Close

INTERVJUU | U20 koondise kandidaat Gregor Allik debüüthooajast Leedu ülikoolis, tulevikuplaanidest ja koondisekaaslastest

-Gregor Allik | Foto: Lietuvos Studentu Sporto Asociacija Facebook

Eelmisel aastal Audentese Spordigümnaasiumi lõpetanud 20-aastane Gregor Allik otsustas ühildada korvpalluritee ja õpinguid ning jätkata karjääri Leedus. Nüüd on eestlasel selja taga esimene õppeaasta ja hooaeg Kaunases Vytautas Magnus Universitys. Korvpall24.ee portaal uuris Eesti U20 koondise kandidaadilt, kuidas tal lõppenud hooaeg läks ning mismoodi on tal sujunud õpingute ja korvpalli ühildamine Leedu korvpallipealinnas. 

Eelmisel hooajal sai 190 cm pikkune mängumees rohkelt mänguaega meeste esiliigas, kus Audentese ridades jäi tema arvele keskmiselt 29 minutiga 15,1 punkti, 3,8 lauapalli ja 6 resultatiivset söötu. Leedus sai eestlane mängupraktikat tugevuselt kolmandas liigas, kus ta viskas 11,5 minutiga 4,9 silma, hankis ühe lauapalli ja andis 1,2 korvisöötu.

Intervjuus Allikuga saime teada, milline oli möödunud hooajal korvpalli ja õpingute tasakaal ning mida eestlane Kaunase ülikoolis õpib. Samuti tuli juttu sellest, mis liigas ta korvpalli mängib ning kuidas hooaeg sujus nii meeskonna kui ka eestlase isiklikust vaatest. Lisaks uurisime liiga taseme, Kaunases elamise ja korvpallikohtuniku ameti kohta ning muidugi vestlesime ka Eesti U20 koondise teemadel.

Gregor, lõpetasid oma esimese aasta Leedus. Räägi palun, kus Sa täpsemalt õppisid ja korvpalli mängisid.

Sellest hooajast hakkasin õppima Kaunases, Vytautas Magnus Universitys ja mängin samas ülikooli satsis ka korvpalli.

Kui suur osa Sinu energiast läks õppimisele ja kui suur osa korvpallile? Kumb prioriteetsem on?

Eks ma üritasin seda ikka 50/50 hoida, aga suurem osa ikka kaldus korvpalli ja jõusaali poole. Õppida sai ka ikka korralikult, sest hinded oli vaja korras hoida, et koolist välja ei visataks. Leetu sai mindud sellepärast, et meeldis Leedu korvpallikultuur, mida nägin Kaunase Žalgirise juures testimisel käimisel. Seega prioriteet on minu jaoks ikkagi korvpall.

Mida Sa ülikoolis õpid, mis keeles õppetöö käib ja kuidas seni läinud on?

Koolis õpin logistikat, mis tuli suuresti ema soovituse järgi. Aga muidugi on ka endal selle vastu huvi ja tulevikuks, kui spordikarjäär läbi, oleks see hea amet. Kuna see on ikkagi rahvusvaheline kool, siis õppimine on kõik inglise keeles. Siiamaani olen suures pildis hästi hakkama saanud, vahel on hommikuti kohalejõudmisega raskusi, seega seda tuleks parandada, aga hinded on seni head. Võtsin ka Leedu keele A1 taseme kursuse, mille küll esimene kord kukkusin läbi, sest nagu enne mainitud, olid korvpalliga seotud individuaalsed trennid olulisemad. Üldiselt on nii, et kui natuke maha jääd, siis on kõvasti raskem seda pärast järele õppida. Teise korraga sain ikkagi tehtud.

Kus liigas Sinu ülikoolimeeskond mängib ja kuidas teil hooaeg läks?

Me mängime tasemelt kolmandas liigas, kutsutakse RKL-iks. Hooaeg läks pigem nässu, kuna jäime tabelis viimaseks. Aga rebimine oli tihe ja play-off‘ist jäi 2-3 võitu puudu. Hooaja sees saime 7-8 mängu lõpuhetkedega tappa, mis lõpuks maksid kätte. Tabeliseis küll ütleb, et olime viimased, aga ma kindlasti ei ütleks, et me selles liigas kõige halvem sats olime. Enamiku tiimidega olid meil mängud tasavägised, aga vastaste vanemad mängijad tihtipeale kasutasid oma kogemused lõpus ära. Liiga võitja võtsime nii kodus kui ka võõrsil ära. Meil on noor sats, enam kui pooled olid uued mängijad, seega kokkumäng oli hooaja esimeses pooles rabe. See aasta keegi ei lõpetanud, seega arvan, et järgmine hooaeg võitleme tabeli eesotsas.

Kuidas Sul hooaeg individuaalselt läks? Kas saad kõigepealt meile mingeid numbreid öelda ning siis ka nende numbrite taha vaadata?

Mängupraktika mõttes pigem ei läinud, mida oli ka natuke oodata, kuna siiski olin alles esimest aastat seal. Lisaks olin ainuke välismängija meie satsis ja välismaal üldiselt välismängijad saavad normaalselt mänguaega siis, kui nad on selgelt paremad kui omad mängijad. Hooaja lõpuks panin keskmiselt 11 minutiga 5 punkti, ühe söödu ja võtsin ühe lauapalli. Mänguaeg esimesed 4-5 mängu oli 15 minuti kandis, siis 3-4 mängu 20-30 minutit. Seal ma mängisin üldiselt päris okeilt, aga millegipärast pärast seda kadusid minutid täiesti ära ja nii põhimõtteliselt hooaja lõpuni paari erandiga. Sel hooajal sain pigem individuaalselt rohkem tööd teha ja jõusaalile rõhku panna. Paar kuud tegin ka kolm korda päevas trenni, aga see hakkas kooli segama ja tulid ka väiksed vigastused, seega läksin tagasi kahe korra peale.

Kuidas Sa liiga taset hindad? Oskad tuua mingeid võrdlusi Eestiga?

Liiga tase on tegelikult päris okei, arvestades, et see on tasemelt alles kolmas Leedus. Tabeli esimesed kolm-neli võitlesid pigem omavahel, aga ülejäänud 12 satsi olid võrdsed. Kõik võisid kõikidega mängida. Polnud nii, et mingid satsid on kindlalt paremad. Ütleks, et Eesti esiliigaga saaks seda liigat võrrelda küll, aga natuke on siiski parem. Arvan, et me oma satsiga, mis oli tabeli viimane, suudaks Eesti esiliigas medali eest võidelda küll.

Kui palju Leedus olles suurt korvpalli said nautida? Palju ja mis mängudel käisid?

Ausalt öeldes pigem ei saanudki. Kaks korda, kui isa külla tuli, käisime vaatamas Kaunase Žalgirise Euroliiga mängu, aga muidu polnud väga aega, kuna õhtuti olid trennid. Telepildi teel said mõned kõrgliigamängud vaadatud ja tase madalamat liigat ka, kus meie ülikooliga seotud sats mängib.

Sa Eestis tegutsesid ka korvpallikohtunikuna. Kas said Leedus seda tegevust ka jätkata?

Tänu Aare Hallikole, kes tunneb seal teisi kohtunikke, sai info edastatud, et ma tahaks seal vilistada ja novembrist sain hakata kooli ja trenni kõrvalt sellega natuke tegelema. Pigem vilistasin nooremaid vanuseid ja Eesti mõistes rahvaliigat, paar U17 koondise sõprusmängu ka. Aga nagu ka Eestis olles, siis selle tõttu, et ma ka ise korvpalli mängin, ei saa sealt kõrgematesse liigadesse tõusta, kuna ei saa vilistada sama liigat, kus ise mängin. Ja liigat n-ö vahele jätta ka päris ei saa.

Kas sügisel lähed ülikooli tagasi või on mingid muud plaanid?

Praegu on plaan selline, jah. Kui mingi parem pakkumine peaks tekkima, siis kindlasti saab mõelda, aga kuna ma õpin ülikoolis, siis on pigem raske sealt kuskile edasi liikuda enne kui lõpetatud saan.

Suvel oled kaasatud U20 koondise tegemistesse. Mis mõtetega koondisesse tulid?

Eks eesmärk on ikka ennast koosseisu mängida ja EM-ile minna, kus on võimalik ennast näidata. Mängupraktikat mul sel hooajal pigem pole olnud, seega on selle võrra raskem, aga proovin hakkama saada.

Kuna koondis tuli kokku üsna vara, siis kas puhkus on planeeritud juuli teises pooles pärast EM-i lõppu või jõudsid vahepeal ära puhata?

Kuna meil hooaeg sai märtsi lõpus läbi, siis tegelikult puhkus sai juba aprillis tehtud, kui tulin Eestisse nädalaks ja käisin ka Pariisis. Suvel on eesmärk kõvasti trenni teha, et oleks järgmiseks hooajaks valmis ja saaks läbimurde teha.

Kui palju hooaja jooksul oma koondisekaaslaste tegemisi jälgisid? Kes kõige võimsama mulje jättis?

Meistriliigal hoidsin ikka silma peal ja päris hea hooaja tegi TalTechis Rasmus Andre. Simm-Marten Saadiga suhtlesime ja ta rääkis, kuidas tal USA-s läheb. Kahju, et tal vigastus hooaja lõpetas. Rando Roos tegi meistriliiga finaalseeria viimases mängus väga hea esituse. Aga jah, kõige võimsama mulje jättis ikkagi Andre, kes oli TalTechis põhirotatsioonis.

Aga kes nüüd koondises esimestel nädalatel Sind kõige rohkem üllatanud on? Kas siis keegi on füüsiliselt nii palju võimsamaks läinud vahepealse ajaga või on midagi muud silma jäänud?

Kuna enamus mehed on läbi aastate samad, siis üllatanud otseselt niiväga pole keegi. Küll aga Erik Makke ja Jorke Aav, kellega ise koondises nii palju pole koos mänginud, on väga hea mulje jätnud. Füüsiliselt on minu arust paremaks läinud Karl Markus Poom, kes meil korvi all möllab päris korralikult.

scroll to top