvestanud, et mängida ilmselt ei saa, kui just kõik põhivennad ei saa vigastada. Lootsin, et nad ei saa, aga kui mõni vend saab, siis võib-olla saan mingeid minuteid. Teadsin, et meil on veel (Mihkel) Allorg, siis tuli (Ronalds) Zakis ja ma olingi pingi peal see duhhi vend, kes tõmbas asja käima. Olen üritanud seda teha nii palju kui vähegi võimalik ja tundub, et asi toimib.

Kas tead peast mitmes mängus Sa väljakul oled käinud?

Ei tea, Saage võib-olla teab mitu mängu ma mänginud olen (just sel hetkel kõnnib Kristo Saage mööda – toim.). Tean, et olen Kalev/Cramo vastu ja Ventspilsi vastu platsil käinud. Ventspilsi vastu panin kaks kolmest. Viimase kolmese panin vastaste pingi eest ja nende treener hakkas väga jõhkralt karjuma oma mängijate peale, et kuidas te ei tea, et see vend viskab (Naerab.).

Sina ikka teadsid enne, et oled viskaja?

Eks ma ikka teadsin, et ma suudan sisse visata (Muigab.).

Siin Kristo Saage ka lõõbib Sinu kallal, ma näen. Kas teistega on ka pidevalt sellist nalja?

Jaa. Seda asja on väga palju saanud teha.

Kas oled selline luuraja ka, kes saadetakse Viimsi poolt vastaste pingi juurde segadust külvama?

Seda ei ole veel kästud teha. Aga duhhi ma hoian üleval ja lõõpimist on seal kõikide mängijatega kõvasti. Viimsi käis minuta kord Lätis turneel ja siis VEF-i ja Ogre käest said vist mõlemas mängus pähe. (Rain) Veideman tagasi tulles ütles, et ma ei või üheltki mängult enam puududa, kuna seal olid pingil nagu matused. Järelikult teistele mängijatele ka meeldib.

Kuigi Sa oled tiimis duhhimees, siis kui palju Sa tegelikult trennidega ise korvpallurina oled arenenud?

Hooaja alguses arenesin kindlasti palju. Kui Zakis ja kõik uued mehed tulid, siis sai hästi paljudelt erinevatelt mängijatelt õppida. Nüüd on meid juba nii palju – 15 meest satsis – ja mingid vennad paratamatult peavad vahel ka trennis istuma. Siis ma võtan vabalt selle rolli. Ma ei pea seal täiega veri ninast välja panema. Las mehed teevad oma asja ja kui keegi ära väsib või noortel on teine liiga, siis ma lähen ja aitan. Arvan, et olen väga kõvasti arenenud just mängulugemise ja pisidetailide poolest. Füüsiliselt pole minu vanuses enam väga kuskile pürgida.

Nimeta mõned märksõnad, mis on need põhilised erinevused esiliiga korvpalli ja kõrgliiga ülemise otsa vahel.

Kiirus, jõud ja taktika, ma arvan. Esiliigas võivad ka kõik sisse visata, aga visata selliste kiiruste pealt, nagu Eesti-Läti liigas või Eesti meistriliigas mängitakse, see on hoopis teine tase. Esimesed kaks trenni, kui me täiega panime, siis ma jooksin kolm otsa ja ei jõudnudki visata enam lõpuks. Need kiirused on ikka täiesti erinevad ja kui Zakis korvi all koha sisse võtab, siis seal pole enam midagi teha. Pusi palju tahad, aga paneb sulle ikka sealt ära.

Nii palju, kui mina tean, siis Sa võtsid Zakise ükskord ikka korralikult rajalt maha, nii et nina oli katki.

Oli vaja näidata, kes Viimsis ikkagi see õige vend on. Ei saa lasta mingil suvalisel lätlasel tulla ja lammutama hakata. Kõigepealt on ikkagi vaja näidata, et siin käivad asjad niimoodi, nagu mina teen (Naerab.).

Põhimõtteliselt võib öelda, et Sa oled Eesti-Läti liigas ainus mees, kes on suutnud Zakise rajalt maha võtta?

Põhimõtteliselt küll (Naerab.). See on nali tegelikult, kui keegi aru ei saa… Eks tegelikult olukord oli lihtsalt selline, kus see ninaluu tal katki läks. Treener ütles, et seal peab träppima. Läksime siis sinna träppi ja ta pööras täpselt otse vastu minu õlga ja nii see läks.

-Robert Lilleõis ja KK Viimsi/Sportland | Foto: Siim Semiskar

Räägi palun põhimeeste kohta mõned märksõnad. Mis on nende kõige suuremad trumbid või kuidas nad Sind üllatasid? Hakkame tagaliinist pihta.

(Rait-Riivo) Laanega sain ma juba varem läbi. Teadsin väga hästi, kuidas ta mängu jagab, selle lahti harutab ja meeskonnakaaslastele sööte jagab. See on teine tase, sellist asja ma polnud varem näinud. Näiteks trennis mängime pick and roll‘i, ma väga ei oska roll‘ida, aga ma liigun korvi alla, siis korraga saan palli kätte ja mõtlen, et ossa raks, kuhu ma selle nüüd panen. Teine kord ei saa isegi seda palli kinni püütud, kuna sööt on lihtsalt nii hea, et sa ei ootagi seda, kuna sa pole varem enda karjääris seda kunagi osanud oodata.

Veidekas (Rain Veideman – toim.) on ehtne kapten. Ma ütlen ausalt, et kõiges, alustades riietusruumist. Kui kellelgi on sünnipäev, siis toob ta mingi kingituse. Kõik mured ja asjad võib talle rääkida. Korvpalliliselt läheb ebareaalselt hästi läbi. See teravus, mis ta teeb, keegi ei saa teda kätte.

Harris tundus selline vaikne tüüp alguses, aga tegelikult on tal ikka sisu küll. Ta tundub vaikne, aga tegelikult on elu ja duhhi sees kõvasti. Tuleb ainult see õige nupp leida ja õigesse kohta patsutada, siis läheb käima.

Jurkatamm on veel vaiksem vend, alguses vähemalt oli. Temaga on samamoodi. See, kuidas Taavi lendab ja vastastele katuseid peale paneb, üllatas kõige rohkem. Me kutsume teda trennis helikopteriks. Ta on jõhker lennuk ja käed on tal ulmepikad. Füüsiliselt, kui vaatad peale, siis võib-olla ei tundu kõige tugevam vend, aga tegelikult on ikka retsilt tugev ka.

Zakis on ehtne mürakaru. Kuidas see vend hüppab, kõik olukorrad hammastega rõngas kinni. Uus mees Tyler (Roberson) ei räägi mitte midagi. Reaalselt, meil on kaks sellist tüüpi. (Kristjan) Kokk ja Tyler viskasid trennis ja me tegime võistkonnaga nalja, et mitu sõna nad viskamise ajal omavahel vahetasid. Ma arvan, et mitte ühtegi (Muigab.). Üks hetk lõpetati viskamine lihtsalt ära ja ei öeldudki midagi, võeti pall ja tuldi ära. Mänguliselt on ta aga jälle kõva jõud meile, nii füüsilise poole pealt kui ka vise on tal kõva. Ma ei teadnud temast enne midagi, ei mäletanud isegi, et ta eelmisel aastal ka Eesti-Läti liigas mängis.

Ja peatreener Lips?

Valdo all me eelmisel aastal ei mänginud, aga üle-eelmisel hooajal tegime koos kossu. Ei taha kuidagi halba näidet tuua, aga Valdo inglise keel on kõvasti arenenud selle hooaja jooksul. Ma tean, et ta tegelikult oskab, aga ta jääb vahepeal pabistama ja teised võib-olla ei saa aru, kuni ta otsib seda õiget sõna. Aga Valdo meeldib mulle väga. Ta on ehtne peatreener, kui tema tuleb, siis kõik kuulavad. Autoriteet ikkagi.

Ütle noore Jorgen Rikbergi kohta ka midagi head.

See, kuidas ta läbi läheb ja sealt need õunad kotti paneb. Kui ta läheb kontakti ja siis paneb sealt viske teele, siis ma arvan, et mitte keegi teine ei suuda selliseid viskeid sisse laduda. Kaitses on ta ka alati tubli olnud. Eks tal siin väikesed pisivigastused on olnud ja selle nahka natuke ka see hooaeg on läinud, aga üldiselt on ta kõvasti arenenud oma viske ja füüsilise poole pealt. Ta on tubli olnud.

Kui antakse võimalus, kas teeksid samasuguse hooaja uuesti?

Ma ei tea. Tegelikult siin elukaaslasega tegime nalja sel teemal. Olime kuskil söögilaua taga ja sõbrad küsisid, et Robert, kas teed ühe hooaja veel, siis elukaaslane ütles, et ei, ei tee (Naerab.).

Sind pole kodus?

Mind ei ole kodus, jah. See ongi kõige hullem, sest ma käin ju päevatööl ka. Õhtuti on trennid ja mängud. Elukaaslane tahtis kuhugi reisile minna, kuid ütlesin, et sorri, ma ei saa tulla. Sa võid üksi minna, aga ta üksi ka ei taha minna. Ma ei välista midagi, aga kui ma peaks praegu ütlema, siis ma arvan, et miks mitte kahe medaliga ära lõpetada see tipus olemine. Eesti-Läti liiga hõbeda ja loodetavasti ka Eesti meistrivõistlustelt medaliga (Muigab.). Ma tõesti usun sellesse. Eestis on kõik satsid võidetavad, isegi Kalev/Cramo praegu.

Selle peale tuli mul meelde, mis Saage Sulle alguses siin ütles, et kas Sa sellepärast oledki teise liiga finaalturniiri vaatamas, et otsid endale uut klubi järgmiseks hooajaks?

Mine tea (Muigab.). Viimsis ma võiks esiliigat mängida küll, ma arvan. Viimsi klubi püramiid ja kogu taust, see on üliäge ja mulle üldse väga meeldib see võistkond. Kuidagi nagu juba Hiiumaa võistkondade kõrval teiseks koduks saanud. Väga äge atmosfäär on seal ja fännid ja kõik staff.

scroll to top