Tüdrukute U19 vanuseklassi Eesti meistriks krooniti tänavu suurfavoriit TSA, kes finaalis alistas tulemusega 86:66 TalTech BS/Siili PK naiskonna. Finaalkohtumise kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti võitjate poolel 31,5 minutiga 24 punkti, 8 lauapalli, 3 resultatiivset söötu ja 7 vaheltlõiget kogunud Laura Liisa Grünmann.
Sel suvel 18-aastaseks saav 178 cm pikkune tagamängija oli tänavusel hooajal Tallinna TSA naiskonna üks kandvaid jõude naiste Balti liigas, kus ta kogus 18 kohtumisega keskmisteks numbriteks 33 minutit, 19,7 punkti, 3,1 lauapalli, 2,1 söötu ja 2,6 vaheltlõiget. Lisaks on Grünmann juba ka Eesti naiste rahvuskoondises kirja saanud seitse mängu.
Korvpall24.ee portaal tegi Grünmanniga pärast U19 finaali tähistamise, pildistamise ja muu melu vahel lühikese intervjuu, kus finaalkohtumises efektiivsusteguriks 42 kogunud neiu rääkis tänavusest hooajast, naiste- ja noortemängude erinevast intensiivsusest, oma senistest treeneritest ning tulevikuplaanidest piiri taga.
Laura Liisa, räägi palun tänasest finaalkohtumisest oma silmade läbi – kuidas see lahti rullus?
Me alustasime võib-olla natuke pehmelt, läksime liiga kergelt peale. Siis treener tõi meid maa peale tagasi ja me hakkasime lõpuks oma mängu mängima, kuigi oli ikka üles-alla-momente.
Kas TalTech üllatas teid täna millegagi?
Me teadsime kõiki neid liikumisi, mida nad teevad, aga võib-olla oligi ootamatu see, et nad viskasid nii palju sisse – me ei arvestanud sellega.
Sa oled sel hooajal mänginud tegelikult väga erinevatel tasemetel. Kui raske on selliseks noortemänguks keskenduda?
Eks ikka on natuke raske, kui tulla Balti liiga mängude pealt noorte mängudele, aga saab hakkama.
Räägi natuke üldse oma korvpalliteekonna algusest. Millal Sa alustasid ja kelle käe all?
Korvpallitrenni läksin juba esimeses klassis Maia Dorbeku juurde. Seal olin seni, kuni sain neliteist. Siis hakkasin TalTechi naiskonnaga treenima ning sealt edasi tulin juba TSA-sse, kus ma praegu olen.
Kes on su treenerid sel teekonnal olnud?
Maia Dorbek, Reet Rausberg, Andra Viirpalu, Sergio Cubeiro Rico ja Anton Berges Acosta.
Kuidas Sa neid treenereid võrdleksid, kes on Sulle mida andnud?
Kõik on midagi andnud. Maia Dorbek andis ilmselgelt põhitõed ja korvpalli ABC, sama kehtib ka Reet Rausbergi ja Andra Viirpalu kohta. Aga Sergio ja Anton on mulle õpetanud, kuidas üldse trenni teha, ning tänu neile olen hakanud korvpalli palju rohkem armastama.
Mis Sa arvad, millised on Su kõige tugevamad küljed?
Ikka see, et ma olen enesekindel ja ma ei karda rünnata. Isegi kui läheb valesti, siis ma üritan ikkagi edasi suruda.
Aga mis on Su nõrgemad küljed?
Võib-olla mentaalne pool, aga olen sellega teadlikult tegelenud ja asjad on nüüd paremad.
Võrdle palun noortesarjas ja naiste konkurentsis mängimist, mis on peamised erinevused?
Naistes me valmistume mängudeks ikkagi rohkem – skaudime vastast rohkem ja räägime oma asjad põhjalikumalt üle. Noortes on aga pigem nii, et lihtsalt naudi ja mine mängi.
Kui palju füüsilisem on naiste mäng võrreldes noorte tasemega?
Mõlemad on ikkagi füüsilised, sest mõlemas joostakse palju. Aga võib-olla naistes on lihtsalt tugevamad kehad ja suurema kogemusega mängijad, seal on ikka raskem.
Oled saanud mänguaega ka Eesti naistekoondises. Mis emotsioone need mängud on tekitanud?
Alguses oli kindlasti väga hirmus. Aga kuna seal on nii tore seltskond ja kõik on väga toetavad, siis on alati rõõm sinna minna. See on alati au, kui ma mängu saan.
Millised on üldse Sinu eesmärgid korvpallis?
Tahaksin ikkagi jõuda USA-sse ülikooli ja sealt edasi profiks minna.
Kui kiiresti see USA unistus Sinu arvates võiks reaalsuseks saada?
Mul on järgmine aasta viimane keskkooliklass ehk 12. klass ja siis juba tahaksin USA-sse ülikooli minna, nii et see pole üldse kaugel.
Ütlesid, et siht on minna USA-sse, kas Sulle sümpatiseeribki pigem Ameerika stiilis korvpall või naudid ka Euroopa korvpalli?
Pigem meeldib Euroopa stiil ja selline süsteemsem korvpall, aga tahaks ära proovida, kuidas Ameerikas mängida on.
Üliõpilaskorvpall on üks asi, aga kas sa näiteks WNBA-d ka jälgid?
Ikka jälgin, aga ma pole nii kaugele veel mõelnud, kas ma ise ka sinna kunagi tahaks minna.
Mis Sa arvad, millal võiks Eesti naiste koondis jõuda kõrgemale tasemele või võidelda reaalselt EM-finaalturniiri pileti eest?
Kuna kõik tahavad tööd teha selle nimel, siis arvan, et meil on ühel hetkel selleks väga suur võimalus.

