Kolm aastat tagasi otsustas Markus Ilver liituda USA ülikooliliigas NCAA palliva Wisconsin Badgersi meeskonnaga. Järjekordne hooaeg ookeani taga on 22-aastasel mängumehel nüüd seljataga ning Korvpall24.ee portaal uuris eestlaselt, kui rahul on ta enda kohaga USA-s ja millised on tema tulevikuplaanid.
Iga USA-s veedetud hooajaga on eestlase roll meeskonnas natukene justkui suurenenud. Kui esimesel aastal sai Ilver platsile kaheksas kohtumises ja mullu 18 mängus, siis sel hooajal käis 205 cm pikkune mängumees Wisconsini eest platsil 27 kohtumises, kus sai keskmiselt pea 6 mänguminutiga kirja 1,1 punkti ja 1,3 lauapalli.
Küsisime 22-aastaselt Ilverilt, milliste emotsioonidega ta kolmanda hooaja ülikooliliigas lõpetas ja saime teada, mitu hooaega eestlast veel NCAA tasemel ees ootab. Samuti tegime juttu meeskonnast lahkujatest ning uurisime, kuidas võib see mõjutada Eesti mängumehe minuteid ning kas ta pole mõelnud ülikooli vahetada nagu seda on teinud Kerr Kriisa või tulla hoopiski tagasi Euroopasse pallima. Lisaks rääkisime Ilveriga Wisconsini hooajast ning küsisime, milles on ta ookeani taga enim edasi arenenud ja mis ta kahe hooaja vahel ette võtab.
Markus, kolmas ülikooliaasta on Sul nüüd selja taga. Möödunud kevadel Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus hellitasid lootust saada tuleval hooajal rohkem mänguaega. Platsile said eelmise hooajaga võrreldes tõepoolest tihedamini (27 mängus 18 vastu), aga keskmine mänguminutite arv jäi hoopis väiksemaks (vastavalt 5,9 ja 6,6 minutit). Kas see valmistas Sulle suure pettumuse või oli see tegelikult pigem oodatud asjade käik?
Pigem oli ikka pettumus, just hooaja esimene pool. Ei saanud esimeses pooles üldse väga platsile, hooaja lõpupoole sain juba palju rohkem ja järjepidevalt minuteid. Pärast hooaega vestlusel treeneritega mainisin, et oleks soovinud, et mind hooaja esimeses pooles rohkem oleks usaldatud. Siis kui teises pooles platsile sain, siis oleksin end kindlamalt tundnud. Sellega treenerid ka nõustusid ja ütlesid, et ma oleks pidanud rohkem mänguaega saama.
Kas ma saan õigesti aru, et kuna Sinu NCAA karjäär sai alguse hooajal 2021/22, siis Sinul seda COVID-ist tingitud lisa-aasta varianti ei ole ja järgmine NCAA hooaeg jääb igal juhul viimaseks?
Minul COVID-i aastat võtta pole, nii et järgmine aasta on minu senior year ehk viimane aasta.
Tyler Wahl, kes seni Wisconsini algviisikus Sinu positsiooni täitnud, on nüüd oma ülikoolitee lõpetanud. Mida see Sinu jaoks tähendab? Kas nüüd on suurem mänguaeg enam-vähem garanteeritud?
Tyler, kes minu positsioonil ees oli, on tõesti nüüdseks ülikoolikarjääri lõpetanud. Tema lahkumine jätab palju minuteid lauale, millele otsitakse uut või uusi täitjaid.
Kas lisaks Wahlile on ka teisi lahkujaid ning mida tead uute ja võimalike uute mängijate kohta?
Selle aasta meeskonnast lahkub 8 mängijat 18-st, Tyler on seejuures ainuke lõpetaja. Teised kõik läksid uut kooli otsima. Uusi nimesid transfer portal‘ist veel pole, aga kaks freshman‘i on kindlalt juba liitumas.
Hiljuti käis läbi uudis, et Wisconsini peatreener Greg Gard jätkab ka tuleval hooajal. Kas oled tänavuse hooaja lõpu järel treeneriga juba oma rolli teemal rääkinud?
Nagu enne mainisin, siis peatreener Gardi ja teiste treeneritega oli pärast hooaega kohtumine, kus rääkisime eelnevast ja tulevasest aastast. Gard nägi arengut terve aasta jooksul ja ootab minult järgmisel hooajal suurt sammu.
Kerr Kriisa vahetab taas ülikooli. Kas Sa ei ole mõelnud oma nime üleminekuportaali üles panna?
Eks ikka vahepeal mõte käis läbi, just hooaja esimeses pooles. Aga kuna teadsin, et Tyleril on viimane aasta ja hooaja lõpus sain juba rohkem platsile, siis väga sellele enam ei mõelnud.
Kas oled mõelnud ka Eestisse-Euroopasse tagasi pöördumisele? Positiivseid näiteid ju on. Artur Konontšuk jättis USA-s ülikoolitee pooleli, naasis Eestisse, kus tegi kaks head hooaega. Seejärel siirdus esmalt Hispaania kõrgliigasse ja nüüd möllab Saksamaal. Kasper Suurorg siirdus pärast üht NCAA-aastat Hispaaniasse, tänavu tegi TalTechi eest võimsa hooaja. Või Sa tahad ikka kraadi kätte saada?
Pole sellele väga mõelnud. Proovin siit ikka kraadi koolist kätte saada, praegu see teekond pooleli jätta tunduks totter. Siinsed tingimused on kõik väga super ning ega mujal ei pruugi “muru rohelisem olla”. Olen tulnud siia, et teekond lõpuni käia. See on protsess ning kõrghariduse omandamine on minu jaoks oluline. Oluline on igapäevaselt panustada ja samm-sammult edasi liikuda.
Hooaja esimene pool oli Wisconsini jaoks väga edukas, kuid veebruaris tabas meeskonda suur mõõn, millest päriselt vist ei toibututki. Ka NCAA finaalturniiril kaotas Wisconsin üllatuslikult kohe avaringis James Madisoni ülikoolile. Kas oskad öelda, mis teil täpselt juhtus? Põhimehed Wahl, Storr, Hepburn ja Crowl olid ju kõik rivis.
Hooaeg lõppes meil tõesti ootamatult, saime ju tegelikult BigTen turniiriga hoo tagasi sisse ning alistasime hilisema final four‘i tiimi Purdue. Aga James Madisoni vastu kahjuks lagunesime laiali. Veebruar oli tõesti meie jaoks väga kehv, aga rääkisime sellest tiimisiseselt ka ja ei saanudki lõpuks aru, mis seal võis juhtuda.

Loodetust väiksemale mänguajale vaatamata oled kindlasti saanud kõvasti trenni teha. Milles oled Sa viimase aasta jooksul edasi läinud? Eelmisel aastal ütlesid, et kaitsemäng on see, mis vajab kindlasti kõvasti tööd.
Kaitsemäng on mul kõvasti paremaks läinud, seda ütles ka Gard. Kui varem ta pabistas mind platsile panna, kuna ma polnud näidanud piisavalt head kaitset ja lauavõitluses hakkama saamist, siis enam tal seda muret pole. Ja ütleksin, et viskega on ka samm edasi tehtud, vähemalt trennides oli seda näha. Mängus jäi see vast enesekindluse taha, kuna polnud platsil väga palju minuteid teeninud.
Kui palju Sa teiste NCAA-eestlaste tegemistel silma peal hoiad? Kuidas oled rahul nende käekäiguga?
Ikka jälgin. Nii palju, kui sain, vaatasin Johannes Kirsipuu mänge. Ta sai korralikult mänguaega ja tegutses päris hästi. Tean, et ta otsustas uueks aastaks uue kooli leida, aga neid tagamaid peaks temalt endalt uurima. Vahepeal jälgisin ka Valparaiso statistikat, et kuidas Kaspar Sepal läheb.
Kui palju oled Sa viimase aasta jooksul suhelnud Jukka Toijala ja teiste meeste koondise esindajatega? Mida nemad Sinu olukorra kohta arvavad?
Jukka käis mul jälle jaanuaris külas ja vaatas asjad üle. Nüüd viimasel ajal pole temaga jõudnud ühendust võtta. Kui varsti Eestisse jõuan, siis kindlasti kohtun temaga.
Ja mida isa Priit Ilver asjadest arvab?
Isa teab, et see teekond pole lihtne ega peagi lihtne olema. Ta toetab mind igal võimalikul viisil, et vaim vastu peaks ning jätab otsused ikka minu langetada. Arutelusid peame päris palju, kuid otsused on ikka minu teha. Järgmisel aastal ülikooli lõpetades olen 23-aastane ning korvpallurikarjääriks on loodetavasti ikka 10+ aastat veel ees ootamas.
Eelmisel suvel mängisid B-koondisega sõprusmänge. Mis plaanid Sul selleks suveks on? Kas või kui kauaks Eestisse tuled?
Sel suvel pole koondisega plaanis väga midagi teha. Siit antakse mulle jõusaalikava kaasa ja siis tuleb ise korvpalli osa kõrvale teha. Nüüd järgmisel nädalal (intervjuu on tehtud aprilli viimastel päevadel – toim.) saab kooliaasta läbi ja saan umbes kuuks ajaks Eestisse tulla.




