Close

K24 MILANOS | Kerr Kriisa: ma ei jaksa enam kogu aeg öelda, et hea kogemus, aga see oli tõesti hea kogemus

-Kerr Kriisa | Foto: Siim Semiskar

Eesti korvpallikoondisel oli Milanos toimuval EM-finaalturniiril pühapäeval vaba päev ning meeskond tegi kerge treeningu, et pärast valusat kaotust Ukrainale ennast esmaspäevaseks vastaseks Horvaatiaks taas mängukorda raputada.

Eesti tiimi emotsionaalseks liidriks kerkinud 21-aastane ja 189 cm pikkune Kerr Kriisa on olnud senise kahe kohtumisega keskmiselt kogutud 14,5 punkti ja 7 resultatiivse sööduga ka meie tiimi skooriliider ja edukaim korvisöötude jagaja.

Korvpall24 palus Kriisal pühapäevase treeningu järel kommenteerida meeskonna seisundit kahe kohtumise järel ning nagu ikka väljendas Kriisa ennast ilmekalt ja värvikalt.

Oled kahes esimeses mängus olnud selge võistkonna hing ja publik on sellega hästi kaasa tulnud. Kuidas ise oled tajunud seda emotsiooni siin EM-il?

Publik on olnud väga kõva, midagi pole öelda. Publikuga on paremini kui 2015. aastal Riias. Kahjuks tulemusi pole tulnud, aga ega nad tulemata ka ei saa jääda. Paneme edasi nii, nagu oleme pannud ja paremini. Peame mängu nautima ja küll siis tuleb.

Kui palju jälgitakse Sinu tegemisi Arizonas, kus Sa praegu mängid?

Ikka jälgitakse. Need, kes seal satsis sees on või meedias Arizonat kajastavad, need ikka vaatavad. Eriti treenerid.

Oled treeneriga kontaktis ka olnud?

Jah, iga päev räägime ja minu abitreener on ka Itaalia abitreener (Riccardo Fois – toim.). Temaga oleme siin igapäevaselt üksteist näinud ja suhtlenud. See on väga lahe kogemus.

On ta mingeid nõuandeid ka Sulle andnud?

Ikka on. Ma võtan teda kui oma treenerit ja kui ta midagi ütleb, siis panen selle kõrva taha. Ma võib-olla alati ei tee nii, aga ta on väga tark ja väga tore inimene.

Järgmine mäng on Horvaatiaga. Mis ootused selle võistkonna suhtes on? Horvaatiaga õnnestus mängida ka Sinu isal 2001. aasta EM-il. Temal tuli just Horvaatia vastu numbriliselt kõige kehvem mäng.

Pole vahet. Peaasi, et võidame. Meil pole enam midagi kaotada. Pigem tulebki minna seda kogemust nautima. Kui me ikkagi neljandat korda mitmekümne aasta jooksul siin oleme, siis tuleb võtta sellest maksimumi. Nüüd peaks meil olema justkui mingisugune pingelangus, kuna kaotada pole tõesti enam midagi. Paneme täiega, meeskondlikult ja hingega, küll siis Eesti rahvas ka rahule jääb.

Räägime natuke turniirist üldisemalt. Sinu isal õnnestus EM-i alagrupis mängida toonase tulevase võitja Jugoslaaviaga. Kas Sa arvad, et tulevane turniiri võitja võiks ka sel korral meie alagrupis olla? Vihjan siinkohal Kreekale.

Ma vihjaks Itaaliale (Muigab.).

Usud, et Itaalia läheb lõpuni välja?

Ma sisimas loodan, et jah.

Korraks ikkagi eilse mängu juurde ka. Kuidas oli olek ja millised olid tegevused kuni praegu treeninguni?

Pärast mängu oli ikka kibe ja väga rõve olla. Aga läksime hotelli ja üritasime seal süüa. Siis tegime väikese sauna. Tiksusime poistega seal ja rääkisime muudest asjadest. Õnneks meil on Timmu (Sten Sokk – toim.) ja (Siim-Sander) Vene, kes on natuke kogenumad ja nad rahustasid meid noori veidi. Pärast mängu olid kõik närvis. Kui sa tead, et see mäng peaks olema sinu ja me nii räigelt väärisime seda võitu. Just see ajas närvi. Oleks 20 punktiga saanud, siis oleks okei, kuna ei läinudki mänguks. Aga pekki, me juhtisime põhimõtteliselt terve mängu. See ja see lauapall seal lõpus oli valus. Ei olnud seda õnne. Ma ei jaksa enam kogu aeg öelda, et hea kogemus, aga see oli tõesti hea kogemus. Samas varsti ei jaksa enam neid kogemusi saada.

Räägi veel natuke sellest lõpuolukorrast. Kõik rääkisid, et libastusid, aga ma ise vaatasin ühe nurga alt kordusest, kus tundus, et kaitsja ikkagi natuke pani sulla puusaka ka. Kas ise tundsid mingit kontakti?

Ei. Libe oli ja mul jalg läks, aga muidugi enne seda oleks mul pidanud kolm vabaviset olema. Vaatasin järele ja väga kindlalt oleks pidanud kolm vabaviset olema. See ajab natuke närvi, aga kõike ei saa kohtunike peale ka ajada, sest oleks pidanud ise kindlalt ära võtma. Meil oli võimalusi küll. Aga ei olnud kohtunikel mune, et see ära võtta. Hiljem oli juba loterii. Libastusin ja tasakaal kadus ära. Siis pidi keegi midagi keevitama ja Kuld (Kristian Kullamäe – toim.) pidi raske viske võtma. Eks see oli veidi minu bläkk.

scroll to top