Eesti korvpallikoondise 29-aastane tagamängija Rain Veideman üllatas tänavuse hooaja eel paljusid, kui otsustas liituda kõrgliigadebütandi KK Viimsiga. Kahekordne Eesti meister on varasemaltki kahel hooajal koduses kõrgliigas alustanud, ent siirdunud mõne kuu pärast Itaalia esiliigasse. Ka sel korral on tal enda sõnul vastav klausel tehingus sees, kuid vähemalt hetkel näeb ta ennast hooaega Viimsis ka lõpuni mängimas.
Korvpall24 portaal tõmbas Veidemani kõrvale neljapäeval toimunud Paf Eesti-Läti korvpalliliiga pressikonverentsil, kus kõikide Eesti klubide esindajatel lasti oma käega erinevate riikide roogasid valmistada ning samal ajal algavaks hooajaks tehtud ettevalmistuse kohta muljetada.
Veideman rääkis lahti päris mitme arusaamatusega vürtsitatud loo eelmisel hooajal toimunu kohta, kui tagamees alustas hooaega Saksamaa esiliigatiimi Rostock Seawolvesi juures, kuid lahkus sealt segastel põhjustel Itaalia Serie A2 meeskonda Mantova Stings. Uurisime ka, kas Veidemani endine koduklubi Kalev/Cramo tuli tema ukse taha koputama või on nende omavahelised seisud endiselt veidi segased.
Mis tundega algavale hooajale vastu lähed?
Hea tundega. Vaatame, mis saama hakkab. Nagu mõned mehed ütlevad, et konnatiik on see Eesti liiga. Teeme selle konnatiigi siis vähemalt intrigeerivaks. Loodetavasti ühepoolseid mänge ei ole ja tekib olukord, kus kõik võivad kõiki võita.
Oled alustanud mitut hooaega Eestis ja siis poole hooaja pealt Itaaliasse läinud. Saad Sa avaldada, milline leping sul sel aastal on? Kas võib sind jõulude ajal taas leida hoopis Itaaliast?
Lepingu järgi küll, aga endal on tahtmine siin hooaeg lõpuni mängida.
Kas Viimsi näitas Sinu vastu varakult huvi üles ja kas mõtlesid kaua?
Huvi nad näitasid väga vara üles. Minupoolne otsus tuli mõnevõrra hiljem, kuna pidin kaaluma muid variante ka.
Mis need muud variandid olid?
Las nad jääda. Eestis oli läbirääkimisi teiste võistkondadega ka, aga otsustasin Viimsi kasuks.
On mu info õige, et ka Kalev/Cramo tundis Su vastu huvi ja tahtis neid ehk mitte kõige paremaid suhteid siluda?
Jah, aga ma jään vastuse võlgu, kas ma olen ikka veel neil punase lehe peal või jäi see asi millegi muu taha. Aga sel suvel me kokkuleppele ei jõudnud.
Vaatasid Kalevi euromänge ka? Oleksid Sa näinud ennast nende mängujoonises?
Jah, absoluutselt, aga ma ei kahetse midagi. Minu karjääris ei ole vahet olnud, kas mängin Kalevis VTB-d ja eurosarja ja tahan välismaale minna või mängin mõne teise klubiga vaid Eesti liigat. Välja saab täpselt samamoodi. Muidugi tahaks mängida eurosarja ja VTB-d, aga läks sel aastal nii.
Oled nõus, et Viimsis saavad rünnakuohjad olema tugevasti Sinu käes?
Ei, pigem mitte. Meil on taga (Rait-Riivo) Laane, kes on koondise mängujuht. Siis on meil (Devin) Harris, kes ei ole absoluutselt isekas mängija. Nelja peal on samamoodi võistkonnamängijad (Karl Johan) Lips ja (Taavi) Jurkatamm. Lisaks (Ronalds) Zakis korvi all. Meie tugevuseks võibki saada see, et ei kerki üks-kaks mängumeest, vaid on rohkem mängumehi, kes võivad teha.
Loetletud viisik koos Sinuga on usutavasti paljude jaoks debüteerivat meeskonda silmas pidades üllatavalt tugev. Aga mida Sa arvad meeskonna sügavuse kohta?
Sügavusega on nii, et kui sul on 12 võrdselt head meest, siis võib asi minna hästi või metsa. Nii läks meil eelmisel hooajal Saksamaal. Kui hooaja alguses olid rollid hästi paigas ja oli suhteliselt lühike koosseis, läks meil kõik hästi. Siis tekkisid vigastused ja ühel hetkel oli meil põhimõtteliselt 11 võrdset meest. Kukkusime täiesti auku. Viimsi meeskonnas võibki meie kasuks rääkida see, et meil on 6-7 põhimeest ja pingi pealt tuleb abi.
Sinu Saksamaalt lahkumisest pole eriti palju räägitud. Sul oli seal hea treener (Dirk Bauermann – toim.), hea meeskond, tugev liiga ja seetõttu mõjus su lahkumine paljudele üllatusena. Saad Sa tagamaadest rääkida?
Sellega oli lihtne. Meil hakkasid meeskonnas vigastused tekkima ja võeti uued mängijad. Järsku öeldi mulle, et ma rohkem mängida ei saa ja võin endale uue klubi otsida. Nagu välk selgest taevast. Kui peatreenerilt küsisin, et miks mina, siis ta vastas, et ei tea, juhtus niimoodi. Siis tuli mulle Itaaliast pakkumine, millele ütlesin ei. Selle peale andis peatreener mulle valida, et kas lähen minema või mängin ühe ameeriklase pingi peale. Vastasin, et mängin selle venna pingile. See suhtumine peatreenerile meeldis, kuigi ütles, et mängu ma siiski ei saa. Järgmises matšis olin siiski algviisikus. Selleks kohtumiseks jõudis meile ka Trevor Lacey, kes on kõrge tasemega mängumees ja ma teadsin kohe, et temaga ma sobin hästi. Mängisime mõlemad korralikult, võtsime tähtsa võidu ja olin väljakul 34 minutit. Aga mulle oli asi arusaamatu, kuna ma ei pidanud ju mänguaega saama, aga läks hoopis nii. Siis tuli aga pakkumine kaheks aastaks Mantovast ja ütlesingi peatreenerile, et ma lähen. Selle peale ikka prooviti ümber veenda, aga ise nad ütlesid, et otsiksin uue klubi ja nii oligi.
Kui oli kaheaastane leping, siis miks Sa Itaaliasse ei jäänud?
Seal tahtis peatreener serblast ja jõudsime lepingu lõpetamises kokkuleppele. Mul oli soov Eestisse jääda, nii et iseenesest läks kõik hästi.

Räägime koondisest ka. Tundub, et Sa pole olnud päris Jukka Toijala lemmiklaps. Kuidas Sa näed oma võimalusi EM-ile pääseda? Oled selle peale mõelnud?
Mis ma siin ikka mõtlen ja pabistan. Saame Jukkaga hästi läbi. Alguses ta võib-olla ei tundnud mind piisavalt, aga saime temaga kaks suve tagasi kokku ja rääkisime. Mina põrutan ikka edasi ja ega sellest midagi ei juhtu, kui peaksin välja jääma.
Kui mingid aastad tagasi olid Sa üks väheseid teravaid mängijaid Eesti tagaliinis, siis nüüd mängivad koondislased tugevates Itaalia ja Hispaania kõrgliigades. Kuidas Sina seda olukorda näed?
See on ju ainult hea Eesti koondisele, et sellised mängijad on tekkinud. See annab meeskonnale palju kvaliteeti juurde. Minul isiklikult pole selle vastu muidugi midagi. Nii on kõigil lihtsam mängida.
Aga kui jääd 12 hulgast välja, siis on ikka natuke valus ka?
Ei. Kui see on treeneri otsus, siis nii on.
Tagasi Viimsi juurde. Kuidas Sul on esialgne klapp peatreener Valdo Lipsuga?
Klapp ja läbisaamine on väga hea. Meil pole palju mänge olnud ja eks mängud näitavad, kuidas ja mismoodi. Filosoofia ja plaan, kuidas ta mängida tahab, on kõik selge ja tuntud asi. Hulle asju ta ei tee, nagu eelmisel aastal härra Bauermanniga sai tehtud. Tollest ajast võiks raamatu kirjutada.
Kuna Valdo Lipsul pole kõrgliigast veel palju kogemusi, aga Sina, Zakis ja Laane olete kogenud mängijad, siis kas olete valmis treenerit ka aitama. Või loodad, et seda ei lähe vaja?
Ma loodan, et ei lähe vaja. Paljusid asju sa ei ütle otse treenerile, vaid pigem mängijatele, et proovime nii, kui mäng ei toimi.
Sinul pole nii karjääris olnud, et mängijad õpetavad treenerit?
Tavaliselt on nii, et treener küsib ise, kui tal tekivad teatud mängijad. Eelmisel aastal Itaalias nii läks. Peatreener kutsus enda juurde, pani ukse kinni ja küsis, et mis ma arvan, kuidas oleks parem teha. Pigem käivad asjad niipidi, mitte sa ei lähe treenerile ise kraesse hüppama.
Viimane küsimus. Kas Viimsi on valmis sekkuma medaliheitlusse?
Ma ei luba midagi, aga me läheme võitlema ja endast maksimumi andma. Mul pole väga suurt pilti veel teistest võistkondadest ees. Mängumehi tean, aga pole pilti näinud. Eks jõulude ajal on see teadmine vähe selgem. Vaatame, kuidas minema hakkab.




