Tänavune EM-finaalturniir on jõudnud lõpusirgele ning ühena neljast tiimist on veel konkurentsis ka Türgi koondis oma vastuolulise peatreeneri Ergin Atamani juhendamisel. Eestiga samast A-alagrupist täiseduga läbi läinud türklased on oma NBA staari Alperen Sengüni vedamisel kerkinud üheks peamiseks kullasoosikuks sel turniiril ning neil on ideaalne võimalus võtta läbi aegade teine EM-medal.
Korvpall24.ee portaal rääkis Riias toimunud alagrupiturniiri ajal vahetult Eesti – Türgi kohtumise eel Türgi-eestlase või Eesti-türklase Mustafa Celikiga, mis elu Türgi korvpall praegusel hetkel üldse elab ning mis mehed need Ergin Ataman ja Alperen Sengün tegelikult on.
Juba pikemat aega Eestis elav ning igapäevaselt televisioonimaailmas tegutsev Mustafa Celik rääkis lahti, miks on Atamanil türklaste hulgas nii vastuoluline kuulsus ning kuidas on Sengün taas pannud inimesed öösel üles ärkama, et saaks talle NBA väljakutel kaasa elada. Samuti puudutasime Celikiga teemat, et miks eestlased oma korvpalluritele nii suuri ootusi peale panevad ning kas see on 1,3-miljonilise rahva puhul üldse õigustatud.
Mustafa, Sina oled hea mees rääkima Türgi korvpallist. Mis seal praegu toimub? Türgi on EM-ilt võtnud läbi ajaloo vaid ühe medali, 2001. aastal kodus hõbemedali, kuigi tegelikult on tegemist suure korvpalliriigiga.
Jah, ma olin sel päeval isegi seal saalis, kui me medali võitsime. Ma võin öelda, et Türgi on tõeline korvpalliriik. Olgu, meie jaoks on kõige olulisem jalgpall, aga siis tulevad korvpall, eriti koondise korvpall, ja siis naiste võrkpall. Need on kolm asja, mis on Türgis viimasel ajal väga populaarsed. Varem olid türklaste jaoks tähtsamad kergejõustik ja maadlus, aga koss on viimastel aastatel läinud tähtsamaks. Arvan, et selle üheks põhjuseks on Ergin Ataman ja teine põhjus on korvpalliliidu president Hidayet Türkoglu, kes on NBA legend. Nüüd on meil uus NBA legend (Alperen) Sengün, kes on väga kõva. Tema pärast hakkasin isegi uuesti NBA-d vaatama. Ma lõpetasin selle öösel ärkamise ja NBA vaatamise üheksakümnendatel Michael Jordaniga, kui olin noor poiss gümnaasiumis ja Türgi televisioonis oli võimalik NBA-d vaadata, aga nüüd on mul uuesti sama haigus. Ma ärkan öösel üles ja vaatan, kuidas Houston Rockets ja Sengün mängivad. Türklastele see väga meeldib.
Kas see generatsioon, kes teil on hetkel väljakule panna, on selline, kes võib järgmise medali võita? Kas need on sama kõvad kutid, kui Türkoglu ajastu generatsioon?
Ma arvan, et Hidayet oli väga eriline ja tol ajal olid meil väga head mehed. See generatsioon oli väga tubli. Raske öelda, kas nad on sama kõvad, sest tänapäeval pole korvpall enam sama. 25 aastat tagasi oli korvpall teine. Nüüd ei saa enam vastast puutuda, kõik vilistatakse veaks, aga vanasti oli korvpall peaaegu maadlus. Usun, et meie praegune generatsioon on päris hea ja altpoolt tulevad veel paremad mehed peale. Sengün on nende jaoks eeskuju. Arvan, et EM-medal on võimalik ja mind isegi ei üllataks, kui Türgi võidab selle turniiri, aga samas võime kaotada ka mõnele nõrgale meeskonnale. Mind hirmutab see, et me ei suuda nõrgemate vastu motivatsiooni leida. Näiteks Eesti on meie mõttes nõrgem meeskond ja kui me lähme natuke ülbeks, siis võib Eesti meid võita. See on võimalik.
Kui suur staar on Sengün Türgis?
Väga suur staar, aga ma arvan, et Türgi fännid aitasid kaasa sellele, et ta all-star mängule pääses. All-star mängule pääsemiseks on vaja saada väga palju hääli ja ma arvan, et tema sai need hääled kokku Türgi fännide pärast. Aga ta on väga kõva mängija, sest ta oli enne NBA-sse minekut Türgi liiga MVP. Kui ta oli Besiktasis, siis Fenerbahce tahtis teda endale, aga ta ei läinud sinna, sest arvas, et siis ei saa ta pärast NBA-sse minna, kuna Fenerbahce oleks talle väljaostuklausliks pannud kaks või kolm miljonit ja NBA ei maksaks sellist raha. Sellepärast ütles ta, et jääb Besiktasesse ja tegi seal ülikõva hooaja ja oli liiga MVP. Kui me vaatame viimasel ajal Euroopast NBA-sse läinud mehi, siis on olnud ainult kaks meest, kes olid enne oma liigas MVP-d. Nendeks on Jokic ja Doncic, kes on nüüd kaks maailma parimat mängijat. Nad on ainukesed, kes olid juba noorelt oma riigi MVP-d, aga nüüd on ka kolmas mees, kelleks on Sengün. See on hea võrdlus. Ta purustas NBA-s palju noorte rekordeid. Ta sai kõige kiiremini kokku 1000 ja 1500 punkti ja 500 söötu, need NBA rekordid on nüüd tema käes.

Me teame, et Istanbuli klubide fännid omavahel hästi läbi ei saa. Kui palju see koondisesse üle kandub?
Mängijate pärast ei kandu, aga treeneri pärast kandub küll, sest viimastel aastatel on olnud suur tüli Ergin Atamani ja Fenerbahce fännide vahel. Kui Galatasaray kaotab, siis Fenerbahce fännid on väga rõõmsad ja vastupidi, ükskõik, kellega mängitakse. Mina olen kolmanda tiimi Besiktase fänn ja sellepärast on minu jaoks nende kusevõistlus (pissing contest – toim.), nagu öeldakse, täiesti mõttetu asi. Ergin Atamanile meeldib natuke tüli tekitada, sest see annab talle motivatsiooni. Viimane probleem oli see, kui ta tegi Fenerbahce jalgpallimeeskonna kaotuse peale kätega mingeid märke, mille peale Fenerbahce ütles, et nad ei anna enam koondisele oma mängijaid. Fenerbahce koondise mängijad ei ole muidugi kõige tugevamad, aga seal on sellised tülid.
Millest see tüli tekkis, kas see on ajalooline?
Ataman on suur Galatasaray fänn ja tahab isegi tulevikus Galatasaray jalgpalliklubi president olla. Sellepärast ei meeldi Fenerbahce talle üldse. Otseselt ta seda ei ütle, aga ta ütleb seda oma kehakeelega ja kui tekib mingi selline olukord, siis näitab inimestele, et Fenerbahce on mõttetu meeskond. Võib öelda, et ta on hetkel Euroopa parim treener. Kui ei oleks olnud koroonat, siis ta oleks võinud olla ainuke mees, kes on kolm korda järjest Euroliiga võitnud, sest Efes oli tol ajal väga kõva. Ükskõik, kuhu ta ka ei läheks, saab ta seal edukalt hakkama. Panathinaikos oli väga nõrk meeskond ja Euroliigas üks viimaseid, aga kui Ataman sinna läks, siis ütles ta inimestele kohe, et ostke final four‘i piletid ära, seda aasta enne final four‘i.
Milline on Atamani renomee Türgis üldiselt? Kas ta on selline provotseeriv kuju ka väljaspool korvpalliväljakut?
Väljaspool korvpalliväljakut ta seda ei tee, aga korvpalliväljakul teeb ta kõike, mis on temale kasulik. Ta on nagu Türgi jalgpallilegend Fatih Terim, tema oli samamoodi. Staadionilt väljas on ta väga hea inimene, aga väljakul kasutab ta kõiki asju. Fatih Terim läks vahel isegi natuke üle piiri ja Ataman näiteks ei salli Fenerbahcet ja ta ka näitab seda, aga ta on ülikõva mees ja teab kossu kõigist paremini, see on kindel. Aga samas, kui sa küsid Fenerbahce fännilt tema kohta midagi, siis ma arvan, et ta ei ütleks ühtegi head asja.
Kas Ataman on nagu pooljumal, kuna ta saab oma noort poega niimoodi abitreeneriks tuua? Ma arvan, et iga mees ei saaks seda teha.
Jah, sa pead olema väga suur karakter ja sul peab olema väga suur ego ja tal on see olemas. Aga tema poeg on väga tubli ja väga tark, see ei ole mingi mõttetu poiss. Jah, vahel inimesed kasutavad oma võimalusi ja Ataman laseb oma pojal seal olla. See on mängu üks osa.
See on show?
Muidugi. Ta teab väga hästi, et see on show business.
Koondise korvpall läheb türklastele korda, aga kuidas klubikorvpalliga on?
Klubikorvpallis on kõige tähtsam alati olnud Efes, sest Efes viis Türgi korvpalli kõrgele tasemele. Ma mäletan noorena, et (Petar) Naumoski oli Efesi parim mängija ja temaga muutus päris palju asju meie jaoks. Efes tõi Türgile esimese Euroopa karika ja pärast seda hakkasid asjad paremaks minema. Nüüd on Fenerbahce paremal positsioonil kui Efes, sest Fenerbahcel on rohkem raha ja meedia jõudu. Väga paljud rikkad ärimehed on Fenerbahce fännid. Sellepärast korvpallis neil Galatasarayga enam suurt võistlust ei ole ja nüüd proovivad nad Efesiga võistelda, aga see rivaliteet ei ole nii suur nagu see on Galatasarayga jalgpallis. Türgi liiga ise on päris kõva. Näiteks eelmisel hooajal tuli Besiktas teiseks. Me võitsime Efesi vastu ja mängisime Fenerbahcega finaalis, kus kaotasime. Besiktas tegi ülikõva tööd ja meil on ülihea treener. Ma arvan, et lähiajal või isegi sel aastal võib Besiktas ka riigi meistriks saada.
Me peame Eestis ennast korvpalliriigiks, aga olgem ausad, meil on napilt üle miljoni elaniku ja teil elab suurlinnades rohkem inimesi. Kuidas me üldse saame sellise korvpalliriigi vastu ja miks me üldse nõuame oma mängijatelt, et peame näiteks Türgi või Serbiaga võrdselt mängima?
Ma arvan, et eestlased ei peaks oma mängijatele sellist survet panema. See surve ei aita neid, see on kindel. Eestlasi on väga vähe, selle jaoks on vaja rahvaarvu, mida Eestis kahjuks ei ole. Näiteks statistika järgi tuleb iga saja tuhande inimese seast kaks head korvpallurit. Meil on 1,3 miljonit ja nendest huvitab korvpall äkki kümnendikku, kust ootame mingit talenti. Nii on raske. Aga Eesti on väga tubli. Tõsiselt! Suurem osa eestlastest seda ei tea, aga see on jackpot, et selline riik suudab väga palju asju väga hästi. Kõvemasse kossuliigasse me ei saa, aga oleme ikka tublid.
Kuidas vaatavad türklased seda, et Balti riikidest on Leedu täielik powerhouse ja Läti on praegu ka väga kõva. Kas arvatakse, et meil on vee sees mingi korvpalligeen ringlemas?
Ma ei tea, kas seda Eestis on, aga Leedus kindlasti (Naerab.). See aasta Leedu võib-olla ei ole nii hea, aga ma olen kindel, et Leedu tuleb tagasi. Vahel on selline generatsioonivahetus, kus osad lähevad ära ja teised tulevad natuke aeglasemalt peale. Ma usun, et Eestis on ka need geenid olemas, aga probleem on selles, et tänapäeval ei tule see huvi nii lihtsalt. Vanasti oli mängijaid lihtne leida, kuna siis ei olnud telefone ega internetti.
Kõik olid trennis?
Kõik olid trennis. Sellepärast meil ei ole enam ka suusatajaid.
Kas Türgis on sama probleem?
See on Türgis ka suur probleem. See on tänapäevase maailma suur probleem. Internet muutis maailma ja lapsed ei lähe enam nii lihtsalt trenni. Kuid Türgis on 80 miljonit inimest ja kui vähemalt 5% huvitub spordist ja läheb trenni, siis sealt leitakse mingid talendid, aga eestlasi on nii vähe.

Kas Türgi meedia paneb ka oma mängijatele pingeid peale nagu Eestis pannakse?
Jah. Suurtes riikides on see pinge isegi suurem kui Eestis. Näiteks sel nädalal saadeti jalgpalli Meistrite liiga tulemuste pärast ära Jose Mourinho ja Ole Gunnar Solskjaer. Nad on maailma jalgpallis legendid, aga nad saadeti minema, sest nad ei suutnud edu tuua ja Türgis tahetakse treenerilt kohe esimesel aastal tulemust. Kui seda ei tule, siis saadetakse ära, eriti Fenerbahces ja Galatasarays. Nad ei vaata, mis su nimi on või mida sa varem teinud oled.
Meie Artur Konontšuk läheb nüüd Türgi liigat mängima…
Ma kuulsin jah, Bursaspori, minu õe linna.
Kas nüüd hakkad Türgi liigat vaatama selle pilguga ka, et nüüd mängib üks Eesti mees seal liigas? Ta peaks olema esimene eestlane Türgi liigas.
Vist küll. Võrkpallis on küll kõvad mehed Galatasaraysse ja veel mingitesse meeskondadesse läinud, aga kossuliigas mitte. Kui mäng ette satub, siis vaatan kindlasti või loen uudistest, mida meie Eesti poiss tegi. See oli ülikõva.
Viimane küsimus: kui Eesti ja Türgi siin Riias mängivad, siis kelle poolt Sa oled ja kes võidab?
Ma olen mõlema poolt. Ma tulin siia, et toetada Türgit ja samal ajal ka Eestit. Eile oli mul Türgi särk seljas ja täna panin Eesti särgi selga. Mul on suur rõõm selle üle, et saan toetada kahte meeskonda järjest niimoodi, et algul mängib üks ja siis teine. Ma väga loodan, et Türgi võidab, aga kui võidab Eesti, siis ma ei ole kurb.
Siis Sa pole kõige kurvem türklane?
Jah, see on kindel (Naerab.). Ma tahan, et ka Eesti tulemus oleks hea.

