Close

INTERVJUU | Vadym Kozak mullusest raskest vigastusest, Pärnus jätkamise põhjustest ning Eesti korvpalli tasemest

-Vadym Kozak | Foto: Pärnu Sadam Facebook

Eelmise hooaja raske põlvevigastuse tõttu vahele jätnud Ukraina passiga tagamängija Vadym Kozaki jaoks on viimane kalendriaasta olnud täis erinevaid väljakutseid. Lisaks emotsionaalsetele võitlustele seoses sõjategevusega kodumaal on 24-aastane mängumees teinud ränka tööd, et vigastusest taastuda ning õigustada täielikult Pärnu Sadama juhtkonna poolt talle pandud usaldust. Peagi saab nii korvpallipublik kui ka Vadym ise kinnitust, kui suurt rolli ta suvepealinna klubis mängima hakkab.

Enne vigastust Južnõi Himikus mänginud 186-sentimeetrine mängujuht kogus viimasel Ukraina kõrgliiga hooajal 28 mängu ja ligi 17 minutiga 5,7 punkti, 1,9 lauapalli ja 0,8 korvisöötu. Kui viskeprotsendid jäid nii väljakult kui ka kolmesejoone tagant alla 40, siis silma jääb hea vaheltlõigete-pallikaotuste suhe (21/20).

Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus avaldab Kozak, millal tekkis tal kindel teadmine profikorvpalluriks saada ning meenutab varasest noorusest ka ühte Eestiga seotud episoodi. Samuti lahkab mängumees, kuidas tal on õnnestunud vigastusest taastuda, milline roll oli Pärnu mänedžeril tema jätkamises ning kuidas hindab ta enda tugevusi mängijana. Saame teada ka klubi parima viskaja, naljahamba, rammu- ja töömehe ning Eesti silmapaistvaimad korvpallurid. Lõpetuseks selgub kurb tõsiasi unelmate liiga põhihooaja osas ning millise kahe NBA staari käekäigule ta kõige enam kaasa elab.

Alustame päris algusest. Miks, millal ja kus Sa korvpalli mängima hakkasid?

Sündisin spordilinnas nimega Južnõi, mis asub Odessa lähedal. Korvpall on seal hästi populaarne ja seal on väga hea korvpalliakadeemia. Ma mängisin korvpalli lapsest saati ja lõpuks sain esindusmeeskonda.

Millal Sa esimest korda taipasid, et võiksid ja tahaksid profikorvpalluriks saada?

Juba lapsena seadsin endale eesmärgiks saada elukutseliseks korvpalluriks ja mul õnnestus oma unistus teoks teha.

Millal Sa esimest korda kuulsid Pärnu huvist Sinu vastu ja milline oli Sinu esimene reaktsioon?

Agent helistas mulle umbes aasta tagasi ja ütles, et Pärnu klubi tahab mind näha. See oli minu jaoks hea võimalus, sest Pärnu pidi mängima Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiril. Ma tegin oma otsuse kiiresti.

Mida Sa teadsid Eesti ja Eesti korvpalli kohta enne siiatulekut?

Käisin Eestis 10 või rohkem aastat tagasi, kui mängisin noorena EYBL-is. Teadsin, et Eesti on väike, kuid arenenud riik. Korvpalliklubidest teadsin enne ainult Tartu ja Kalevi kohta. Praegu oskan eesti keeles öelda mõningaid fraase ja numbreid, aga soravalt rääkida ei oska.

Kas Sa mäletad, kelle vastu te EYBL-is mängisite ja kas keegi nendest mängijatest on praegu Eesti klubides?

Kõige paremini mäletan Kristian Kullamäed ja siis veel Sten Saaremäeli. Samuti mäletan seda, et mängisime TalTechi spordihoones.

Enne Pärnuga liitumist olid mänginud ainult kodulinna klubis Južnõi Himikus. Kas mängiksid seal ka praegu, kui Ukrainas sõda ei käiks?

Ma ei oska öelda, see on raske küsimus.

Kui keeruline on keskenduda korvpallile ja treeningutele, kui Sa tead, et kodumaal käib hirmus sõda? Kuidas Sa oma mõtted sellest eemale viid?

Loomulikult muretsen oma perekonna pärast, aga minu koduregioonis on praegu õnneks kõik rahulik. Jah, see on raske, aga üritan keskenduda korvpallile. Üritan iga päev vanematele helistada ja sõpradega räägin ka.

Mullu said hooajaeelsel ettevalmistusperioodil tõsise põlvevigastuse. Kas praeguseks oled sellest täielikult taastunud?

Ühe hooajaeelse sõpruskohtumise olen neli või viis päeva tagasi juba kaasa teinud. Trenni teen kõigi teistega koos, aga mõned väiksemad probleemid põlvega segavad mind siiamaani. See teeb asjad raskemaks, aga üritan need probleemid korda saada ja varsti olen valmis andma endast 100%.

Kui raske oli vigastusest taastumise protsess vaimselt ja füüsiliselt? Kuidas Sa need rasked ajad üle elasid?

See protsess oli minu jaoks väga keeruline, eriti vaimselt, aga arvan, et tulin sellest veel tugevamana välja. Seda nii vaimselt kui ka füüsiliselt, vähemalt ma ise arvan nii.

Miks Sa otsustasid Pärnusse jääda? Kas Sul oli ka mingeid teisi pakkumisi?

Tegin selle otsuse koos meie klubi mänedžeri Johaniga (Kärp) juba eelmisel aastal, kohe pärast vigastust. Ma isegi ei vaadanud teisi pakkumisi ja sõlmisin kohe lepingu.

Palun kirjelda ennast mängijana. Millised on Sinu tugevad ja nõrgad küljed?

See on huvitav küsimus. Arvan, et varsti saame näha. Tahan ise ka näha, kuidas ma Eesti-Läti liigas hakkama saan.

Mis mulje Sulle Eesti-Läti liiga jätnud on? Kuidas Sa võrdleksid Eesti-Läti liiga taset Ukraina omaga?

Enne sõda oli Ukraina liiga väga tugev. Liiga oli väga võitluslik, seal mängisid tuntud ja tugevad mängumehed ja meil olid väga head treenerid. Arvan, et Ukraina korvpalli tase oli Eesti omast parem, aga Eesti-Läti liiga areneb praegu hästi ja tase tõuseb kiiresti.

Kes on Sinu arvates kolm kõige silmapaistvamat Eesti korvpallurit ja miks just nemad?

Esimesena nimetaksin Gert Kullamäe. Kui aus olla, siis varem ei teadnud ma tema kohta midagi, aga pärast Pärnuga liitumist hakkasin tema kohta uurima ja selgus, et ta on kohalik korvpallilegend. Teisena valiksin Martin Müürsepa, kes on samamoodi Eesti korvpallilegend. Minu jaoks on see hea kogemus, et saan selliste meeste käe all mängida. Kolmandana valiksin praeguse Eesti koondislase Kristian Kullamäe. Ta on väga andekas ja liikuv ning mulle meeldib, kuidas ta mängib. Olen Eesti koondise mänge jälginud ja minu arvates on ta üks rahvusmeeskonna liidreid.

Gert Kullamäe oli oma karjääri jooksul tuntud hea snaiprina. Kas ta osaleb Pärnu trennides viskevõistlustel?

Usun, et ta on endiselt hea viskekäega, aga me pole temaga koos trennis visanud.

-Vadym Kozak ja Menno Dijkstra | Foto: Pärnu Sadam Facebook

Palun kirjelda oma meeskonnakaaslasi. Kes on Pärnu parim viskaja, kes on kõige tugevam, kes on suurim naljamees ja kes on kõige suurem tööloom?

Parim viskaja on Robert Valge, Ivo Van Tamm on kõige tugevam kutt, kõige naljakam on meie uus mängija Menno Dijkstra ja kõige töökam olen ilmselt mina. Ma teen iga päev kaks või kolm trenni, kuna pean põlvevigastusest taastumise tõttu mõningaid täiendavaid harjutusi ja venitusi tegema.

Eelmise aasta EuroBasketil kaotas Eesti lõpusekunditel Ukrainale. Kas Sa vaatasid seda mängu ja kas Sulle tuli üllatusena see, et mäng oli nii tasavägine? Mida Sa arvad Eesti ja Ukraina koondiste kohta?

Jah, vaatasin seda mängu. See, et mäng oli tasavägine, mind ei üllatanud. Eestil on hea koondis ja Ukrainal samuti. Usun, et mõlemal koondisel on helge tulevik. Mõlemas meeskonnas on perspektiivikaid noori kutte, kes lähevad iga aastaga aina paremaks. Samuti on ka häid vanemaid mängijaid. Mõlema meeskonna tase on viimaste aastatega kõvasti tõusnud. Usun, et viie aasta pärast on nii Ukraina kui ka Eesti koondis Euroopas väga heal tasemel.

Kui palju Sa vabal ajal korvpalli vaatad? Mis liigasid, meeskondi ja mängijaid Sa kõige rohkem jälgid?

See sõltub tujust. Kui teen niigi kaks-kolm trenni päevas, siis ma eriti ei taha sellele lisaks veel korvpalli vaadata. Nüüd olid korvpalli maailmameistrivõistlused ja neid mänge jälgisin muidugi suure huviga, sest need olid väga põnevad. Muidu jälgin veel olümpiamängude korvpalliturniire ja Euroliigat, ühtegi NBA mängu pole ilmselt umbes viis aastat algusest lõpuni vaadanud. NBA pole päris minu jaoks. Kui NBA-d jälgin, siis pigem ainult play-off‘e. Enamasti vaatan Euroliigat ja loomulikult rahvuskoondiste mänge. Praegu vaatan Eesti koondise mänge ja muidugi ka Ukraina omi. Mängijatest meeldib mulle Luka Doncic. Mulle lihtsalt meeldib vaadata, kuidas ta mängib. Ja siis veel LeBron James, sest LeBron on minu lemmikmängija.

Mida Sa arvad sellest, et Prometey osaleb Eesti-Läti liigas? Kas Sinu arvates tuleb see liigale kasuks?

Arvan, et sel hooajal püüavad kõik võistkonnad Prometeyd võita. Eesti-Läti liiga klubide jaoks on see hea võimalus mängida tugeva võistkonna ja heal tasemel mängijate vastu. Liiga muutub Prometey lisandumisega ainult tugevamaks, sest tegemist on Eurocupi võistkonnaga. Sellised mängud annavad kõigile väärt kogemuse.

Eesti-Läti liigas mängib praegu palju ukrainlasi. Kellega neist Sa kõige rohkem suhtled ja kui palju te väljaspool korvpalliplatsi kohtute?

Enamasti kohtume vahetult enne mänge ja räägime natuke juttu, ma proovin oma Ukraina korvpalluritest sõpradega kontaktis olla. Kõige rohkem suhtlen arvatavasti Andrii Voinalovychiga, kes möödunud hooajal mängis Tartus ja nüüd liitus Prometeyga. Siis suhtlen veel Vitali Zotoviga, kes mullu mängis Riia VEF-is. Hiljuti sain kokku Ilja Sydoroviga. Need kolm ongi ilmselt need, kellega kõige rohkem suhtlen.

scroll to top