Paar päeva on möödas sellest hetkest, kui Eesti rahvuskoondis lõpetas korvpalli MM-valikturniiri esimese mängudeakna 69:79 kaotusega Iisraeli vastu. Teeme veel ühe tagasivaate sellele mängule läbi kapten Siim-Sander Vene ja 14 punktiga (kolmesed 4/7) esmakordselt koondise eest nii tähtsasse rolli kerkinud Mikk Jurkatamme silmade.
“Me alustasime mängu hästi ja esimene poolaeg oli väga hea. Tablool oli küll -3, aga mina annaks väga hea hinde sellele poolajale. Neil tegi treener korralikku häält ja nad tegid oma korrektuurid ja sealt tuli ka vahe sisse,” rääkis 21-aastane Jurkatamm mängu järel ajakirjanikele. “Iisraelil oli lihtsalt rohkem kogemust. Kui näha, mis liigades ja kui palju nemad mänginud on, siis ma arvan, et jäi kogemuse taha. Nende tagamängija (Gal Mekel – toim.) viskas otsustava kolmese ja viimane veerand sinna jäigi.”
31-aastasena koondise kõige vanem mängumees olnud Siim-Sander Vene lisas: “Meil läks palli ületoomisega palju aega ja me ei saanud rünnakul kohti korralikult üles. Nii palju nad suutsid survestada ja me ei jõudnud rünnakutega sinna, kust oleks pidanud loogilised lahendused tulema. Mõned korrad tulid raskemad lahendused.”
Kui kodumängus 13 punkti toonud Venel paluti võrrelda, mil viisil erines Iisraeli kohtumine mõned päevad varem eestlaste 69:66 võiduga lõppenud mängust Saksamaa vastu, siis tõi ääremängija välja, et tagaliinis suutis Iisrael oluliselt rohkem survestada. “Sellega natuke hävisime. Veidi jäi meil ka rünnakul ümmarguseks, kui nemad kaitses vahetasid. Saime kõvasti vähem vabaviskeid kui nemad,” lisas Vene.
Vabaviskeürituste vahe 5 vs 23 oli nii drastiline, et küsisime nii Jurkatamme kui Vene käest eraldi üle, mis selle põhjuseks oli. Erinevalt pressitribüünil kohati vilemeeste suunas kõlanud nurinale, soovitasid mõlemad mängumehed põhjust pigem meie meestel enda seest otsida.
“Tuleb ilmselt füüsilisemalt mängida ning siis on ka suurem võimalus vabaviskeid saada. Mina kohtunike peale ei keskendunud. Vilemehed teevad oma tööd ja meie hoiame oma suud kinni ja mängime nii, nagu meil mängida lastakse,” mõtiskles Jurkatamm. Vene lisas: “Järelikult tuleb teravust rohkem teha. Oma vahetustega nad sundisid meid kohati liiga ümmarguseks ja me viskasime liiga palju eemalt ka mitte kõige kergemaid viskeid.”
Järgmine põhjendatud küsimus oligi, kas Eesti meeskonna mäng jäi lõpuks liiga palju kaugvisete peale, mida tabati 11/32 ehk 34,4%. “Võimalik, jah,” vastas Jurkatamm. “Võin näiteks TalTechi näiteks tuua, kus viimased kaks mängu Pärnu Ja Kalev/Cramo vastu jäid meil ka vaid kaugvisete peale ja see on loto mängimine. Kui viskad sisse, on hästi, kui aga mööda, siis tuleb ikkagi mingi muutus teha.”
Just Jurkatamm oli tegelikult see mees, kes koos kaaslaste abiga suutis endale välja mängida korralikud viskekohad ja need siis hea protsendiga ka realiseerida. “Mina võtan selle, mis mulle antakse. Saksamaal läks nii, et ei tulnud ühtegi pealeviset, aga sellega peab leppima. Mul on väga hea meel, et sain nii palju viskeid ja oli ka hea päev, et need kukkusid sisse. Panin teise viske kotti, sealt tuli enesekindlus ja meeskonnakaaslased hakkasid mind rohkem usaldama,” selgitas noor ääremängija oma vaatenurka.
Ka Eesti-Läti liigas tänavuse hooaja alguses kolmesekaare tagant silma paistnud Jurkatamm selgitas, et koondise tasemel tuli viskekohale jõudmiseks rohkem ja kvaliteetsemalt tööd teha: “Erinevus tuleb sisse eeltööst ehk kui suure vahe sa oma kaitsjaga saad loodud. Peab kehasse minema ja tark olema. Kui kõik see on tehtud, siis tuleb ka vaba viskekoht.”
Kuna Jurkatamm Saksamaa vastu viskele ei pääsenudki ja mees mängib tänavu kohalikus liigas, siis tundus, et Iisraeli skauting selle mehe peale polnud väga keskendunud. Igatahes oli korduvalt näha, et kui Jurkatamme püss platsil jälle paukus, siis teda katma pidanud mängijad laiutasid küsivalt treeneritepingi poole käsi ja peatreener Guy Goodes kordas sama žesti üsna vihaselt oma abitreenerite suunas, kes siis silmad maas midagi oma märkmikutest otsisid.
Siim-Sander Vene arvates Iisrael kindlasti oli korralikult valmistunud ja nende plaan üldiselt toimis: “Eks see tagameeste survestamine on ka osa kodutööst ja nad midagi kindlasti olid valmistunud. Nendel enam-vähem plaan toimis.” Lisaks oli Iisraelil ka NBA kogemusega palju näinud mängujuht Gal Mekel, kes lisaks ühele lõpuhetkede otsustavale kolmesele jagas ka 10 resultatiivset söötu. “Mekel suutis asjad nende poolt kontrolli all hoida ja mõned korrad harutas päris hästi (meid lahti),” tunnustas Vene kolleegi.
Hästi oli Iisrael ka aru saanud sellest, et Eesti eesliin on haavatav lauavõitluses. Lõpuks kaldusid lauapallide numbrid külaliste kasuks 29:38. “Seda oli tunda kaks mängu järjest, et vastased on füüsiliselt tugevamad. Meil oli kokku lepitud, et lauas tuleb kõvasti blokeerida ja kõik peavad lauda minema. Aga jäime sellega hätta ja see oli üks suuri miinuseid, miks me kaotasime,” selgitas Jurkatamm.
“Palju oli selliseid olukordi, kus oli juba pall käes ja siis see kuidagi kukkus. Iga kord said aga nemad selle palli, mis käte vahelt ära läks ja kuskile kukkus. Ma ei tea… mitte ebaõnn, aga justkui pool sentimeetrit jäi igal pool puudu ja kukkus neile kätte pigem. Sealt oleks kaks palli ise kätte saanud ja oleks mäng võinud teistpidi olla,” ei osanud Vene päris täpselt näppu peale panna, miks vastastele kümme ründelauda pihku sattus.
Lõpetuseks palusime mõlemal mehel ka hinnata, kas 1-1 saldoga lõpetatud esimese valikakna saab kanda positiivsele poolele või on põhjust kurvastamiseks? “Minu jaoks oli see küll positiivne. Ma ei tea, kuidas teised asjasse suhtuvad, aga minu enda esimeses aknas koondisega saada võit suure Euroopa riigi vastu on positiivne. Mina lähen väga hea tujuga TalTechi tagasi,” ei häbenenud Jurkatamm öelda, et Saksamaa võit oli hea saavutus.
Kümnendi võrra kogenum ja koos koondisega aastate jooksul mitmeid väga magusaid võite Euroopa suurte vastu saanud Vene muigas: “Parem 1-1 kui 0-2. Ütleme nii, et miinimumeesmärk sai täidetud, et ühe võidu ikka saime. Natuke häirib, et väljas saame kätte, aga kodus anname ära. Saame justkui eelise, aga siis kaotame selle ise kohe ära. Sellest on kõige rohkem kahju. Miinimumi tegime, aga oleks ju võinud vabalt ka kaks-nulliga laiali minna.”
Sellise vastuse peale küsisime Venelt lisaks, et kas teatava taseme saavutanud Eesti koondise sees on enesekindlus ja eesmärgid sellisele tasemele tõusnud, et Iisraeli ja Saksamaa vastu minnakse mängima kui võrdne võrdsega ja kaotus ajab meele mõruks. “No ikka, kui väljas saad esimese kätte, siis tahad ju kodus teist mängu ka. Ega Saksamaa ja Iisrael pole ka mingi Euroopa top5 ega mängi pidevalt suurturniiridel medalite peale. Mõlemad vastased olid mängitavad ja olimegi mängus sees ning võimalused kaks võitu ära võtta olid olemas.”
Eesti korvpallikoondis jätkab MM-valikturniiri 2022. aasta veebruari lõpus, kui 25. veebruaril kohtutakse kodusaalis esimeses aknas võiduta jäänud Poolaga ning 28. veebruaril peetakse samade vastaste vahel kordusmatš Poolas.




