Valitsev Eesti naiste korvpallimeister Tartu Ülikool/Kalev uuel hooajal kõrgliigatasemel kaasa ei löö ning Audentese Spordigümnaasiumi neiud jätkavad samuti naiste esiliigas. Seega peaks praegusel hetkel naiste Eesti-Läti-Leedu liigas meie naiste korvpalli esindama üksnes kaks klubi, Tallinna Ülikool ja uue tulijana TalTech/Nordaid.
Hooaja eel peetud kontrollturniiril Tallinna Karikas 2021 kohtusid naiskonnad ka omavahel, kui finaalis alistas Tallinna Ülikool TalTechi 76:74. Korvpall24 portaal puhus hooaja eel juttu kõrgliigatasemel juba 23. hooaega alustava Merike Andersoniga, kellel selja taga pikk ja kirev karjäär erinevates Euroopa naiskondades.
Tahtsime Andersoni käest teada, mis hoiab teda endiselt korvpalliplatsil motiveerituna ning miks ta otsustas järjekordse hooaja kaasa teha. Samuti palusime tal anda hinnangu Eesti korvpalli hetkeseisule ning kas ta näeb meie neidude hulgas endale sellist mantlipärijat, kelle karjäär võiks samuti edukalt 20+ aastat kesta.
NB! Reedel 8. oktoobril algusega kell 18.00 peetakse TLÜ spordihoones naiste Balti liiga avakohtumine Tallinna Ülikooli ja BC Šiauliai vahel.
Kõrgliiga tasemel peaks Sul hakkama 23. hooaeg. Miks oled otsustanud veel jätkata?
Ma pole ise hooaegu lugenud, aga mulle meeldib mängida ja kui selline võimalus on siin Eestis antud, siis mängin. See on nüüd rohkem siiski hobi eest ja kaks korda päevas ma enam ei treeni. Tahan hea rütmi pealt ketsid varna panna.
Enamik Sinu karjäärist on möödunud välismaal. Kas see peatükk on läbi?
Arvatavasti küll, aga kui koondisse kutsutakse, siis soovin viimased sähvakad veel ära teha.
Tundub, et kui koondisel on nüüd uus treener, siis vanade teenete eest koosseisu ilmselt enam ei saa?
Ei oska seda öelda. Kui suvel koondiselaager oli, siis mind küll kutsuti, aga kodustel põhjustel ei saanud tulla. Treener rääkis minuga ja oli seda meelt, et kui novembris aken lahti läheb ja kui koroonaviiruse pärast kõiki treeningtingimusi kinni ei panda, siis olen koondisenimistus olemas.
Korvpalliliidu kõrgema juhtkonna tasemel on rõhutatud naiste korvpalli arenguvajadust. Kas Sa näed seda praegu?
Seda on vajalik teha. Eks teatud põhjustel on olukord selline, et meistriliigas on hetkel vaid kaks võistkonda ja lisaks mängime veel Balti liigat. Jah, terve võistkonna jagu mängijaid on välismaal, mille üle on mul väga hea meel, aga kus siis ülejäänud mängijad on? Kas tõesti veteranmängijad peavad pundi kokku ajama? Kus on noored? Poiste poole peal on see olukord tunduvalt parem, kuid tüdrukute osas hästi pole.
Kui naiskondade arv vähenes mingi hetk nelja peale, siis tundus, et enam vähem olla ei saa, aga nüüd lausa kaks… Miks neljast ikkagi kaks sai? Aste madalamal liigatasemel mängivaid naisi ju justkui on ja seal elu käib.
Seal on vist vähemalt kümme võistkonda ja elu tõesti käib. Ei teagi, äkki peab Korvpalliliit vastu tulema, et pannakse meistri- ja esiliiga pundid kokku ning ei pea enam Balti liigat mängima. Saame Eesti-siseselt palju mänge ja jaanuaris ei pea kahe võistkonnaga meistrivõistlusi pidama. See on natuke nutune olukord. Kõike annab teha, aga mina pole see otsustaja.
Kuidas ise end vormis hoiad? Ütled, et kaks korda päevas enam ei treeni. Kas elus on juba nii palju treenitud, et nüüd vaja lihtsalt vaikselt timmida?
Kui lõbu pärast mängida, siis ei peaks võib-olla üldse enam treenima, aga kuna on sportlik hasart sees ja soov noori kõrvalt aidata, siis tahan hoida rütmi ja see teeb endal samuti mängimise lõbusamaks. Seeläbi jõuad, jaksad ja ei tee nii palju vigu. Kui ma ei treeniks enam, siis oleksin täiesti pöörane. On vajadus treenida ja näidata, et jaksan noortega siin mängida küll.
Tööellu oled sukeldunud õpetajana?
Õpetaja ma hetkel veel pole, aga teen hoogsasti treeneripabereid ja olen abiks siin ülikooli juures korvpallitundides.
Seega ikkagi sport ja ringiga Talllinna Ülikooli juures tagasi?
Niisama jalgu seinale visata ei saa. Olen harjunud ringi tormama ja toimetama. On hea, et saan olla vanas asutuses, aga uues kuues, tagasi. Siit selle alguse ju sisse sain.
Kommenteeri ka oma koondisekaaslasi. Nagu ütlesid, siis võistkonna jagu naisi on välismaal, kellest osad päris heades liigades. Kui palju Sa nende tegemisi jälgid?
Eks ikka Mailis Pokiga räägin ja küsin, kuidas noorematel läheb. Püüan hoida nende tegemistel ühte silma peal. Ühel hetkel, kätt südamele pannes, hakkab korvpallist kott täis saama. Tahaks rajalt maha astuda ja teha midagi muud fun’i.
Näed Sa uutes mängijates kedagi, kes võiks samuti pea 20-aastase korraliku karjääri välismaal teha?
Ikka. Nooremad, nagu Johanna Eliise Teder, Anna Gret Asi ning Janne Pulk. Iseasi, kui palju on neil seda nahaalsust, jõudu ja tahet. See pole lihtne, sest kümme aastat võib igaüks ära mängida, aga kakskümmend… Nad on igatahes jala ukse vahele saanud. Kui nad tahavad heaks korvpalluriks pürgida ja peas on mõtted, et midagi väljaspool Eestit saavutada, siis kerge ei saa olema, aga neil on see suur võimalus olemas.




