Kõrgliigadebütant KK Viimsi/Sportland on Paf Eesti-Läti korvpalliliiga hooaega alustanud ühe kaotuse ja kahe ilusa võiduga, millest teine võeti nädalapäevad tagasi suurepärase esitusega võõral väljakul Tartu Ülikool Maks & Mooritsa vastu. Peatreener Valdo Lips on hoolealuste seniste esitustega rahul, kuid see ei tähenda, et arenguruumi enam poleks.
Korvpall24 rääkis peatreener Lipsuga vahetult pärast seda, kui Tartus üsna veenva esitusega saadi 82:65 jagu sealsest ülikoolimeeskonnast. Loomulikult kerkis ka intervjuus üheks teemaks kolmepunktiviskeid 5/7 tabanud ja kokku 22 punkti visanud kogenud lätlasest tsenter Ronalds Zakis, kes annab Viimsile edasist hooaega arvestades kõva käigu juurde. Lõppeva nädala keskel pani Viimsi ilma probleemideta karikamängus 90:69 pikali ka Tallinna Kalevi ja tolles kohtumises tõi Zakis 12 silma ja 8 lauapalli.
Kui vaadata laiemalt kogu senist hooaega, siis uurisime Lipsult, kuidas on õnnestunud vanemate ja kogenud meeste sulandamine noorte ja sel tasemel kogenematute mängijatega, kui palju Viimsisse liidriteks palgatud Eesti koondislased teisi juhendavad ning kas noorte meeste areng on seeläbi kohe plahvatuslikult kiirenenud.
Valdo, võta palun meeskonna esimesed kolm liigamängu lühidalt kokku. Kas oled tiimi senise minekuga rahul?
Ei ole ühtki põhjust kellelegi midagi ette heita. Suures plaanis olen rahul. Oleme seal, kus me olla võiksime mõeldes treeningplaanile, mis me tegime. Loomulikult on palju veel minna – rünnakul realiseerimine, teineteise mõistmine, kaitses tuleb vahepeal lolle otsuseid ette. Aga oleks ka kurb, kui hooaja alguses oleksid kõik asjad juba paigas ja kuhugi poleks areneda. Lühidalt kokku võttes olen rahul, kuid palju on veel minna.
Üks lisakäik, mis teil esimestes mängudes puudu oli, on (Ronalds) Zakis, kes tuli Tartu vastu väljakule ja hakkas kohe paugutama. Tema klass on ikka väga kõrge.
Ronalds on meile kindlasti väga oluline jõud. Teeb suurt heameelt, et esimeses kahes mängus ilma Ronaldsita olime ka tublid. See tekitab rahulolu. Tiimivaim on hea ja loodetavasti see jätkub ning võitluslikkuse osas ei ole midagi ette heita.
Andsid meestele konkreetsed ülesanded enne mängu ka, et Zakis tuleb nii korvi alt üles leida kui ka pick & pop‘i temaga mängida?
Absoluutselt, see on meie mäng. Tahes-tahtmata peavad meeskonnad meie vastu korvi alla kokku tõmbama ja arvan, et meil on enamus viskajad. See ongi ju korvpall, kus sisse-välja mängida.
Kuidas Sina vastasena hindad, kui palju mõjutas tartlasi see, et neil olid puudu Drungilas ja Kivi?
Loomulikult mõjutas, ei ole mingit küsimustki. Täpselt sama palju, kui mõjutas esimesed kaks mängu meid Ronaldsi puudumine. Esimeses mängus ka Taavi (Jurkatamm) puudumine.
Millega Sa kõige rohkem rahule oled meeskonna esituses jäänud?
Ma jään endiselt rahule sellega, et me võitleme. Võitluslikkusega on väga hästi ja selle pealt võib väga kaugele minna. Meil on väga targad tagamängijad, kes võtavad vastu häid otsuseid. Otse vastates jäin ma kõige rohkem rahule võitudega (Naerab.).
Hooaeg on küll alles alanud, aga kui palju on noorematel ja vanematel meestel, kes esiliigast kaasa tulid, näha kvaliteedi tõusu tänu treeningute taseme paranemisele, sest seal möllavad nüüd Veideman, Laane, Zakis?
No on. Kui me vaatame kas või Jorgenit (Rikberg), kes on igas mängus mänginud 10-20 minutit. Sealt on ainult paremaks minna ja areneda. Just noortel meestel. Keegi ei tundunud ju täna platsi peal võõrkehana. Kõik tulid-tegid, sest nad on trennis sellise tasemega harjunud.
Kas enesekindlus saab olla kuidagi nakkav, et tuleb Veidemanilt ja Laanelt üle?
Igal juhul. Noored peavad enesekindlad olema, sest muidu nad saavad Veidekalt või Laanelt vastu pead (Muigab.).
Kas vastu pead saamist vanemate meeste käest on kõvasti?
Seda peab nende käest küsima, aga vanemad räägivad ja õpetavad neile kindlasti päris palju.
Ja nooremad võtavad neid asju omaks?
Arvan, et võtavad omaks.
Sa oled treenerina sel tasemel veel üpris roheline, aga Veideman ja Zakis on mänginud oma karjääri jooksul väga kõrgel tasemel. Kas mõnedel hetkedel vaatad kõrvalt ka ja lased hoopis neil noorematega rääkida?
Muidugi. Mängijatega, eriti selliste kogemustega mängijatega asjadest rääkimine, arutamine ja kuulamine, mida nemad arvavad mingitest taktikalistest asjadest, ei ole minu jaoks kindlasti probleem. Kuulan neid, panen kõrva taha ja kui vaja, siis ka muudan midagi. Ma arvan, et ka treener areneb kõrgetasemeliste mängijatega.
Hooaja eel ütlesite, et tulete mängima medalite peale. Kas jääd oma sõnade juurde ka nüüd, kui kolm liigakohtumist on peetud?
Ma jään nende sõnade juurde, aga see on rohkem selline ajakirjanduslik värk, et kas mängite ikka medalitele ja mis teie eesmärk on. Mina tahan meeskonnaga võtta mäng mängu kaupa. Saada mingisugused asjad paremaks, areneda, minna mäng mängult ja vaadata, mis saab. Ega ma ei mõtle selle peale, et me peame medali peale mängima. Me läheme igat mängu võitma ja siis vaatame, kuhu välja jõuame.
Kuidas ja kas tunnetate seda meeskonnasiseselt, et olete uus meeskond kõrgliigas ja toote uusi tuuli?
Ma pole kindel, et kui Viimsi poleks meistriliigasse tõusnud, siis kas mingid vennad mängiksid kõrgseltskonnas, kes nüüd seda teevad ja saavad sellega hakkama. Selle üle on mul kõige suurem rõõm. Loomulikult tunnen kogukonna toetust. See on meil alati olnud, ka esiliigas. Tunnen suuremat vastutust kõrgliigas profitiimi juhendades kui esiliigas amatöörtiimi, aga kogukonna toetust oleme me alati tundnud ja loodetavasti läheb see tunne ainult suuremaks.
Vahepeal Tallinna Kalevi vastu ka karikamängu võitnud KK Viimsi järgmine liigamatš on pühapäeval 24. oktoobril kodusaalis Riia VEF-i vastu.




