Kuna Venemaa alustatud sõda Ukrainas ei saanud kiirelt läbi, nagu ilmselt mõned Euroliiga juhid esialgu arvasid, siis mõeldakse väidetavalt juba erinevaid stsenaariume, kuidas töötaks Euroliiga ilma Venemaa klubideta. Üheks oluliseks küsimuseks saab kindlasti olema see, millistele meeskondadele kolm vabanevat kohta antakse. Kuluaarides on juba üles kerkinud ka favoriidid.
Võime ilmselt olla üsna veendunud, et tänavusel hooajal Venemaa klubisid Euroliigas enam ei näe (kuigi tabelist pole neid senimaani veel ära kustutatud). Aga iga päevaga, mil sõjategevus kestab ja üha intensiivistub, saab tõenäolisemaks ka see, et Vene tiimid jäetakse kõrvale ka järgmistel hooaegadel. Juba arutatakse kulisside taga, kuidas seda juriidiliselt korrektselt teha ning kes oleks uuel hooajal kõige sobivamad asendajad.
Tänavusel hooajal alustas Euroliigas kolm Venemaa klubi, kes sõja puhkemise hetkel olid kõik ka play-off‘i positsioonidel. Neist Moskva CSKA on euroväljakutel mänginud juba pikki aastakümneid, ammu enne n-ö modernse Euroliiga ajastut, ning nad on üks 13 A-litsentsiga klubist. See tähendab, et nende Euroliiga koht on olnud alati kindel. Peterburi Zeniit on peale saanud wild card‘iga ja Kaasani Unics tänu mullu Eurocupi finaali jõudmisele.
Zeniidi ja Unicsiga on lihtne – Euroliiga annab Peterburi tiimi asemel wild card‘i mõnele teisele klubile ja Unicsil pole samuti põhjust enam kohta Euroliigasse küsida. Moskva CSKA-ga on aga asi keerulisem. Kuigi kindel on see, et igasugune tulevikku puudutav otsus hõlmab kõiki kolme Venemaa klubi ühiselt, siis CSKA käsutuses olev A-litsents on juriidiline punkt, mis tuleb osapooltel ära lahendada. Ühtegi punkti sellise olukorra kohta litsentsilepingus pole ning puudub ka igasugune vastav pretsedent.
Portaal Eurohoops.net spekuleerib oma laupäevases artiklis, et kolme Venemaa klubi asemel on hetkel kõige paremad võimalused Euroliigasse tõusta hispaanlaste Valencial, serblaste Belgradi Partizanil ja itaallaste Bologna Virtusel. Kõigil neil kolmel on momendil elus veel šanss Euroliigasse pääseda ka läbi Eurocupi finaali jõudmise, aga kui ka nii kaugele ei pääseta, siis nende tiimide võimalust wild card‘i saamiseks peetakse väga kõrgeks.
Kuigi selle punktini, kus tuleb hakata Euroliigas tühjaks jäänud kohti täitma, läheb veel kõvasti aega ja on vaja ületada mitmeid tõkkeid, on kõnealused klubid juba tõusnud selles “võidujooksus” favoriitideks. Põhjuseks on kõigi tiimide traditsioon, olemasolevad ressursid ja fännibaas, mis teeb nad igas mõttes n-ö Euroliiga materjaliks.
1986. aastal loodud Valencia korvpalliklubi mängis viimati Euroliigas eelmisel ehk 2020/21. hooajal ning jäi lõpuks esimesena play-off‘ist välja. Kokku on tiim senise ajaloo jooksul Euroliigas osalenud kuuel hooajal ja 2010/11 jõuti välja veerandfinaali. 2017. aastal Hispaania meistriks kroonitud Valencia on neljal korral võitnud Euroopa tugevuselt teise sarja: 2003. aastal ULEB Cupi ning 2010., 2014. ja 2019. aastal Eurocupi. Klubi kodusaal Fuente de San Luis mahutab 9000 pealtvaatajat.
1929. aastal asutatud Bologna Virtus on 16-kordne Itaalia meister ning 1998. ja 2001. aastal saanud pea kohale tõsta ka Euroliiga võidukarikat. Esmakordselt liituti Euroopa eliitseltskonnaga 1976/77. hooajal, kui mängiti kaasa toonast kontinendi tugevaimat sarja Champions Cup. 2000ndatel kahel korral ka aste madalamal ära käinud Bologna on ennast seni alati tagasi tippu võidelnud ja hetkel ollakse valitsevad Itaalia meistrid. Euroliigas palliti viimati hooajal 2007/08. Huvitava faktina oma kodumänge esimesed 12 aastat Santa Lucia nimelises kirikus pidanud Bologna tiimi hiilgeajad olid sponsornimede Knorr ja Kinder all ning nende kodusaal Segafredo Arena mahutab 9700 pealtvaatajat.
1945. aastal loodud Belgradi Partizan on olnud arvukate Serbia korvpallikuulsuste kasvulavaks ning aastatel 2001-2014 mängiti katkematult ka Euroliigas. Koduses liigas läbi aegade 21 tiitlit võitnud Partizan on korra tulnud ka Euroopa kõige kõrgema liiga tšempioniks, kui 1992. aastal tõsteti FIBA Euroopa liiga karikat. Järgneval hooajal jäi klubi tiitlikaitsjana euroväljakutelt aga ÜRO sanktsioonide tõttu eemale. Hetkel Eurocupis legendaarse peatreeneri Željko Obradovici käe all head hooaega tegev Partizan on ühe vägevaima koduareeniga klubi Euroopas, kui 18 386 pealtvaatajat mahutav Štark Arena on kõigi vastaste jaoks alati hullumeelne katel.




