Tartu Ülikool Maks & Mooritsa korvpallimeeskonnas juba kolmel hooajal ka koduse kõrgliiga taset tunda saanud 21-aastane tagamängija Hannes Saar õpib ja mängib teist hooaega ookeani taga Barton Community College’is. Tänavusel hooajal oma tiimi üheks liidriks olev Saar tahab selle hooajaga mängida ennast mõne NCAA I divisjoni kooli ridadesse.
Tänavu on Saar senise 23 kohtumisega junior college sarjas kogunud keskmiselt 30,7 minutit, 10,7 punkti, 6,2 lauapalli, 2,9 resultatiivset söötu ja 1,7 vaheltlõiget. Korvpall24 portaal tegi Saarega intervjuu, kus uurisime, mis tase see JUCO sari on ning kuidas see üldisesse USA kolledžikorvpalli pilti paigutub.
Saar rääkis pikemas usutluses, kuidas tal seni Bartoni meeskonnas läinud on, mida see junior college liiga endast kujutab, mis on see saladus, miks Ameerikast nii palju korvpallureid sirgub, kuidas on ookeani taga veedetud aeg muutnud tema mängustiili ja eelistusi, kuidas USA-s suhtutakse Euroopa korvpalli, kas Kerr Kriisa ongi Ameerikas nii tuntud, nagu siit vaadates kohati tundub, ning mis temast pärast tänavust hooaega peaks edasi saama.
Hannes, Sa mängid Barton Community College’i korvpallimeeskonnas. Kuna USA süsteem on siit vaadates üsna keeruline, siis palun räägi täpsemalt, mis liigas Sa mängid, milline on võistlussüsteem, milline on tase jne.
Mängin teist aastat JUCO-s (junior college – toim.). See ülikool kestab kaks aastat ja siis peab siit edasi liikuma nelja aasta kooli ehk NCAA koolidesse. Võistlussüsteem on selline, et hooaega alustame konverentsiväliste mängudega ja siis hakkavad konverentsimängud, kus on 13 ülikooli ja kõigiga mängitakse kodus ja võõrsil. Hiljem läheb konverentsi võitja üleriiklikule turniirile. Tase on JUCO-s pärast COVIDit tõusnud, kuna NCAA üleminekute portaalis on mängijaid üle, siis igas satsis on mitu NCAA I divisjoni mängijat või isegi terve meeskond on täis endiseid I divisjoni mängijaid, kes üritavad sinna tagasi saada.
Kas ja mida Sa seal ülikoolis õpid?
Sports management (spordikorraldus – toim.).
Kas see teie liiga asetub kuidagi ka NCAA süsteemi? Miks kogu see USA ülikoolikorvpall nii keeruline on?
JUCO ei kuulu NCAA süsteemi. Ausalt öeldes ei teagi, miks see süsteem nii keeruline on. Võib-olla sellepärast, et siin lihtsalt on nii palju ülikoole. JUCO-s on juba ligikaudu 200 ülikooli.
Kas sellest Sinu praegusest liigast on võimalik hea mänguga ka näiteks NCAA I divisjoni koolidele silma jääda või sellised hüpped ja koolivahetused on võimatud?
Jah, on küll ning see ongi mu praegune eesmärk. Töö käib selle nimel, et saada NCAA I divisjoni ülikooli. See on juba väga tavaline siin, et JUCO-st minnakse NCAA I divisjoni.
Kui palju on teil tiimis välismaalasi ning kui palju on kogu liiga peale välismaalasi?
Meie tiimis on kõige rohkem välismaalasi liigas. Meil on satsis mängijaid seitsmest eri riigist. Üldjuhul teistes meeskondades on üks-kaks välismaalast.
Mis on USA korvpalli saladus, et seal on nii palju mängijaid, et saabki nendega täita lugematu arvu kolledžitiime?
Arvan, et see on lihtsalt kultuuriline erinevus. Inimesed armastavad siin korvpalli ja nende eesmärk ongi mängida ülikoolikorvpalli. Päris paljud lõpetavad mängimise pärast ülikooli ära, kui nad just Euroopasse ei tule.
Kui suur võimalus on sellest Sinu tiimist jõuda profikorvpalli? Umbes kui suur protsent mängijaid selle karjääri endale valib ning mingil profitasemel suudab läbi lüüa?
Protsenti ma ei oska öelda, aga arvan, et näiteks minu praegusest tiimist viis kutti võivad küll pärast ülikooli profikorvpalli jõuda.
Kuidas teil eluolu on organiseeritud? Kas elad ühiselamus lõbusat tudengielu? Kui palju spordi ja õppimise kõrvalt muu meluga tegelemiseks aega jääb?
Eluolu on siin tegelikult väga hästi organiseeritud. Elame täpselt saali kõrval ühikas. Elamine, kool ja söökla on kõik käe-jala juures. Hooaja sees väga millegi muu jaoks aega pole, sest kool ja korvpall võtavad kogu aja. Pärast hooaega on meil päris palju aega ehk siis saame ka muu meluga tegeleda.
Kuidas senise hooajaga rahule oled jäänud? Võtame esiteks meeskondliku aspekti ja seejärel ka individuaalse poole.
Meeskondliku poole pealt saaks alati paremini, aga meil on sel aastal palju vigastusi olnud. Praegu oleme konverentsis neljandal kohal ja kui kõik tulevad vigastusest tagasi, siis on võimalik esimeseks tõusta. Isiklikus plaanis olen täitsa rahul. Suvel käisin randmega operatsioonil ja sellest taastumine võttis kaua aega. Hooaja alguses olid viskeprotsendid selle tõttu maas. Aga hooaja teises pooles on need ka juba paremaks läinud.
Millist mängustiili te viljelete? Kas pigem sellist NBA moodi üks-üks korvpalli või rohkem Euroopa stiilis meeskondlikku palli liigutamist ja pikemat rünnakut?
Meie mängustiil on pigem üles ehitatud kaitsele. Rünnakul meeldib meile mängida kiiremat korvpalli. Kui vaba oled, siis tuleb visata.
Milline roll Sinul meeskonnas on? Minutite järgi Sa väga palju puhata ei saa, aga mis ülesannetega treenerid Sind platsile saadavad?
Väga palju puhata ei saa tõesti, aga mulle meeldib see. Sel aastal olen üks meeskonna liidritest. Kaitses ma üldjuhul võtan vastaste paremaid mehi, kuid sel aastal on mul suurem koormus ka rünnakul.
Kuidas Su enda mäng USA-s muutunud on? Milles enda arvates kõige enam oled edasi läinud ning kas tunnetad, et ka üldine mängustiil on kuidagi muutunud või rõhud on teise kohta läinud?
Arvan, et olen siin atleetlikumaks läinud. Enne siiatulekut polnud ma kõige suurem kiire korvpalli fänn, aga nüüd olen sellega nii ära harjunud, et tahaks näha, kuidas ma Euroopas pärast ülikooli hakkama saan.

Kui palju Sa NCAA-s mängivate eestlaste tegemisi jälgid ja mis nende toimetamisest arvad?
Suhteliselt palju olen jälginud. Kui mängu ei näe, siis vaatan pärast statistikat, kuidas kellelgi läks.
Kuna ülikoolikorvpall tundub USA-s olevat päris suur asi, siis kui kuulus on näiteks Kerr Kriisa Ameerikas? Või on see ikkagi rohkem regionaalne asi, et Arizonas teda natuke teatakse, aga päris üle riigi need asjad selliselt ei levi?
Tõepoolest ülikoolikorvpall on siin väga populaarne. Satsis mul enamik teab Kerri, sest me mõlemad oleme Eestist, aga eks ikka korvpalliinimesed on temast siin kuulnud.
Kuidas üldiselt ameeriklased Euroopa korvpalli praegu suhtuvad? Kas Gianniste, Jokicite ja Doncicite esiletõusuga on lõplikult selline üleolev suhtumine murdunud või päris mitte? Kui palju te oma tiimis selliseid asju arutate ja mis seisukohti Sa kuulnud oled?
Arvan, et nüüd on see üleolev suhtumine murdunud. Giannis (Antetokounmpo) ja Luka (Doncic) on siin paljude lemmikud ja nad armastavad neid isegi rohkem kui oma Ameerika staare.
Kui palju Sa jälgid Eestis toimuvat? Hoiad aktiivselt erinevatel Tartu tiimidel silma peal?
Ikka jälgin, kuid alati saaks rohkem. Üldjuhul hoian kõige rohkem silma peal Tartu esindusmeeskonnal, nende mänge olen päris tihti vaadanud.
Millised Su tulevikuplaanid on? Kui kaua Bartonis veel õpid ja mängid ning mis Sa siis edasi tahaksid teha?
Bartonis on mul viimane aasta ja siis on plaan NCAA I divisjoni minna. Huvilisi juba on, aga enne tuleb siin hooaeg ära lõpetada.
Kas Sinu meeskonnakaaslased nüüd juba teavad, kus Eesti asub ja kas mõni teadis juba ka enne? Ning kas oled mõnele kutile soovitanud, et pärast kolledžit võiks Eesti-Läti liigast karjääri alustada?
Ainult paar inimest oli Eestist enne kuulnud, aga nüüd koolis väga paljud teavad, kus Eesti asub jne. Ma olen siin paari tiimikaaslasega nalja teinud, et kunagi võiks ju uuesti koos mängida, kas siis Eestis või kusagil mujal.
Mis peaks juhtuma, nii võistkondlikult kui ka individuaalselt, et Sa hooaja lõppedes oleksid tänavuse hooajaga rahul?
Meie eesmärk meeskonnaga on võita konverents ja saada peale üleriiklikule lõppturniirile. Individuaalses plaanis oleks vaja saada järgmiseks kaheks aastaks hea ülikool. Kui need kaks asja saaks täidetud, siis oleksin tänavuse hooajaga väga rahul.




