Close

INTERVJUU | Vanameister Maris Gulbis Eesti-Läti liigast, VEF-i krobelisest hooaja algusest, Läti koondise võimsusest ja Janar Taltsist

-Maris Gulbis | Foto: fiba.basketball

Riia VEF kaotas 25. oktoobril skandaalse lõpuga Meistrite liiga mängu võõrsil prantslaste Cholet Basketile tulemusega 73:74, mõni nädal varem 38. sünnipäeva pidanud Maris Gulbis viskas selles mängus üleplatsimehena 23 punkti. Hea viskekäega peamiselt Ventspilsi fänne rõõmustanud kahemeetrisel ääremängijal on käimas kolmas hooaeg Riia VEF-is ning korvpallisära pole Gulbise silmist niipea kustumas. 

Eelmisel hooajal VEF-i särgis 27 mängu jooksul 9,4 punkti ja 3,4 lauapalli kirja saanud Läti korvpalli vanameister on tänavu alustanud märksa paremas hoos. Esimese seitsme Eesti-Läti liiga kohtumise järel vaatavad statistikaridadelt vastu keskmiselt 23 minutit, 13,9 punkti, 4,3 lauapalli ja 1,1 vaheltlõiget, sealhulgas on Gulbis tabanud kolmeseid ligi 57-protsendilise täpsusega (17/30).

Kogenud mängumees lahkas Korvpall24.ee portaalile antud usutluses lähemalt VEF-i raskelt alanud hooaja tagamaid, sealhulgas Cholet’ kohtumisele järgnenud emotsioone, ning kui tähtsaks peab ta suuremas pildis Meistrite liigas osalemist. Gulbis avaldab ka ülla põhjuse, miks tema karjäär välismaal on nõnda tagasihoidlikuks osutunud ning millise summa eest oleks ta nõus kodukamaralt lahkuma. Saame teada, milliste Läti klubide rivaliteet kannatab Tallinn-Tartu võrdlust, kes on tema kõigi aegade lemmik Eesti mängija ja kui kaua kavatseb Gulbis veel palliväljakutel toimetada. Lõpetuseks annab ta üsna enesekindla hinnangu Läti koondise käekäigule äsjalõppenud MM-il ning paneb lauale sihid eelseisvaks EM-iks.

Maris, Riia VEF-i hooaeg on alanud üsna raskelt. Mis Sa arvad, mis on teie tagasihoidliku hooaja alguse peamised põhjused?

Jah, hooaja algus on olnud raske. Arvan, et peamine põhjus on see, et kaotasime oma põhimängujuhi Kristers Zoriksi, kes oli viimased kolm aastat meie võistkonna liider. Ta oli meie põhimees ja kõik käis läbi tema. Nüüd teda enam pole ja näeme, kui palju ta meie võistkonnale juurde andis. Proovime uue olukorraga kohaneda, aga see pole olnud kerge. Meil on võistkonnas palju noori mängijaid, mõned meie mehed taastuvad vigastustest ja mõned valmistusid suvel MM-iks ega saanud koos teistega hooajaeelseid treeninguid kaasa teha. Kõik need asjad on meid mõjutanud. Peame rohkem koos mängima, kui tahame asju õigesti teha.

Kas TalTech ja Tartu üllatasid teid kuidagi nendes mängudes, mis te kaotasite?

Ei üllatanud. Võõrsilmängud Eesti võistkondade vastu on pika bussisõidu järel alati rasked. TalTech ja Tartu mängisid head korvpalli, meie polnud nii head ja tulemus tuli selline. Loodetavasti suudame hooaja jooksul paremaks saada.

VEF on tänavu pidanud kolm väga tasavägist mängu TalTechi, Tartu ja Cholet’ vastu, mis kõik on kaotatud. Kas võib öelda, et sellest on kujunemas ebameeldiv muster või praegu on veel liiga vara selliseid järeldusi teha?

Cholet’ mängu on väga raske kommenteerida. Me arvasime, et mäng läheb lisaajale, aga siis teatati ühtäkki, et oleme kaotanud. See oli täiesti võimatu olukord.

Kuidas Eesti klubid Sulle sel hooajal tunduvad? Keda Sa kõige rohkem kardad?

Raske öelda. Seni oleme mänginud Eesti klubide vastu ainult kolm mängu ja nende tase on olnud soliidne. Nagu ma juba enne ütlesin, siis võõrsilmängud Eesti klubide vastu on eriti rasked. Raplas ja Tallinnas on alati raske mängida. Kalev/Cramo on meie peamine rivaal ja need mängud on alati hästi võitluslikud. Häid võistkondi on teisigi ja keskmine tase on okei. Keda ma kardan? Ei tea. Me võtame lihtsalt mäng mängu haaval, mõtleme oma asjade peale ja proovime päev-päevalt paremaks saada. Vastastele me nii palju ei mõtle.

Kes on Sinu lemmikud Eesti mängijad, kes mängivad käesoleval hooajal Eesti-Läti liigas? Miks just nemad?

Hoobilt ei oskagi kohe kedagi välja tuua. See on raske küsimus.

Kes on Sinu kõigi aegade lemmikud Eesti mängijad, kelle vastu Sa mänginud oled? Miks just nemad?

Lemmikmängija on kindlasti Janar Talts! Me oleme pikki aastaid teineteise vastu mänginud. Ta oli üks Tartu paremaid mängijaid ja mulle meeldis tema vastu mängida. Need olid vanad head ajad (Muheleb.).

Kas Sulle meeldib Eesti-Läti liiga kontseptsioon või mängiksid parema meelega Läti meistrivõistlustel?

Mulle meeldib Eesti-Läti liiga. Arvan, et see on kasulik nii Eesti kui ka Läti võistkondade jaoks, sest siis on liigas rohkem kui 10 võistkonda ja konkurents selle võrra suurem. Usun, et kõik on huvitatud sellest, et liigas oleks rohkem võistkondi.

Kui oluline on VEF-i jaoks FIBA Meistrite liiga? Kui raske on keskenduda korraga nii Meistrite liigale kui ka kodusele liigale?

See on meile väga tähtis. Me mängime ja proovime tõestada ennast suurel laval Euroopas. See pole kerge ja meie tänavune hooaeg pole alanud kõige paremini, aga usun, et meie mäng läheb järk-järgult paremaks ja proovime jõuda järgmisesse ringi. Midagi pole veel läbi. Korraga kahele liigale keskendumine pole kuigi raske. Kui rütmi sisse saad, siis kaks mängu nädalas mängida pole üldse nii hull. Tegelikult on see isegi parem kui ainult üks mäng nädalas. See ei valmista meile mingeid probleeme, vähemalt minule mitte.

Millised meeleolud valitsesid VEF-i riietusruumis pärast kaotust Cholet’le? Kas see oli viha, kibestumus, kurbus või midagi muud? Kas oled oma pika karjääri jooksul varem midagi sellist kogenud?

Tundsin ennast abituna ja olin pettunud. Riietusruumis oli kõike, mida sa loetlesid: nii viha, kibestumust kui ka kurbust. Me sõitsime sinna terve päeva, mängisime hästi, tegime võimsa tagasituleku ja arvasime, et viisime mängu lisaajale, aga siis äkki teatati, et oleme hoopis kaotanud. Arvan, et kõige ausam oleks olnud see, kui mäng oleks ikkagi lisaajale läinud, kuid me oleksime alustanud ühepunktilises kaotusseisus. Siis oleks võitja selgunud ikkagi korvpalliplatsil, aga sellega on nii nagu on.

-Maris Gulbis | Foto: fiba.basketball

Sa oled oma pika karjääri jooksul mänginud välismaal vaid poolteist hooaega, pool hooaega Leedus ja ühe aasta Portugalis. Miks nii vähe?

Ma olen pereinimene ja minu jaoks on väga oluline, et perekond ja sõbrad oleksid lähedal. Ma ei suuda lihtsalt võtta ja minna kuhugi välismaale mängima. Isegi tol Portugalis veedetud hooajal ma mitte niivõrd ei elanud seal, kuivõrd lihtsalt eksisteerisin. Kui välismaalt oleks tulnud mõni väga hea pakkumine, siis oleksin selle vastu võtnud, aga ju ma siis pole nii hea mängija, et keegi pakuks mulle kolm korda suuremat palka kui ma Lätis teenin.

Sa mängisid pikka aega Ventspilsi eest, aga nüüd esindad VEF-i. Kas need kaks klubi on suured rivaalid nii korvpalliplatsil kui ka väljaspool seda? Mis on Sinu arvates kõige suuremad rivaliteedid Läti korvpallis?

Jah, mängisin pikka aega Ventspilsis ja siis liitusin VEF-iga. VEF-i ja Ventspilsi vaheline rivaliteet on viimase 15 aasta jooksul olnud kindlasti tuliseim rivaliteet Läti korvpallis.

2021. aastal lahkusid Ventspilsist pärast kaheksat järjestikust hooaega. Miks?

Klubivahetus toimus jällegi peamiselt perekondlikel põhjustel. Ma olen muidu ise Riiast pärit ja kui mu lapsed kasvasid suuremaks, siis tahtsime, et nad läheksid siin kooli. See oligi peamine põhjus, miks ma Riiga tagasi tulin. Aga Ventspilsis meeldis mulle väga ja olen neile kõige eest väga tänulik. Elasin seal pikka aega ja mõlemad mu lapsed on seal sündinud. Ma olin Ventspilsis õnnelik, aga saabus hetk, kui tundsin, et on aeg Riiga tagasi tulla ja oma elus uut peatükki alustada.

Mida Sa arvad uue klubi Riia Zelli kohta? Kas nad võiksid juba oma esimesel hooajal Eesti-Läti liigas tiitlipretendendid olla?

See on hea, kui liigasse lisandub uusi klubisid, sest siis on rohkem konkurentsi. Zelli mehed teevad head tööd ja mul on hea meel, et Eesti-Läti liigas on üks klubi juures. Ma loodan, et Zelli jääb liigasse pikemaks ajaks ja areneb aasta-aastalt, mitte ei osutu üheaastaseks projektiks.

Kas mõni Eesti klubi on kunagi Sinu vastu huvi tundnud või Sulle lepingut pakkunud? Kui jah, siis kes ja millal?

Tegelikult ei teagi. Ma pole kuulnud, et keegi oleks huvitatud olnud. Aga sinul on nüüd minu number olemas. Kui tead kedagi, kes mind oma võistkonda soovib, siis nad võivad mulle helistada ja küsida (Naerab.). Võib-olla suudame mingile kokkuleppele jõuda, sest Eesti ja Tallinn meeldivad mulle väga. Eesti on väga tore riik ja mulle meeldib Eesti juures kõik.

Miks Sa 38-aastaselt endiselt korvpalli mängid? Mis motiveerib Sind jätkama mängimist nii kõrgel tasemel?

Sest see on lubatud (Naerab.)! Tunnen ennast suurepäraselt ja arvan, et olen heas vormis. Mängin võitjamentaliteediga klubis ja olen õnnelik, et suudan endiselt sellisel tasemel mängida. See toob mulle rõõmu ja annab adrenaliini. Kui teed midagi 15 aastat järjest või veel kauem, siis harjud sellega ära, aga kui ma olen väljakul, siis tunnen, et olen elus. Ma tean, et suudan võistkonda aidata ja midagi võita, see tekitab sõltuvust. Ma ei taha lõpetada lihtsalt sellepärast, et keegi ütleb, et ma olen 38. Kui algab uus hooaeg ja ma tunnen, et tahan mängida, siis ma ka mängin. Tahan mängida nii kaua, kui saan ja see mulle rõõmu pakub. Ma ei oska öelda, kui kaua ma veel korvpalli mängin. Võib-olla isegi 50. või 60. eluaastani. Võtan seda ühe hooaja kaupa. Kui jõuan kunagi sinna punkti, kus korvpalli mängimine mulle enam huvi ei paku, siis ma seda enam ei tee, aga hetkel mulle see meeldib ja ma olen õnnelik.

Kuidas Sa seletaksid seda imet, mida Läti rahvuskoondis MM-il tegi? Millist mõju see Lätile avaldas? Kas Sa näed, et see aitab noori korvpallitrenni tuua ja elavdab Läti korvpalli tervikuna?

Sulle võib tunduda, et olen üleolev, aga ma ei arva, et see oli ime. Meil on hea võistkond ja paremad mängijad kui nii mõnelgi niinimetatud tippvõistkonnal. Lõpuks ometi tõestasime me seda ka väljakul. Kui (Kristaps) Porzingis oleks mängida saanud, siis oleksime võinud ka finaali jõuda. Arvan, et Euroopas alahinnatakse Läti-suguseid väikeriike. Vahel on mul tunne, et kui meie mängijatel oleks mõne teise riigi kodakondsus, siis nad mängiksid palju kõrgemal tasemel, aga see on kõigest minu arvamus. Aga jah, ma ei arva, et Läti koondise edu oli ime, vaid meil ongi lihtsalt suurepärane meeskond ja ma ei arva, et see oli ühekordne õnnestumine. Eks me elame ja näeme, mis juhtub kahe aasta pärast EuroBasketil. Usun, et oleme seal medalipretendendid.

scroll to top