Venemaa sõjalise rünnaku tõttu Ukraina vastu Moskva CSKA meeskonnast lahkunud sakslasest suur äär/tsenter Johannes Voigtmann rääkis lõpuks kodumaal olles Saksamaa meediale, et tema lahkumisel Moskvast oli kõige lihtsam osa just otsuse tegemine. Kõik ülejäänud kulges üle kivide ja kändude ning pani 29-aastasel ja 214 cm pikkusel mängumehel korraks ka pulsi kõvemini lööma.
Voigtmann oli üks kuuest mängijast, kes pärast sõjategevuse algust on Moskva armee spordiklubist lahkunud. Oma profikarjääri 2010. aastal Jena klubis alustanud ja sealt edasi läbi Frankfurt Skylinersi (2012-16) ja Baskonia (2016-19) 2019. aastal Moskva CSKA-ga liitunud Voigtmann on tänavu Euroliigas 20 kohtumisega kogunud keskmiselt 21,2 minutit, 10,3 punkti ja 4 lauapalli. 13 matši algviisikus platsile jooksnud sakslase kaheste tabavus on olnud koguni 67,4% ja kolmestel 40%.
“Olime eelmisel neljapäeval sarnaselt kõigile teistele inimestele šokeeritud nendest õudsetest uudistest, et Venemaa alustas Ukrainas sõda,” rääkis Voigtmann väljaandele Kicker.de. “Pärast päeva-paari mõtlemist tegin otsuse, et ei soovi Moskvasse jääda.”
“Praegusel momendil ei saa ma kuidagi võistelda Venemaa tiimi eest, kuna ka spordis käib asi võidu ja kaotuse peale. Kuigi tegemist on kõigest korvpalliga, siis selles peituv sümbolism pole minu jaoks hetkel sobiv. Venemaa president on põhjustanud selle brutaalse sõja, mille tõttu Ukrainas surevad süütud inimesed, miljonid peavad oma kodudest lahkuma ja lapsed on kaotanud oma kodud või koguni elud. Ma ei saanud jääda Venemaale, justkui midagi poleks juhtunud,” sõnas Voigtmann.
Voigtmanni sõnul on ta nüüd lepinguliselt sattunud keerulisse olukorda, kuna ametlikult on ta endiselt CSKA mängija ning seda koguni 2023. aasta suveni. “Muidugi sooviksin ma mängida taas niipea kui võimalik, eriti arvestades suve lõpus kodumaal toimuva EM-finaalturniiriga. Siis tahan taas tippvormis olla. Loodetavasti tuleb mul lähiajal võimalus kellegagi liituda, kuigi osades liigades on need tähtajad juba möödas,” selgitas sakslane.
Voigtmanni puhul andis ta agendile kindlad juhised teda Moskva klubi lepingust vabaks saada, kuna isegi sõja lõppemisel ei lähe asjad enam Venemaal niipea normaalseks. Sakslase sõnul pole sellise olukorra kohta aga sobivat pretsedenti ning seetõttu ollakse kõigi osapoolte jaoks kaardistamata territooriumil. Siinkohal tasub aga öelda, et Itaalia koondise tagamees sai CSKA-st vabaks ning on juba ametlikult liitunud Itaalia klubi Bologna Virtusega. Samuti hoiavad erinevad Euroopa tippklubid silma peal teistelgi CSKA-st lahkunud mängijatel.
Venemaalt lahkumine oli Voigtmanni jaoks omaette ettevõtmine, sest enamik lennuühendusi oli pühapäevaks juba kinni pandud ning sakslane tahtis endaga kaasa võtta võimalikult palju isiklikke asju, kuna tõenäoliselt kõik maha jäänud esemed olekski igaveseks Moskvasse jäänud. Eriti raskeks tegi olukorra see, et Voigtmannil oli Venemaal kaasas ka koer, mis jättis ainsaks võimaluseks hakata minema autoga.
“Pakkisin asjad autosse ja üritasin korteri ning teiste olmeprobleemidega asju nii palju korda saada kui võimalik ning pärast pühapäevast tiimikoosolekut hakkasin Läti piiri suunas sõitma, koer kõrval istumas. Kohe esimese hooga sõitsin kaheksa tundi järjest läbi sisuliselt inimtühja piirkonna,” selgitas Voigtmann.
Lõpetuseks rääkis sakslane ka kõige kriitilisemast momendist, milleks oli Vene-Läti piiri ületamine. “Enne piirile jõudmist hakkas mul pulss tõusma, kuna ma ei teadnud, mida oodata. Kui jätta tähelepanuta see, et pidin kogu auto tühjaks tõstma ning piirivalvurid vaatasid läbi kõik kohvrid, siis läks kõik enam-vähem libedalt. Pärast väikest pausi sõitsin Leedu poole, kus sain Kaunases veidikeseks kokku oma endise meeskonnakaaslase Janis Strelnieksiga. Sealt edasi läksime läbi Poola koju ning lõpuks tuli kõik kokku 2500 km sõitu,” muljetas Voigtmann.
Kõik see sai Voigtmanni jaoks võimalikuks üldsegi tänu õnnelikule juhusele, kuna tema naine ja lapsed olid varem Moskvast mõneks ajaks kodumaale vanavanematele külla sõitnud, kuna CSKA-l pidi olema Münchenis võõrsilmäng sealse Bayerniga. “Minu jaoks oli see sürrealistlik ja stressirikas kogemus, aga kaugel sellest, mida ukrainlased praegu tunnevad. Kõige tähtsam on see, et sõda peab võimalikult kiirelt läbi saama,” sõnastas Voigtmann kõige olulisema mõtte.




