Close

INTERVJUU | Siim-Markus Post: kui ühel hetkel hakkab sisse ka kukkuma, siis läheb palju lõbusamaks

-Siim-Markus Post | Foto: Martti Vaidla

Mullu Pärnu Sadama ridades Eesti meistriks kroonitud, kuid suvel sealt mitte kõige paremate tunnetega lahkunud Siim-Markus Post on leidnud endale uue kodu Viimsis, kus tema sõnul on kokku sattunud päris terav seltskond mängumehi, kust on ideaalist puudu veel vaid üks pusletükk.

Korvpall24 tegi 25-aastase Postiga intervjuu pärast Paf Eesti-Läti liiga mängu BK Liepajaga, kus tagamehe arvele kogunes 16 punkti, 6 lauapalli ja 6 resultatiivset söötu. Keskmiste numbritena seni 9,2 punkti, 2,6 lauapalli ja 5,1 söötu kogunud Posti statistikast vaatab aga vastu üks hirmuäratav number, kui kolmeste tabavus oli tal tol hetkel olnud kõigest 11,1%. Järgmises mängus Rakvere vastu suutis Post tabada neljast kaugviskest kaks ning kergitada oma kolmesteprotsendi 16,1 peale.

Uurime, miks visked kaugelt veel sisse kukkunud pole, kuidas vaatamata kogu tiimi kehvale kaugviskeprotsendile ikkagi võidud riburadapidi tulevad, millise transformatsiooni on lühikese ajaga läbi teinud ameeriklasest leegionär Malik Toppin, kuidas suhtub Post megaeelarvega Ukraina klubi Prometey liigaga ühinemisse ning kas tal isiklikult on veel välismaal mängimise ambitsioon elus.

Sul on nüüd mõned mängud Viimsi särgis peetud. Kuidas Sa individuaalses plaanis oled seni rahule jäänud? Kuidas Sa meeskonda sulandunud oled?

Satsi kohta nii palju, et ideaalis võiks üks pikk veel juurde tulla, hooaja lõpuks äkki tuleb ka. Muidu on kõik vinks-vonks. Mehed jagavad matsu, kõik saavad suurest pildist ja süsteemist aru. Kui mängime nii, nagu meil plaan on, siis praeguse seisuga see toidab. Muidugi võiks veel paremini olla. Endaga ei saa ma rahul olla, sest praegu minu (viske)protsendid ei kannata kriitikat. Kolmesed on 10%, see pole normaalne. Aga arvan, et see on harjumise asi. Pärnus ma teadsin, kust mul visked tulevad. Nüüd hakkan siin ka vaikselt aru saama, kus mul peaksid viskekohad tulema. Öeldakse, et tibusid loetakse kevadel ja arvan, et kevadeks oleme hoopis teine ja palju parem sats.

Kui ma Liepaja mängu järel Sult kolmeste protsendi kohta küsisin, siis ütlesid, et Viimsi saal on nii külm, et ei saa käsi soojaks. (Egert) Halleril ka visked ei lähe. Kas sealt on juba väike ebakindlus ka tekkinud?

Muidugi. Ma ei tea, mis teema selle küttega on, ilmselt sõjast tingitud. Õhtuseks trenniks on saal natuke soojem, aga ma ei käi enam kunagi lühikeste varrukatega trennis, sest lihtsalt ei kannata. Haller mängib pikkade varrukatega, mina mängisin lühema alussärgiga ja käed on siiamaani külmad. Hommikuti pole vahel isegi mõtet visata, sest sa ei tunneta mitte midagi. Mis teha, olukord on selline ja tuleb harjuda.

Viimsi kolmeste protsent enne tänast mängu (kohtumine Liepajaga – toim.) oli 24, aga vaatamata sellisele madalale protsendile teil võidud tulevad. Kuidas nii?

Ju me teeme siis midagi õigesti. Need kolmesed tulevad väljamängitud kohtadelt, ega me ei pane suvalisi kolmeseid peale. Kui on head kohad, siis kõik teavad, millal lauda minna või tagasi joosta jne. See hoiab joonist. Kui ühel hetkel hakkab sisse ka kukkuma, siis läheb palju lõbusamaks.

Kuna te mängite tihti kolme väikese mehega, siis teie tempo on päris kiire ja kaitsest rünnakule liigute üsna hea kiirusega. Kas see on teadlik otsus ja taktika?

Jah. Me peaksimegi olema skooriv sats. Meie trump ongi kiirelt üle ja peale, n-ö run and gun. Me ei pea alati peale panema, sest saame ka teravust teha. (Devin) Harris ja mina saame üleminekust ka teravuse pealt kergelt korve. Arvan, et see annab meile väga suure eelise. Kaitses mängitakse tänapäeval ka kolme väikesega ära, väga hätta niimoodi ei jää.

Sa ütled, et hätta niimoodi ei jää. Rünnakul muidugi ei jää, aga kas on mingid tiimid, kelle vastu kaitses kolme päris väikesega minna ikkagi ei saa?

Prometey võib-olla küll, aga Eestis selliseid satse väga pole. Haller mängib meil trennis vahepeal “nelja”, seega ta suudab “kolme” peal kaitses ära hoida küll. Meil on tegelikult (Aleksander Oliver) Hint ka, kes võib mängida “kolme”. Ta saab katta suuremaid “kolmesid” ja jõuab joosta ka. Arvan, et meil on täitsa hea kooslus ja saame satsina aru, kuidas kaitses mängida. Kui kuskil peaksid olema ebavõrdsed vahetused, siis meid aitab tiimikaitse.

Pikk ameeriklane Malik Toppin tundub olevat päris asjalik vend. Kui ma ei eksi, siis esimesed mängud tahtis ta võib-olla liiga palju enda peale võtta, aga nüüd laseb mängul loogiliselt enda juurde tulla ja teeb päris ilusaid numbreid.

Tal on viskeprotsendid ka väga head. Alguses vaatasime jah, et veidi selline udu, aga mida päev edasi, seda rohkem ta saab aru ja liikumised jäävad meelde. Hea on see, et ta mõistab, mida me kaitses tahame. Ta on liikuv mängija, kellega saame mängida agressiivset kaitset. Ta on tubli.

Kuidas teie treeningprotsess välja näeb? Teil on juures uus ukrainlasest abitreener Dmytro Kolomyichenko. Kes teil trenne läbi viib, kes on põhitaktik ja millega ukrainlane tegeleb?

(Kristjan) Evart lõikab videoid ja teeb skautingut, trenniplaani arutavad vist kõik kolmekesi koos. Trenn on alati läbimõeldud, mis kellast mis kellani mingeid harjutusi teeme. Kui korvpalliosa on läbi, siis viskame või tehakse mingeid drille noortega. Meistriliiga juures on ukrainlane rohkem individuaalne treener, muidu on ta noortetreener esiliigas.

Kuidas Sa endise pärnakana vaatad sellele, et Pärnul on hooaja algus raskelt sujunud ja nüüd on siis juba peatreenerit ka vahetatud?

Ma ei taha midagi halvasti öelda, aga selle asja nimi on karma. Mul on kuttidest kahju. Kõik need kutid meistritiitliga satsist on head tüübid ja mul on kahju, et nad peavad olema sellises olukorras. Aga kuna ma ise mängin Viimsis, siis mul on hea meel, et nad kaotavad (Muigab.). Neil on tegelikult niigi vedanud. Meid võitsid nad kogemata ühe punktiga ja Keilast pääsesid samuti. Peaaegu oleksid Valmierast ka pääsenud. Neil võinuks seis praegu veel palju hullem olla.

Räägime Eesti klubidest. Palju on räägitud sellest, et Kalev/Cramo pole enam nii tugev, nagu ta on varem olnud ja nüüd on tase palju ühtlasem. Kas Sa tunnetad ka seda?

Kindlasti. Enam pole nii, et Cramo on esimene ja siis on ülejäänud. Praegu on nii, et kui Prometeyd poleks, siis oleks esikoht täitsa lahtine. Riia VEF pole ka nii tugev ja Ventspils pole enam ammu nii vägev. Nüüd on kõik lahtine ja annab mängida küll. Kui (Egert) Haller ütles hooaja alguses, et mängime tiitli peale, siis võib-olla natuke muiati, aga tegelikult on see täiesti tõsine avaldus.

Sina pole vastu, et Prometey tuli taolise eelarve ja sellise koosseisuga siia liigasse külalisena mängima?

Mis siin vastu saab olla? Ma olen seda (Tanel) Einaste juttu lugenud, et tahtsime head teha, et ukrainlased siin mängida saaksid, aga nad tulevad siia 10 välismaalasega ja võidavad. Samas spordimehena on vahepeal hea mängida sellise satsi vastu, et vaadata, mis tasemel sa ise oled. Kui paned kogu hooaja ainult Tarva ja Keilaga, siis lõpuks arvad, et oledki kunn. Aga tegelikult pole, tulevad need mustad vastu ja toovad su maa peale tagasi.

Mida Sa oma tulevikku silmas pidades mõtled? Kas välismaa ambitsioon on elus?

Eks ta ikka on. Mõtlesin, et tulen sel aastal Viimsisse ja teen head numbrid, aga praegu pole numbrid väga head olnud (Naerab.). Kindlasti tahaks karjääri jooksul välismaa asjad ära proovida, aga tahan minna õigesse kohta. Ma ei taha minna välismaale ainult välismaale minemise pärast. Eestis on ka tegelikult okeid tingimused, siinsamas Viimsis on väga okeid tingimused. Aga mingi hetk, kui olen juba karjääri lõpus, siis lähen kasvõi kuhugi mudaliigasse, et lihtsalt ära käia ja olla see välismaalane satsis.

Lähed siis kuhugi, kus on soojem saal?

Jah, kindlasti (Naerab.)!

scroll to top